anna kannatust

Millal ma nii vanaks jäin

Ostsin selle lapse esimese eluaasta päeviku, et ei peaks kõike blogisse kirja panema ja oleks hiljem silma ees. No ja siin on igasugu küsimused. Näiteks kes oli raseduse ajal populaarne näitleja. Seda ma tean, raudselt Zendaya on hetkel kõige popim, eks. Cyrus küsis, et kas hea ka – ja ma olin sunnitud ausalt vastama, et ma ei tea, sest MA EI VAATA NEID NOORTE ASJU. Düünis oli teda ju nii vähe.

Siis muusika. Mis laul oli lapse sünnikuupäeval kõige populaarsem. See oli tõeline pausikoht, sest Lil Nas Xi tean ma küll ja ma pole sugugi kindel, kas ma tahan, et mu seitsmeaastane ühel ilusal päeval raamatut sirvides ta laule guugeldaks. 🤣 Kui teie ei tea, siis ta on eelkõige kuulus selle poolest, kui unapologetically gay ta on, nii et nii laulusõnad kui ka muusikavideod on üsna krehvtised.

No ja kolmandaks sain ma üle kolme kuu kaubanduskeskusesse ja … selgus, et ma ei tea enam isegi, kus minu eale sobivaid asju müüakse. Näiteks tahtsin ujumisriideid. Mitte bikiine, sest mis nüüd minu eas, ega trikood, vaid sellist sportimiseks sobivat lühikeste pükste ja topi / sportrinnaka moodi ülaosa kombot, et oleks hea sportida. Sportsdirect tundus mulle endale loogiline valik, aga no mitte ühtki sarnast asja. Kas tänapäeval ongi ainsad valikud nöör pepu vahel või trikoo? Mulle ei meeldi trikood.

Siis tahtsin Cyrusele uusi pidžaamapükse, sest eelmised rebisin ma puruks. Loomulikult köögikapi uksega, mitte kirehoos*, mida te siis mõtlesite. Ja käisin kõik Ülemiste keskuse poed läbi, kust ma oma peaga oskasin pidžaamasid otsida, aga nägin ainult mingeid imelikke trikotaažist asju, mitte korralikke triibulisi või ruudulisi soojaid puuvillaseid (või miks mitte suisa flanell, lähme ikka lõpuni hulluks) pükse. Isegi normaalset pidžaamat ei tehta tänapäeval. Ja ärge öelge, et telli netist, ma olen sellega niimoodi vastu (pidžaama-)pükse saanud, et pildi peal tundus ilus, aga kohale tuli ebameeldivast materjalist kalts.

* Kirehoogudest ja romantikast rääkides. Cyrus käskis mul eile silmad kinni panna, viis mu kättpidi teise tuppa ja käskis nuusutada. Ma olin nii põnevil! No vot, ma ei tea, milleni teie suhetes sellised asjad tavaliselt viivad, aga see mees tahtis, et ma nuusutaksin … kolme erinevat sorti riisi, et nende kohta arvamust avaldada. Väga romantiline. Kass vaatas seda kino, ajas end diivanilt püsti, nuusutas ka, vaatas meid pikalt põlgust täis näoga ja siis keeras uuesti magama. 😁 Kui ta varem ei arvanud, et me lollid oleme, siis nüüd arvab.

32 kommentaari “Millal ma nii vanaks jäin

  1. Jah, võiksid jagada infot, kas ja kustkohast Sa siis need õiged pidžaamapüksid leidsid. Väga kulub marjaks ära. Lisaks on mulle esitatud tellimus meeste punasele täissiidist pidžaamale. Selle osas on mul aga väike kahtlus, et meie turu väiksuse tõttu sedasorti imeasju pole mõtet poest isegi otsida.

  2. Ma leidsin Prismast endale pidžaamapüksid. Otsisin ka pikalt, sest tahtsin, et püksid oleks tavalised, puuvillased ja hea hinnaga ning kõige etemad leidsin just sealt. Money well spent.

  3. Minul on selliseks sportlikumaks bikiiniasenduseks Nike sporditopp ja siis mingid jooksu-võvms püksid. Isegi päris sarnased ei ole omavahel, aga kärab küll. Tasub otsida ka nt rannavõrkpalli riideid. Ja Speedol on muidu täitsa iseenesest olemas selline tooteliik nagu tankini aga ma ei tea kuidas neid Eestist saab parajasti.

      1. Ausalt, ka ilma kolmekuuse titeta mul tuleb “no EI!” selle peale.
        Kusjuures mitte seepärast, et pole proovinud, ei tea, kuidas see on, vaid just nimelt OLEN proovinud ja saanud selgeks, et lihtsad geomeetrilised hiigellaiad lõiked on ainus viis, kuidas ma midagi kantavat saan – ja et mul pole õmblusmasinat ja kõik tuleks käsitsi kokku õmmelda, on see sitaks palju näputööd.
        Peenema lõikega asjad on mul ALATI ebaõnnestunud. Ja see on juba suur asi, eks ole, kui sul ebaõnnestub mng kümme asja.
        Vahel sai “no ma korra kannan, sel üritusel, milleks ta tegin, aga see on kole ja arvestades, KUI palju vaeva läks, jube mõeldagi!” ja vahel “kandsin ja rebenes” ja vahel “krt, see ei ole kantaV” ja ÜKS kord “krt, see tuli päris kena, aint see tagumine külg, mis jäi liiga lühike ja kuhu 20 cm lisapikkuseks alla äärde õmblesin, segab iga kord, kui peale vaatan” – nõup, ma tarbin neid asju, ei hakka loojaks.

        1. Minu meelest võiks õmblemist soovitada inimestele, kellele see hobi istub. Ma ei soovita ronimist inimestele, kellel mingit huvi pole, nii et ei saa aru, miks teisi ajamahukaid asju soovitatakse. Ma käiksin enne neli korda poes, kui hakkaks ise midagi õmblema (mille jaoks on ka vaja poes käia).

      2. Höhö, mitte tavaõmblusmasin, vaid overlokk ja kattemasin, mõlemad eraldi. Pluss 50 SUURT rulli niiti.
        Pluss n-sada trussikulõiget.

      3. Mõned lihtsalt on osavamad kui teised, sellistes elulistes asjades.
        Ja kui on vaja, siis õpib.
        Mida muuseas saab kolmekuuse tite kõrvalt teha?
        St ta ikka magab/s ka, reegline rohkem kui ema 🙂

        1. Sa tahad öelda, et sul pole lapsi?
          Sest ei.
          EI.
          See ei käi nii.
          + õmblemine on way liiga raske, et seda eluksvajalikuks oskuseks pidada. Et jah, nõelumine on eluks vajalik oskus suht, aga õmblemine? Meie maailmas?

        2. Minu jaoks on eluks vajalik oskus oskus, milleta elukvaliteet tunduvalt langeks. No näiteks kui me lahku läheks, oleks vist pärsia toidu valmistamine mulle eluks vajalik oskus, sest see on nii hea, ei tahaks selleta elada, aga tellida kuskilt ei saa. Riideid saab poest ka, kui just sõda ei tule, pole see eluline oskus. Üldse paneks mõistlik inimene aja hoopis lõputöö alla, et teenida rohkem raha ja muretult pidžaamapükse kokku osta. Aga mõistlikke inimesi siin pole.

        3. Õmblemine on eluks vajalik oskus neile, kellel on ebastandardne kehaehitus. Vähemalt nõukaajal ja veel ka 90-ndatel oli valik keskmisest erinevale inimestele kehvavõitu. Mul on kaks õmblusmasinal osavat sõbrannat, kes puhtalt vajaduse tõttu õmblema õppisid. Üks on pea 190 pikk ja kõhn, teine on alla 160 pikk ja üsna lai. Rentsi pere tundub olevat standardmõõtudesse mahtuv, seega pole nui neljaks ise õmblemine üldse hädavajalik.

        4. Mis õmblemisest te räägite. Nooremad põlvkonnad ei oska enam muna keeta. Ja see ei ole mitte vingumine, vaid auavaldus – kui suudad elada nii, et teised sind teenindavad, siis see ongi moodsa ühiskonna normide järgi edukus. Lisaks on just spetsialiseerumine efektiivsuse ja tööviljakuse võti!!!

        5. Eluks vajalikud oskused on loomulikult väga lai mõiste ja varieeruvad nad suuresti.
          Mina näiteks ei oska ujuda ja vihkan seda tegevust kogu südamest, kui vajadus selleks teinekord ette tuleb.
          Õudne. Märg. Külm.
          Aga õmmelda oskan, sest teisiti ei saanud.
          Polnud lihtsalt mitte midagi ilusat kaubandusvõrgust saada ja häda ajas härja kaevu.
          Oma lastele ja endale õmblesingi nende uinaku ajal, sest tahtsin ja sain.
          Ja kui piisavalt tahta, siis saab.
          Lihtsalt teine aeg oli, ja mähkmed olid kohutavalt kallid, ja Netflixi polnud 😉
          Praegu teen kaltsukast ostetud heast materjalist asju parajaks, kui vaja peaks olema. Võtab aega, aga see kallis aeg teeb eseme ka väärtuslikuks.
          Mis teha, kui selline vagur vanainimene nii pisukestest asjadest rõõmu saab 😉

  4. mis, ma olen midagi maha maganud, kas Timothée Chalamet enam ei olegi popp või?

    Ujumisriiete koha pealt olin ma eelmisel suvel nii süüdimatu, et käisin enamasti ujumas tavaliste musta värvi pesubokserite ja sportrinnakaga (kui tundus, et peab viisakas olema ja päris paljalt ei sobi), millega ma otse trennist tulin, aga vbla näitab see lihtsalt, et olen teinud järjekordse sammu asotsiaalsusele lähemale.

        1. Minu arust on Rentsil natuke… eee… kallutatud arusaam sellest, kuidas ülejäänud ühiskond kinokunsti tarbib. “Mind huvitavad lääne filmid ja seriaalid, küllap kõik ülejäänud inimesed vaatavad samuti.” Või siis ta defineerib “kõik” nagu “kõik minusugused”.

          Enamik Eesti ühiskonnast pole sellest Zendayast midagi kuulnud. Osa ei vaata üldse telekat ega filme; osa vaatab vaid Õnne 13 ja muid kohalikke asju; osa vaatab vaid PBK-d; jne.

  5. Pidzhaamapükstest rääkides – valelt poolt ookeani otsid, kulla inimene. Meil siinpool on pidzhaamade tõotatud maa, igas suuremas ja väiksemas poes terve osakond, jah just need triibulised ja ruudulised, mõnusast pehmest puuvillasest ja flanellist.

    Lil Nas Xi outfit on võr-ra-tu, vihje Elvisele ja puha… ja Zendaya vintage Balmain on täitsa teiselt planeedilt, no NII imeline. Ta ise ka muidugi, jah.

    Mis nüüd õmblemisse puutub, siis ma mäletan, et siinsamas andsin ma ise kah ükskord ammu säärase soovituse, mõtlematult. Ja meenub, et kui sa uude koju magamistuppa voodit otsisid, siis keegi soovitas, et tehke ise, nii lihtne ju. Need olid mulle head õppetunnid, sest tõepoolest, sa ei tule ju näiteks mulle ütlema, et miks ma ise prantsuse keelest paari lauset ei tõlgi vms. Aga see vanuse-asi – mis siis nüüd äkki lahti on? Sina käsitled teemat, ja vvn, ja murca ja… Oh lapsed-lapsed, tahaks ma selle peale öelda – varavõitu oiata, elage VEEL 20 aastat ja SIIS vaadake, kuidas asjaga hakkama saate 🙂

    1. Matkafoorumis on samuti küsimuse “kust osta nuga või priimust?” peale tavaline vastus “aga tee ise ometi”. Priimused tehakse tühjast õllepurgist, nuge ma ei teagi millest, aga igatahes tehakse.

  6. Ma ka küsiks, vanainimene nagu ma olen, kes see Zendaya on?
    Paar kuud tagasi olid kenad klassikalised ruudulised puuvillased pidžaamapüksid H&M-is saadaval. Ehk on veel praegugi?

  7. Meeste (ja ka naiste!) mõnusaid klassikalisi pidžaamasid saab… Prismast! Nendest kus on see riiete osakond, Kristiinest ja Roccast olen mina väga mõnusaid asju leidnud.
    Lisaboonusena saab sealt öko-tex beebiriideid muumidega 🙂

  8. Mul on kah automure peale soovitatud ise remontima kukkuda. Lihtne vastus on, et kõike ei jõua ja pole ka mõtet, kui on olemas proffid. Mul on oma tugevamad küljed ja oskused, teistel on enda omad, nii see spetsialiseerumine käib. Kui me kõik ainult ise õmbleks, ehitaks, remondiks ja kasvataks, ma tahaks näha, palju selle kõige kõrvalt oma leivatöö tegemiseks mahti jääks.

    1. Sellega on ilmselt kõik nõus; jutt sai alguse lihtsalt õmblemisest, mis oli/on palju jaoks elutähtis oskus.
      Ja vanainimesed saavad ka oma arvamusi avaldada, sest vanuselist diskrimineerimist ärgu olgu 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.