faith · konnapoeg

Küll on ootamine pikk

Olen märganud, et meil on Ritsikuga viimasel ajal see ühine joon, et me mõlemad muudkui vingume ilma üle. St ma olen üritanud end (mitte eriti edukalt) tagasi hoida, aga ma konkreetselt lugesin päevi jaanuari lõpuni ja nüüd ootan, et see veebruar ükskord läbi saaks. 😀 Neljandik ometi juba möödas! Kuskil jaanuari keskpaigast saadik vaatan iga päev ilmateadet, et näha, kas lubatakse juba vähe rohkem plusskraade ka kunagi. Jaanuari lõpust saadik olen pöidlaid pihus hoidnud, sest Accuweather väitis, et märtsi läheme juba selge plussiga. Ehk siis ma olen otsatult tüdinenud sellest pidevalt juurdesadavast lumest, millega ma normaalselt lapsega jalutama või autoga linna ei saa minna, ilma et sellele pool tundi kaevamist ei peaks eelnema. No ja teiseks ostsin ma talle ühe meriinovillase kombe ja lootsin, et sellega ajab märtsi lõpuni läbi, aga vaikselt hakkab kitsaks jääma. Nii talve lõpus uut küll ei raatsi osta, kui kohe pidevaid plusskraade lubatakse, nii et eks ta peab sinna vähemalt paar nädalat veel mahtuma ja siis hakkan vajadusel teki sisse mähkima vms, enne kui soojakotti läheb. Õnneks ütleb ilmateade üsna selgelt, et väga külmaks enam ei lähe.

Muide, imetamise osas leidis kinnitust vana tõde, et vingumisest on minu puhul alati kasu. Konkreetselt päev pärast imetamispostituse tegemist läks mu olukord iseenesest tunduvalt paremaks, mis omakorda tegi esmasündinu olukorra ka tiba meeldivamaks. Üldse on vingumine siin väga viljakas olnud, olen kogu külalt väga palju häid soovitusi saanud. Eriti tahaks tänada seda inimest, kes beebimassaaži linkis. Meil on korduvalt juhtunud näiteks öösiti, et titt ärkab nuttes üles, aga silmi lahti ei tee, ning jääb siis kõhusilitamise peale hoopis kohe uuesti magama ja magab tunnikese veel. Ja teiseks on tore näha, et ma ei ole üksi. Kuigi tegelikult tundub, et gaasidega hakkab ka asi paremaks minema, mine võta kinni, kas Cuplaton tõesti aitab või see sage masseerimine või on ta lihtsalt nii palju suuremaks ja tugevamaks saanud (ta jaksab paremini nüüd põlvi vastu rinda tõmmata ise – aga jaksab ka mulle jalaga kõhtu lüüa, kui millegagi rahul pole). Väga loodan, et asi pole minu toitumises, tahaks normaalse inimese kombel vastlakuklit näost sisse ajama hakata. 😀

Ma ei ütle, et nüüd kõik ilmtingimata imeline on, aga kuues nädal oli tõesti ilmselgelt see tippude tipp

Üldse aitas koolikute ja gaaside koha pealt mingilgi määral vaimselt terve püsida lootus, et ehk pärast kuuendat nädalat saab natukenegi parem, sest koolikud võiks sel ajal ise taanduma hakata. Tegin sellega seoses isegi endale sellise ilusa graafiku, kuhu iga päev eilse kohta andmeid lisada, et oleks näha, kas paistab parajasti mingit langustendentsi või mitte. Mingil kummalisel kombel aitas see kisa ka kannatada, sest siis sain endale öelda, et ma siin parajasti kogun andmeid, oluline tegevus. Ja pean olema kannatlik ja sõbralik ja malbe, et tänane tulemus oleks parem kui eilne. Ilmselge märk sellest, et mu aju on liigsete arvutimängudega ära rikutud, iga asja jaoks peab olema gamification. Aga noh, if it’s stupid but it works, it ain’t stupid. Redditis kirjutas mingi naine, kuidas tema lapsel hakkas pärast kaheksandat nädalat asi paremaks minema, ja lõpetas oma loo lausega “ma pole nädal aega nutnud!” Ma hakkasin suisa naerma selle peale, et ma loen sellist asja, ja minu esimene mõte pole mitte “vaene naine”, vaid “wow, hashtag goals“.

Ma ei arva, et koolikud nüüd ilmtingimata möödas oleks, aga praegu on küll selge tendents, et esiteks istub ta õhtul lühemat aega üleval ja teiseks on teda sel ajal lihtsam rahustada. Selle tasakaalustamiseks on ta nüüd vahepeal päeval või öösel kauem üleval, aga taas, mitte päris viie tunni kaupa. Ja sel nädalal juhtus kaks korda seda, et käisime jalutamas ja ta magas vankris rohkem kui kuus tundi järjest. Esimene kord olime samal päeval arsti juures käinud ja mõtlesin, et ilmselt on kurnatud, las siis magab. Teine kord olin ise kurnatud ja kasutasin juhust, et natuke magada, aga samas on see selgelt selline asi, et päeval puhkad ja öösel maksad lõivu, sest kui ta magab päeval kuus tundi järjest, siis magab ta öösel näiteks pool tundi + 2 tundi + 1,5 tundi + 2 tundi. Või teeb kehvemal juhul öösel tiba pikema ärkveloleku, nagu ma nüüd ööl vastu eilset teada sain. Üldse on mul vahepeal tunne, et öö ja päev on tal jätkuvalt tiba sassis, sest enamasti jäävad ööuned pigem alla kolme tunni, päevased võivad vabalt ka üle selle olla. Eile proovisin, mis saab, kui temaga õhtul kell 9 vankriga jalutamas käia – natuke oli kasu küll, nagu graafikult näha, aga ega ta õhtusel ajal seal väga sügavalt magama ei tahtnud jääda, sest olemine oli ikka tiba viril.

Aga nüüd hoidke mulle pöialt, mul on täna suured plaanid. Kui õnnestub teda piisavalt rõõmsa ja rahulolevana hoida ning ühel hetkel taas magama saada, lähen esimest korda pärast sünnitust ronima.

Üks kommentaar “Küll on ootamine pikk

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.