Seiklusjuttude juures räägiti just radikaalfeminismist (seda lihtsalt feminismiks nimetades) ja ma siin mõtlesin, et no ei ole ju selliseid olemas. Aga iga kord, kui Redditis käin, jälle üllatun halvas mõttes. Mäletan, et sain siin kelleltki sõimu, sest ütlesin, et USA mainstream feministide arvates peaks abort lõpuni välja lubatud olema. Nii et ma ei väida, et kõik nii arvavad, aga mind siiski üllatab, KUI paljud. Kuna just tuli see otsapidi Redditis taas teemaks, tahtsin ka teistega jagada. Hoiatan ette, et kuna vaidlus algas sarja Raised by Wolves põhjal, siis pean nüüd tausta selgitama. Ehk siis, kui sa pole seda (VÄGA HEAD) sarja veel vaadanud, aga tahad vaadata, siis ära loe seda postitust (kuigi teoreetiliselt tutvustame ainult ühte kõrvalliini, aga siiski).
TW: vägistamine, abort, teoreetiline arutlus lapsetapu teemadel.
Teemat puudutav taust on siis selline, et meil on planeet, kus inimesed kuulevad vahepeal “jumalat”. Jutumärkides, sest meil pole tegelikult õrna aimugi, kelle huve see tegelane või süsteem teenib ja kas teda inimeste heaolu üldse huvitab. (Tegelikult on väga kahtlane see, et esimene tüüp kuulis teda juba kosmoselaevas, nii et see nagu viitaks sellele, et pole tegu ainult planeedikeskse värgiga.) Igatahes oli Maal usklike ja ateistide vahel sõda, usklikud põgenesid kosmoselaevaga teisele planeedile, inimesed oli krüounes, nagu sellisel puhul ikka. Aga üks tüüp ärkas üles ja vägistas ühe teismelise neiu, sest “jumal käskis”. Neiu jäi selle tulemusel rasedaks (asja teeb rõvedamaks see, et ta nägi seda kõike ka unes, aga oli võimetu füüsiliselt reageerima). Uuel planeedil usklikud tal loomulikult aborti teha ei lubanud, ateistlikud robotid ka mitte. See pole hetkel ka oluline, vaidlus ei käi selle üle, kas ta oleks tohtinud selles faasis aborti teha või mitte.
Nüüd jõuame nii kaugele, et ta on päriselt sünnitamas. Ei taha haiglasse minna, sest ta ei taha seda last kasvatada, nii et läheb sünnitama hoopis happemere äärde, plaaniga see laps merre visata. Sünnitamine käib nagu filmides ikka, hops ja valmis, aga siis näeb ta oma beebi nägu ja ei suuda teda tappa. Sel hetkel tuleb merest humanoidne koletis, kisub talt tite käest, asetab hellalt oma kõhtu ja teeb minekut. Piff algatab päästeoperatsiooni, et titte päästa. Hiljem selgub, et kolli enda laps suri, nii et ta kuulis titenuttu ja võttis teise lapse asemele, päästemeeskond leiab “ema” ühest koopast last imetamas. Bioloogiline ema ütleb, et kuulge, jätame lapse talle, ta ilmselgelt armastab seda last ja ega laps ei tea, et see pole tema päris ema. Isa (st robot, nende vaimne isa) on nõus, sest “no sinu otsus ju”, aga üks usklik jookseb tagasi, laseb “ema” maha (sest ega koll muidu titte käest andnud poleks) ja päästab lapse.
Ja keegi Redditis kommenteerib seda nii (pange tähele, et 40 (!!!) inimest on seda kommentaari laikinud, teemas, kus üldiselt keegi üle 2-3 laigi ei saa, nii et inimesed on ülekaalukalt tema poolel):
Lisan siis juurde, et koll on sellisest liigist, kes elab peamiselt vee all, tundub, et koopas nad käivadki söömas ja lapsi imetamas. Lapsed kasvavad nende kõhus, mis käib lahti. Ja ei, uus beebi ei olnud happele immuunne, tal olid juba näos mõned põletusjäljed. Kolmandaks ei tea me selle liigi kohta absoluutselt mitte midagi – me ei tea, kui pikalt nad tavaliselt imetavad ja kui vanalt nö linnuke pesalt lendu visatakse. Nii et tõenäoliselt oleks see beebi ühel hetkel happemerre visatud, ootusega, et küll ta nüüd koos teistega ujuma hakkab.
Ehk siis otsus jätta see beebi sellele kollile oleks lõppenud selle beebi surmaga, kuigi tõenäoliselt mitte täna. Üks neist olukordadest, kus otsus mitte midagi teha oleks tegelikult mõrv. Nii et püssiga mees valis, kas tapab kolli või beebi. (Samuti on vale väide, et beebit ei kasvataks inimeste juures keegi, sest meil on seal robot, kelle peamine funktsioon ja eesmärk elus on laste eest hoolitsemine.) Ja siin on meil päris inimene, kes leiab, et oleks pidanud laskma sellel beebil ikka ära surra, sest a) täna on ta õnnelik ja arvab, et on emme rinnal (ei, ei arva, beebi tunneb oma ema südamelöögid ära) ning b) aga naise õigused! Sest naise õigused on mingid maagilised asjad, et need on olulisemad kui juba eksisteeriv beebi (kes oli ka tüdruk, nii et ma ei tea, mis hetkest tema õigused algama peaksid). Ja 40 (!!!) inimest nõustuvad temaga. Ma ei saa aru, mis maailmas me elame.
Pärdikute päevaraamat 
Ma toon siia ühe teise artikli , mida just lugesin. Teesis oli, et inimesed teevad teises keeles teistsuguseid otusesid, kui oma emakeeles. Ja et moraal on emakeeles tugevam. Näiteks toodi juhtum, kus rong kihutab kuue inimese suunas, samas on sinul võimalus juhtida rong teise rööpapaari peale,lükates isiklikult kedagi rongi teele.. Ja väideti, et emakeeles kõhklesid inimesed seda ühte tapma, isegi kui see päästaks teised kuus, samas kui teises keeles tehti see otsus kiiremini. Mis mulle meeldis oli üks kommentar. Kuue inimese pool kihutav rong ei ole sina, see on saatus, seal ei vajuta sina otse nuppu. Samas kui sinu tõukamisega oled sina vastutav selle ühe eest, kelle kindlasse surma saatsid. Et siis, tegemist pole mitte moraaliga, vaid sellega, kas tahad teiste saatuse enda kätte võtta või mitte.
Ka sinu loo juures võiks ju öelda, et tegelikult pole ju teada, kuidas selle beebi käsi oleks käinud. Äkki oleks olend aru saanud, et seda elukat ei saagi kõhust välja lasta ja oleks ta kõhus suureks kasvatanud/ kuskile metsa jätnud/ mingi armori leiutanud… Samas kui elukat tappes otsustas keegi beebi ja olendi saatuse.
https://thelanguagenerds.com/2020/how-morality-changes-in-a-foreign-language/?fbclid=IwAR2dARzhJdYkQ-Nzib_ZuQhO6HlrpGVQtFalVNMNH_QujoHWnd9j9rvd5gs
Ma arvan, et antud hetkel mängis tapja jaoks tugevat rolli ka see, et inimene on “oma”, aga ta röövija/imetaja “võõras”. No nii, nagu meiegi praegu tunneme Ukrainale hulga rohkem kaasa kui varem mõnele teisele rahvusele oleme tundnud.
Millestki sarnasest oli meil kunagi sõpradega meilboksis juttu, kui kirgi küttev välispoliitikateema oli veel see, et Valgevene petab pagulasi, meelitab enda juurde ja lükkab üle piiri Leetu ja Poola.
Meil käis meilivestlusest läbi argument, et kui neid külmetavaid inimesi vastu võtta, siis see kaudselt annab hoogu juurde inimkaubitsejatele. Ja paralleel, et kui näiteks briti turistid on kuskil mingi sõjaväelise hunta kätte pantvangi langenud ja briti valitsus lunaraha maksab, siis kaudselt toetab ta sellega hunta režiimi – väheste heaoluga makstakse paljude halbolu tarvis raha.
Siis märkis üks meist:
“Kas sa tead eetika kopenhaageni interpretatsiooni https://blog.jaibot.com/the-copenhagen-interpretation-of-ethics/? (naljanimetus, mis tuleb kvantmehhaanika kopenhaageni interpretatsioonist). See on inimestele väga omane ja täiesti irratsionaalse eetikatunnetus, mul endal väga tugev näiteks. Ma olen see inimtüüp, kes läheb kerjust nähes üle tee ja suure kaarega mööda, sest siis tundub okei talle mitte raha anda, aga kui ma lähedale satun, siis tundub vajalik anda ära suurem osa enda sularahast. Samamoodi, kui põgenikud on juba siinsamas nähtavas läheduses ja külmetavad otse silma all, siis on kohutavalt ebaeetiline neid mitte aidata, kui nad aga on alles nt teisel pool türgi piiri või sootuks kodumaal ja tahaks sealt ära, siis on kergem tunne mitte midagi teha. Ja konsekventsialistlikult on jah küllap mõistlik mitte maksta röövlitele lunaraha, aga kopenhaageni eetikatajuga on jube raske seda saavutada, sest praegused pantvangid on meile teda, tulevased ainult teoreetilised, ilma nimedeta. (ma kasutan utilitarismi asemel igaks juhuks laiemalt konsekventsialismi, sest ma ei saa kunagi õieti aru, mis neil vahet on).”
Selle kolli ja beebiga on inimestel emotsionaalselt ehk sama lugu, ilma et isegi paljude ja väheste kannatuste argumendid mängu tuleks. Ühel pool käegakatsutav surm, teisel pool hüpoteetiline ja võib-olla-jääb-üldse-ära-ja-praegu-oli-ju-kõik-väga-nunnu.
Mhmh.
“Kliima on tähtis. Aga mul naine tahab uut autot.” on mingis mõttes sama.
Andmeturbe või üldse ilmas on küsimus kulude hüvitamises. On lunarahapettused ja muu jama, kus ettevõte maksab pättidele raha. Okei, maksku, saab oma andmed ehk kätte. Aga kas ettevõtte _kindlustus_ peaks selle raha nüüd ettevõttele hüvitama?
Kindlasti on kusagil Brasiilias olemas ka päris-maailma inimröövide kindlustus.
Ja see kindlustus peab oma lepingu tingimused, katted jne ette välja mõtlema, seda ei saa teha juhtumipõhiselt.
Millised need on?
Hüvitada kurjategijatele välja makstud raha või ei?
Ma IKKA pole teinud veel “notsu jagatud imeliste artiklite ja viitade kogu” ??? Sest imeline see on.
Mulle endale meeldisid ka selle viidatud artikli kommentaarid. Sest artikli autori utilitarismivaimustust ma ise päris ei jaga ja kommentaarides oli head kriitikat ja vastunäiteid. Sealjuures viisakalt.
Muide, Kanadas on abort lubatud kuni lõpuni välja, kõik 40 nädalat. Sest naise keha, naise õigus otsustada. Tegelikkuses see asi ikkagi nii kole ei ole ja aborti tehakse enam-vähem samadel aegadel kui muudes riikides, mil see rohkem piiritletud on. Omal soovil ainult päris alguses ja meditsiinilistel põhjustel kuni keskpaigani välja (sest teatud uuringuid ei saa enne teha, mõned väga rasked väärarengud avastatakse 19ndl ultrahelis).
Teine asi on see, et neid arste, kes üldse aborditeenust pakuvad on väga vähe. Mitte nii vähe, et tegemata jääks kui kellelgi vaja, aga ma ei kujuta ette, kust leitaks see, kes oleks nõus loote mingis lõpufaasis aborteerima (on üldse selline sõna olemas?). Kes aborditeenust pakuvad, neil on niigi käed-jalad tööd täis nendega, kes seda teenust päris algusjärgus vajavad või siis seal kuskil keskel, aga sel juhul ainult äärmiselt mõjuva põhjusega.