anna kannatust · konnapoeg

Ainult olulised küsimused

See nädal tuleb huvitavate avastustega. Esiteks, kas loll saab kirikuski peksa? Minusugust on hea koorida – avastasin just, et olen eelmisel aastal teinud paar pisikest tõlketööd ja unustanud nende eest arve saata. Nüüd oleks juba imelik minna ka, sest need olid tõesti imepisikesed. 😀 Ehk tehke oma tõlked alati minuga, nüüd ma olen pidevas unepuuduses ka, suur tõenäosus, et te ei pea kunagi maksma.

Teiseks, kas te saadate ka oma ämmale mu**ipilte või te olete normaalsed? See on muidugi mu abikaasa versioon, enda arust saatsin ma ämmale pildi tibukese esimesest saunaskäigust, kus muuhulgas oli peal Sirru karvane ALAKÕHT. No ma vannun, et midagi muud seal ei paistnud. Sirru on solvunud ja lubas mulle kätte maksta. Nagu kuidas? Ma olen eestlane, ma käisin veel 20ndate alguses vanematega koos saunas (ja pärast seda pole lihtsalt sattunud). Kui sa neile just pärani piibrist pilte ei hakka saatma, ei saa nad arugi, et midagi viltu oleks, kui nad järsku saunapilte saavad. Näitaks teile kohe seda pilti, et saaksite ka sõna sekka öelda, aga nagu te isegi arvata oskate, siis ma ei tohi.

Kolmandaks, millal ma taas rohkem kui neli tundi järjest magada saan? Täitsa ausalt, olen siin magamatusest suremas. Ei, koolikud said mööda, vähemalt see kõige hullem osa, sellega on kõik ok. Vahel on laps isegi õhtuti nii heas tujus, et nägu nalja täis ja ainult jututaks, ei usuks, kui oma silmaga ei näeks. Aga. Ja täitsa pekkis, kui suur aga see on. Ta avastas ca nädala eest, et ta tahab nüüd mitte ainult magama jääda tiss suus, vaid ka magada tiss suus. Nii kui üritad seda ära nihverdada, ärkab üles – öösel kindlasti, päeval enamasti samuti. Ma alguses mõtlesin, et ju mingi arenguhüpe ja läheb paari päevaga üle, aga no nädal aega juba. Ja ma ei tea, kas need on seotud, aga uni on ka kehvemaks läinud, päeval kahetunniste uinakute asemel 30 kuni 60 minutit ning öösel ehk esimene ring on kolmetunnine, edasi küsib iga tunni tagant süüa. Möödas on need ajad, kus pärast jalutuskäiku kuus tundi magati. Lutiga ei lepi (öösel vahel unesegaselt võtab minutiks, aga siis avastab pettuse ja paneb suurest vihast röökima).

Ilmselgelt ei ole ma selle olukorraga rahul, nii et küsisin Facebookigrupist nõu. Inimesed ütlesid, et a) see läheb kohe üle ning b) nende laps on 15 ja veel pole üle läinud. Minu lemmikud on inimesed grupist c, kes kirjutavad alati, et imikuiga on nii lühike, õpi nautima (mulle tuleb alati Vaiko Eplik meelde sellega). Mida ma naudin siin, kringlina magamisest tulnud seljavalu või magamatust? Seejuures tahaks tervitada seda ühte inimest, kes igas jumala teemas ütleb, et tema imetas viis aastat ja tal polnud küll ühtki probleemi. Väga tubli, võid kapist küpsise võtta, aga see pole käesoleva teemaga kuidagi seotud. Ja no üks teine inimene andis tglt palju asjalikku nõu ka (+ üks blogilugeja soovitas unenõustajat, aga kõigist neist koolitajatest on vist kasu alles kolmanda-neljanda kuu paiku). Nii et tellisin igaks juhuks B12, muu jaoks on minu hinnangul veel tiba vara.

Neljandaks, kas lapsi saab usaldada? Ma siin varem mõtlesin, et kuidas küll teised aru ei saa, millal laps näljane ja/või väsinud on, sest minu oma hakkab tissi rabama ja demonstratiivselt haigutama, sellest palju otsekohesemaks ei lähe. No ja see vihje, et hakkab jorisema, kui ma talle raamatut näitan / talle massaaži teen / temaga aknast välja või raamatuid vaatan. Aga mul on järjest enam tunne, et äkki tiss on lihtsalt ta lemmikmänguasi ja ma üritan teda liiga vara magama panna, sest mehega ta nagu hängib veits kauem, enne kui jorin peale tuleb. Isa muidugi oskab temaga paremini mängida ka, tõmbab mingeid rätikuid üle näo ja teeb sadat muud asja, mille pealegi ma ei tule. Ma mängin a la jalgrattasõitu ja räägin tüdimuseni, mida me aknast näeme. Ise ka tüdineksin ära sellest jutust. Ja no üldise väsimuse märgid on väga sarnased konkreetsest tegevusest väsinud olemise märkidega.

Viiendaks, kas mu lapsel on parim vanaema või jaa? Vanavanemad hoidsid pühapäeval last, et me saaks Sirruga valentinipäevalõuna teha. Või et me saaksime kuskil mujal jätkuvalt ainult lapsest rääkida. Emps oli väga rõõmus, sest titt ei jorisenud temaga üldse ja ühel hetkel jäi lihtsalt rahulikult magama. Loodan, et see ühel hetkel saabuv ärevus, kus enam emast lahti ei taheta lasta, vanaema tundeid liiga raskelt ei haava.

P.S. Selle postituse kirjutamise ajal tegi ta kahe ja poole tunnise uinaku, millest poole ajal sain isegi teises toas olla. Kas ma vingusin jälle ilmaasjata? Või vingumine maagiliselt jälle aitas?

Lisatud: jep, vingumine on imeline. Ta lasi mul öösel selili magada ja nüüd lähen teda varsti üles ajama, sest ta on kärus üle nelja tunni järjest maganud.