anna kannatust

see fauna siin

Ma vist mainisin, et Sirru tegi meile siin ühe armsa peenra. Seal on igasugu asju sibulatest maasikateni. Ja üleeile õhtul ütlesin talle, et oo, maasikad hakkavad valmis saama, paar päeva veel ja hea õnne korral saame isegi neid maitsta. Hea õnne korral, sest meil on aed ju igasugu elukaid täis, kellele ka maiustada meeldib. No ja tulen mina täna lapsega verandale ja näen, et musträstas sõna otseses mõttes seisab keset peenart, nokkapidi maasikas. In flagrante, polnud vaja küsidagi, et mehed, mis lõhnad teil nokast tulevad. Kusjuures ei lennanud isegi minema, vaid passis seal liikumatult, ei tea, kas kangestus või lootis, et teda ei märgata. Või oli nii ülbe, et ootas, et ma vahtimise lõpetaks, et saaks rahus edasi süüa. Pidime ta minema kõssitama ja saime pool maasikat omale. Väga häbematu temast igatahes.

Hoopis teised siilid, sest mul polnud tittesid vaadates telefoni kaasas

No ja teiseks tundub, et see piirkond on siin niigi väga viljakas. Naabrimees tegi nalja, et hakkab mult kohtu kaudu alimente nõudma, sest tema aias elav siilimamma sai 9 (üheksa!) poega, ja lähim isane on ometi minu aias. See oleks temast muidugi alatu, sest nii mamma kui papa käivad tegelikult mõlemad meie kassi kaussi tühjendamas (ja kass vaatab nukra pilguga ja ei julge midagi teha), nii et juba toetan ju ometigi. Eile just üritasin filmida seda, kuidas üks neist teisele konkreetselt kogu keharaskusega sisse sõitis, et teda kausi juurest eest ära lüüa, aga elu õied — järeltulija lõi telefoni käest, nii et sain ainult lühikese väreleva video sellest, kuidas nad hiljem pahurdades meetrist vahemaad hoides omaette nosisid. Aga see naabrimees on väga lahe, selline tegelene, kes kogu aeg askeldab aias, ehitab midagi ja istutab midagi või nokitseb midagi või … midagi. Nüüd muidugi hakkas kohe aeda putitama, et siilibeebid autoteele ei saaks, sest neil olevat hommikul kell pool 11 jalutuskäigu aeg, kus kogu pere aias väikese ringi teeb. Nii et eks ma pean üritama end titega selle aja paiku jalutama sättida, saan ehk perekonna siiski filmilindile jäädvustatud.

Krt, nagu Pirita teataja on see siin. Kes seda blogi loeb, teab kohe, millal meil uus kiirtoidukoht ehitatakse ja millal siilid poegivad. Mina vist kahjuks isegi tean, millal neid tehti, oli küll siin mõni aeg tagasi üks õhtu kohutav kriiskamine. 😀