konnapoeg

Huvitav asi see lapse areng

Üks asi, mida ma enne lapsesaamist üldse ette ei kujutanud, oli see, KUI tsükliline on lapse areng. Selles mõttes, et ma eeldasin, et see on selline sujuv, nagu täiskasvanutel mingit asja õppides, ja arenguhüpe tähendab lihtsalt perioodi, kus sujuvalt õpitakse paljusid asju. Tegelikkuses aga tundub tõesti, et beebi on nagu robot, kes elab ühe süsteemi peal, kuni tuleb uuendus — ja tihti tuleb uuendusega mõni glitch, mis parandatakse ära järgmise uuendusega. No näiteks, et tuleb uuendus, et beebi oskab nüüd asju kätte võtta, aga see liigutus käib väga rohmakalt. Rohmakus kaob järgmise uuendusega, kus ta üleöö järsku neid liigutusi sujuvalt tegema hakkab. Või siis mõne asjaga veab ja tuleb kiire fix juba paari päeva pärast. No näiteks minu oma avastas siin hiljuti sellise toreda mängu, et hakkas uurima, kuhu annab sõrmi suus torgata, et piim välja tuleks. Tellisin isegi hunniku riideid talle juurde, sest selline buliimikust beebi märgab neid ju palju, aga selle aja peale, kui need kahe päeva pärast saabusid, oli ta need kombed ammu maha jätnud. Nüüd tahab ta teiste inimeste sõrmi suhu toppida.

Lisaks käib nüüd juba paar päeva uus ärkvelolekuaja timmimine. Siiani oli ta korraga ärkvel üsna täpselt tund aega. See ei tähenda, et mina hoidsin teda ärkvel tund aega, vaid et tema ise näitas väsimuse märke täpselt nii, et vahet pole, kas panin ta kärusse või rinnale, silmad läksid kinni üsna täpselt tunni aja kandis, viis minutit siia-sinna. No ja eile sai sellest järsku iga ärkveloleku jaoks tund ja 15 minutit, aga selle huvitava nüansiga, et unisuse või nälja märke hakkas ta näitama täpselt samal ajal kui muidu, lihtsalt tegi siis rinnal kauem nalja või vahtis vankris kauem ringi. Ja täna oli üldse varieeruvust kümnest minutist (keset päeva!) kuni pooleteise tunnini, mida saatis nii sage söömine, et mu perearstile ei tohi keegi sellest hingata ka (ja see sage söömine ei tekitanud järsku ühtki kõhuprobleemi, tavaliselt ma ei saaks toita teda nii, tal hakkaks halb lihtsalt).

Unega sama teema. Ta on järsku võimeline minu kõrval iseseisvalt uinuma. Ärkasin öösel üles, sest ta tegi pärast neljatunnist und silmad lahti ja hakkas nihelema – aga enne kui ma reageeridagi jõudsin, pistis sõrmed suhu ja magas edasi. Kuus tundi järjest vahepeal söömata, kujutate ette. Mina isegi ei ela praegu nii. 😁 Igatahes see oli minu jaoks kahe kuu parim öö. Kahjuks öeldi Tobro uneloengus ka seda, et lapse esimese eluaasta jooksul on parim uni enamasti just kolme elukuu kandis, nii et karta on, et see pidu ei jää kestma. Aga naudin igatahes kuniks antakse.

No ja kuigi pildil teeme trenni, siis hetkel tundub küll, et mina naudin seda rohkem kui tema. Igasugused füüsilised harjutused tunduvad rohkem sellised “no natuke ju võib”, samas kui mingeid mustreid võib ta ennastunustavalt 20 minutit ka vahtida. Huvitav, kas see muutub ajaga või on pigem iseloomus kinni. 🤔

P.S. Kass on avastanud, et tasub pill üürgama panna siis, kui laps magab, ja inimesed liigutavad kohe kiiremini. Üheksal juhul kümnest ei saa ta küll mitte süüa, vaid obaduse, aga see on nagu selle kuulsa porutšik Rževski anekdoodi parafraseering:

Nii võib ju vastu koonu saada!

– Muidugi, aga võib ka konservi saada.

P. P. S. Arvasin, et pole emotsionaalselt nii palju muutunud midagi, aga eile lihtsalt töinasin oma magavat titte süles hoides, sest seriaalis (Raised By Wolves) tahtis üks ema oma last ära tappa. Megalt huvitav hooaeg, aga kõige beebidega seonduva osas olen ma ikka VÄGA tundlik.

11 kommentaari “Huvitav asi see lapse areng

  1. Ma olen tähele pannud, et laste areng toimubki hyplikult – nädalaid või, suuremate laste puhul kuid, ei toimu eriti midagi, ja siis toimub loetud päevade jooksul eriti kiire progress. Minu lastel on see kevadeti või varasuviti toimunud/toimumas, ma seostan seda ajutiselt paranenud kliimaga 🙂 kliima = rohkem päikest, liikumist, värsket toidukraami, soojemat ilma, paremaid meeleolusid, yhesõnaga – kõik!

  2. Mm, tegelikult vist räägivad kõik lapsekasvatusmanuaalid ka, et lapse areng toimub hüpetega, ei? Ma igatahes teoorias teadsin seda ammu enne kui oma esimese kätte sain.
    Aga et sama pere erinevad lapsed hüppavad erinevatel võimlemiskavade järgi, selles osas mind küll keegi ei hoiatanud, sest kui ma teise lapsega juba ootasin, et ta nûüd teeks vot seda, et ta laeks alla vot selle uuenduse (haha, tänan selle väljemdi eest!) siis ta kas ei teinud midagi või laadis alla hoopis midagi muud kui ma ootasin.
    Jaa, silmad lähevad märja koha peale ja näiteks õuekassi kevadine armuhuik ajas täiesti hulluks, sest see on nagu beebikisa.

    1. Räägivad jah, aga ma oma peaga alati mõtlesin (sarjast “kalkun ka mõtles”), et see väljend on ikka mingil määral kujundlik, mitte NII otsene.

      1. Aa, ja siis see, et “iga laps areneb omas tempos” – seda ka tegelikult räägiti igiammu, aga kuna selle jutu kõrvale käisid alati tabelid selle kohta, kui pikk, paks, osav ja tark peab laps mingis vanuses olema, siis seda oli juba palju raskem internaliseerida. “Selleks vanuseks peab laps oskama”…

  3. Aa ja näiteks üks huvitav arenguhüppe worm, mis teid võib ees oodata, on lapse jalanumbri suurenemine suvisel ajal. Sellele juhtis tähelepanu üks mu sõbranna, kes sekkaris töötas – et mismõttes sa tahad kasvavale lapsele maikuus täpselt parajaid tosse osta. Las käib praegu vanadega, millest varbad väljas, suvel paljajalu ja siis sügisel ostad kolm numbrit suuremad jalatsid.

    1. Mul on lastel väga suvalistel aegadel jalanumbrid suurenenud, nii veebruaris kui oktoobris. Statistilselt enam neid hüppeid toimub jah pigem kevaditi, aga statistika ei anna mingit garantiid igaks üksikjuhtumiks.

    1. Hetkel ma küll üritan eelkõige ellu jääda, mitte väga midagi õpetada. Eile öösel näiteks tahtis pärast esimest neljatunnist und konkreetselt iga tunni aja tagant süüa. Siis pean end päeval ikka väga sundima, et temaga üldse natuke mängida, mitte teda lihtsalt matile vedelema jätta.

  4. Seda mäletan küll ja kirjutan kahe käega alla, et sealt umbes poole aasta kandist (ilmselt oleneb veits ka lapse suurusest ja kaalust) hakkavad (vähemalt rinnalapsed) märksa sagedamini öösel ärkama ja tissi tahtma.üleöö
    Üleüldse, mis täna juba paistab nii , “et kas nii ongi/jääbki”, siis üleöö see sageli muutub. See kestab ikka päris mitu aega.

    1. Mul oli suur laps esimene. Ja kui ma olin nelja-ja-poole-kuise rinnanõudmise peale kaks ööd iga tunni järel ärganud ja kolmas läks, ma ei teinud mingeid imelisi aeglasi “üks köögivili korraga” lisatoiduga alustamisi, vaid tuikusin, laps kaenlas, kööki, keetsin veega putru, ajasin sellest osa läbi sõela, segasin rinnapiima hulka, söötsin talle sisse ning ossa – laps magas viis tundi järjest.
      Nii ma esimese lapse puhul alustasin lisatoiduga =P

      1. Ma julgen arvata, et ma tean seda tunet, sest mu esimesed kaks last kasvasid üles kunstpiima ja seejärel juba lisanduva lisatoidu peal ning tõsi ta on, et ööd olid märksa pikemad, rahulikumad ning lapsevanema sõbralikumad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.