faith · konnapoeg

Elu ongi kurb

Kui muidu öeldakse, et laste suust pead sina tõde kuulma, siis mina sain omaenese blogist teada, et mitte ainult ei rikkunud pisike ilmakodanik mu potentsiaalselt kohe-kohe algavat baleriinikarjääri, vaid ka lootuse jõuda ronimises maailma tippu, sest nüüd on mul igaveseks klouni jalad. Tegelikult ma muidugi taas valetan, mu jalg on ehk poole numbri võrra suurenenud ja tundub, et seda ka pigem laiusesse, sest kõik mu tavajalatsid lähevad jätkuvalt jalga ja isegi soojendussusse saab kanda (pluss tglt ronimissussid eeldavad pidevat kasutamist ja tõmbavad veits kokku jälle, kui neid ei kanna). Ahjaa, lisaks on ta igaveseks rikkunud mu vaimse tervise – üks päev nutsin autos, sest tuli meelde, et “Vennad Lõvisüdamed” on kurb raamat. 😀 Aga kui hea!

Muidu tahtsin ma tegelikult kirjutada sellest, et nagu ehk Ekspressist lugenud olete, isa Orenti peab kirikukohtu ette astuma, sest julges Ukraina sõja teemal arvamust avaldada. Olen temaga mingil hetkel palju kokku puutunud, sest üks tema koguduse liikmetest, kel vist nüüd oma kogudus, oli minu korterikaaslane. Ja käsi südamel, tegu on sellise mehega, kes minu meelest on selline kristlane, et ma ei usuks, et selliseid ka olemas on, kui poleks ise näinud. Neil näiteks oli seal üks Juri, kes minu meelest oli täielik kloun, sest talle meeldis teiste närvi ajamiseks kogu aeg rääkida sellest, et Eesti on põline Vene ala (oh, kui aktuaalne!), aga nad lihtsalt järjekindlalt muudkui vaidlesid temaga, aga ei lõpetanud kunagi temaga suhtlemist või ei pööranud temaga erinevate vaadete tõttu lõplikult tülli. Ehk siis päriselt kannatlik ja ligimest armastav ja järjekindel jne. Ja tema mõtted meeldivad mulle samuti, lihtsalt et oleks öeldud.

Küsin nõu ka kohe, ehk mõni targem oskab vastata. Meil on siin pikalt olnud uneaeg ca kell 8 või pool 9, olen mõelnud, et peaks varasemaks tooma (tarkade raamatute sõnul oleks optimaalne 7 või pool 8). Aga nüüd on tema ise järsku otsustanud esiteks seda, et alates ca kella neljast ta pool ärkveloleku aega joriseb (muidu oli kogu aeg suht päikeseline ja tuju läks pahuraks alles siis, kui oligi juba selgelt uneaeg). Uneaeg veel pole, üleval on ta korraga vähemalt tunnikese, aga juba kuskil 20-30 minuti peal hakkab üks jorin pihta ja kõik peab olema täpselt nii, nagu tema tahab. Tahab ta aga täiesti absurdseid asju. Näiteks pöörata, aga kindlasti mitte matil. Või istuda püstisemas asendis ja siis sealt end ettepoole kallutada, aga kindlasti nii, et ta on näoga minust eemale, mitte minu poole (mille vastu mul pole midagi, aga kui inimene rääkida ei oska, kulub üsna palju aega, et välja mõelda, et ahsoo, SELLE peale ta ei vingu). Nii et õhtuti on ta nõus vait olema näiteks siis, kui ma lasen tal enda põlvel istuda, näoga kindlasti väljapoole, toetan teda kätega külgedelt (aga jumala eest ei kalluta teda tahapoole) ja hüpitan teda põlvel. Mida ma väga ei taha pikalt teha, sest miski ütleb mulle, et kui ta ise ei jaksa end veel korralikult püsti hoida, siis ilmselt pole hea teda sellesse asendisse kauaks panna, arvaku ta ise, mis tahes. No ja teiseks on tema viimane ärkvelolekuaeg järsku kaks tundi või isegi kaks ja pool (mis lükkab selle uneaja, mida mina tahaksin varasemaks nihutada, hoopis tund aega hilisemaks). Mul poleks muidu midagi selle vastu ja tarkade raamatute kohaselt on see pikem ärkvelolekuaken ka normaalne (kui vaadata näiteks Huckleberry lehte, siis selle kohaselt peakski iga ärkvelolek eelmisest pikem olema), aga ükski neist tarkadest raamatutest ei ütle, et ta on kaks tundi üleval ja sellest poolteist muudkui vingub või kehvemal juhul röögib. Minu enda loogika ütleb, et järelikult on ta siis üleväsinud ja peaks tegelikult juba ööunes olema. Aga olen proovinud eelmisest uinakust nö esimest ööund teha, aga ta ärkab ikka 45 minuti pärast üles, hakkab igasugu asju nõudma ja enne 45 minutit kuni tundi magama ei jää. Ehk siis mis ma teen sellises olukorras?

Ja kui tuleb keegi ja ütleb jälle, et “küll ema teab, kuula oma südant”, siis no vannun, et mul pole õrna aimugi, ma olen täiesti siiralt segaduses siin. Kui ma teaks, siis ma ei esitaks iga päev blogis lolle küsimusi. Või on see lihtsalt see neljanda kuu uneregressioon ja ta ei taha magada, sest maailm on põnev? Sest ta teeb seda ka, et sööb voodis kõhu täis ja siis keerab end hooga kõhuli, nii et pool piimast on taas voodis (või kui pöörata ei lasta, siis karjub, sest ta ema on tropp, kes ei luba lõbutseda).

Oodake, ma toon kohe elulise näite ka, tänasest. Kell sai juba pea seitse ning kuna ta näitas kõiki väsimuse märke (punased silmad, haigutamine) ja oli poolteist tundi üleval olnud, siis viisin ta jalutama. Jalutada talle meeldib, nii et ta jutustas pool tundi rõõmsal ja ei teinud sellist nägugi, et kavatseks magada (üldiselt, st mitte ainult varem, vaid ka praeguste päevade esimeses pooles jääb ta vankris magama maksimaalselt 10 minutiga). Selle aja peale jõudsime juba kahe tunnini ja söömisest oli ka juba kolm tundi möödas, nii et mõtlesin, et hoopis söödan ta magama (mis tavaliselt mõjub nagu võluvits). Sõi konkreetselt kolm minutit, siis ajas jälle kümme minutit juttu. Ma hakkasin siis end kinni katma, et ülestõusmiseks valmistuda, aga selle hoolimatuse peale hakkas ta nutma, sest ma oleks ometi pidanud teadma, et tal on tegelikult kõht VÄGA tühi ja ta oleks KOHE edasi söönud, ta tahtis lihtsalt enne natuke oma päevast rääkida. Sõi kõhu täis, jäi magama, magas 30 minutit ja ei teinud ärgates sellist nägugi, et oleks valmis edasi magama (öösiti paneb ta ärgates sõrme suhu ja magab ise edasi või nõuab süüa, kui kõht on tühjaks läinud). Ehk siis nüüd oleme ilmselt kümneni üleval, sest karta on, et ta keeldub varem magama minema. Ja hetkel on ta mängumatil pikali ja täiesti tõsiselt kurdab oma rasket saatust, ise samal ajal rõõmsalt jalataldu vastamisi hõõrudes. Ma saan aru, et multitaskimine on tänapäeva kiires maailmas norm, aga kuidas sa üheaegselt mängid ja virised? Ja nüüd on meil kaks üliväsinud vanemat ja üks sugugi mitte väsinud beebi.

27 kommentaari “Elu ongi kurb

  1. Isa Orenti lubab olla kõigil need, kes nad on. Kui tore, et meie kultuuriruumis on selline inimene. Kõrbeisade tarkused on head lugeda küll, aga samahästi võiks ka Isa Orentiga rääkida.

  2. Mis beebi uneajasse puutub, siis mina lasin lihtsalt beebil endale seda rütmi dikteerida, sest kui ma oma vanema lapsega naiivselt proovisin mingeid kellaaegu jälgida, lõppes see nii, et ta ükskord päeval magas kuus tundi järjest ja oli siis pmst öö otsa üleval ja sõi. Siis ma sain aru, et üks asi on teooria ja teine asi on praktika ja kuula oma beebit, mitte iseennast.

        1. Jajah, kuula: Vanad Targad Naised räägivad. Umbes kahekümne aasta pärast sa isegi ei mäleta enam, et sellised probleemid on olnud.

          Nii huvitav on lugeda, ma ka üldse ei mäleta, mis rütmis mu imikud ärkasid või magasid. No ja paarkümmend aastat tagasi ei olnud mul igasugu uneregressioonidest jms aimugi, lihtsalt veeretasin kuidagi oma päevi õhtusse. Lapsed on vaatamata äppide ja muude abimeeste puudumisele ikkagi kuidagi imekombel suureks kasvanud.

          Igatahes – jaksu teile! Tõenäoliselt jääb ta magama enne, kui kõik unepuudusest hulluks lähete.

        2. Kui natuke meenutada, siis mingid hägused hetked röökiva imikuga, keda ma õõtsutasin ja talle lakkamatult “Mõmm-mõmm, nutab karujõmm” laulsin, endal juba pisarad mööda nägu voolamas, isegi meenuvad. Ja magama söötmine oli hea meetod, kuigi vahel lõpes see jah gaasiralliga. Aga enne gaasitamist oli nii umbes pool tundi vaikust! Üldiselt olid mul lihtsalt kerged tited, vahel harva juhtus. Olen kuulnud õudukaid, kus laps terve esimese eluaasta oligi nõus ainult süles olema.
          Aga minu ajal polnud eriti mingeid beebide unekoolitusi ja asju ka, nii et proovige neid. Ainult ärge unustage, et nipp, mis eile ja täna töötas, ei pruugi töötada enam homme sest see beebi lihtsalt kasvab ja muutub kogu esimese eluaasta metsiku kiirusega.

        3. Ja mingil hetkel ma täiega armusin Nicolas Kage-i, sest tal on üks müstikafilm, kus ta poes näeb turvahällis röökivat beebit ja umbes nagu… vaatab teda lihtsalt ja beebi rahuneb silmapilkselt maha. Silmapilkselt! Ma ei mäleta enam, mis film see oli, aga sellise Niki võtaks iga kell enda juurde elama, kui endal beebi oleks. “Hei, Nick, kas sa saaksid korraks mu beebit vaadata?”

    1. “Jajah, kuula: Vanad Targad Naised räägivad. Umbes kahekümne aasta pärast sa isegi ei mäleta enam, et sellised probleemid on olnud.”
      Pagana hea kommentaar.
      Ei mäleta jah, Kui ma nüüd mõtlen, siis ma ei mäleta umbes kolme aastat oma elust, mis on tegelikult pagana hea saavutus kui arvestada, et mul on neli kaheaastaste vahedega sündinud last. Sul on lootust kergemini pääseda või mis?

      1. Ehk siis mingi osa oli piisavalt ebameeldiv, et see lihtsalt mälust bloleerida. 😁 Ma olen moodne lumehelbeke, seda ühte armastan väga, aga mõtlen õuduse ja imetlusega neile, kes kantseldavad neljakuust samal ajal ka kahese ja neljase eest hoolitsedes (ning loomulikult traditsioonilise mehega, kes tuleb koju ja küsib, miks söök valmis pole).

        1. Selleks siis ongi päevik. Loed lapse pulmakleidi valimise vahele vanu sissekandeid ja imestad, et kas tõesti olid tal unega mingid probleemid ja kas need olid piisavalt tähtsad, et nende peale tasus wordpressi ruumi kulutada.

        2. Ahjaa, traditsiooniliselt maksab pruudi isa pulmad ka. Veel üks häda! Loodetavasti abiellub teise naisega, saab kahasse maksta.

  3. Emasüda, tee, nagu hea tundub jne käib mitte selle kohta, kuidas laps magama saada, vaid selle kohta, et kannatad raskused ära =D
    Pole mingit valemit, kuidas laps ära lahendada =)

    1. Ise kannatan, aga last tahaks ju aidata, kui tal raske on. Hetkel on mul tunne, et tal on uus hammas tulekul, narr tunne oleks, kui teisel on tegslikult nädal aega kõhuvalu vms ja mina muudkui topin näppu suhu. 😁

      1. nii tahaks aidata, onjo?
        Ja siis lepid sellega, et saad talle anda aint tunde, et ta on armastatud ja hoolitud.
        Muide, ma siiamaani ei saa aru sellest, et väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured. Väikesed on niivõrd selle tunde sees, mis neil hetkel on, et nende jaoks see ONGI maailma lõpp, et neil on halb. Suured omavad palju laiemat tunnetust, nende häda on väga väga harva nii meeleheitlik.

        1. Mu arust käib see väikeste ja suurte murede ütlus pigem lapsevanema kohta – et ükskõik,kui palju väikelapse pärast ka muretsetakse, on suure lapse pärast mure teinekord palju suurem. Vist. Nt mure hammaste tuleku pärast (lapsel on igemel valus) vs “ta vist on narkomaanidega ühte kampa sattunud”. Lapsevanemal on suurema lapse pärast rohkem võimalusi muretseda.

        2. Just, ikka vanemate kohta.
          Laps pidi ju teatavasti rääkima, st arvamust omama siis, kui kana pissis 😉

        3. naah, mina vanemana küll tunnen lapsega kaasa ja kui tema väga murtud pole, mis seal minagi =P

        4. Väikese lapse muhk ei ole v6rreldav suure lapse eksamites läbikukkumisega, v6i kanepilembusega. No m6ni läheb mehe pärast ka lolliks.

        5. Minu arust muhk (ja igasugune väline vigastus, autoõnnetus või jala väljaväänamine) on nii väikese kui suure lapse jaoks üsna üheväärne mitte-väga-suur häda. Lihtsalt laps nutab vbla rohkem, sest tal on veel sees nutuga oma hädast maailmale teada andmine.

          Aga magamatusahastus päevi, kuid, nädalaid (mul endal olid suht ok-d lapsed, mõlemaga olin vast paar ööd üleval, aga sõbra sõbra laps magas nii vähe ja nuttis kogu aeg, et ema viidi lapse 10-l elukuul psühhoneuroloogiahaiglasse ja ma ei tea, mis laps tegi siis, sest ta lahutati emast ära – keegi teine hoolitses) ja eksamitel läbikukkumine … magamatus on hullem.

  4. Kõlab küll nagu üleväsimus.
    Võib olla ka uneregressioon ja ajutine probleem magamajäämisega. Tuleks pushida ikka magamapanekut, üks hetk ehk õnnestub..
    Mingi loogika oli, et kui päeva viimase uinakuga on probleem, siis tuleb nihutama hakata esimesest uinakust.
    Kas teised uinakud on 1-2h pikkused? Kui mõni uni liiga lühikeseks jääb (alla 40min), siis ei pruugi ka välja puhata.
    Ja kui nüüd teooria kõrvale jätta, siis seal vanusevahemikus tahtsid mu lapsed ka enne ööund paar tundi lõuata. Panin kandekotti ja jalutasin kas õues või toas ringi, olenevalt motist kas lauldes, shhhhitades või tuimalt telefonis scrollides, mängides, et endorfiinid kätte saada ja mitte täismasekasse langeda..üks hetk uinus ja tõstsin voodisse. See etapp läks mööda u kuu ajaga..
    2 lapse Ema
    (Kindlasti mitte unenõustaja)

  5. Minu esimesega s6itis ta isa mööda linna, sest autos ta magas…
    Ja teine röökis 6htuti enne magamamineku kaks tundi.
    7 kuud 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.