anna kannatust

Jälle olen ma kriminaal

Need klaasid seal taga on mu probleemide allikaks

Ütlen alustuseks kohe ära, et te ei pea mulle ütlema, et ma debiilik olen, ma saan ise ka aru, et oleksin ma vaikselt oma elu elanud ja poleks ise ametiasutusi torkima läinud, oleksin võinud terve elu rahulikult ära elada, aga nüüd pean tegelema selle jamaga. Nimelt ostsime me kodu nii, et ostulepingus oli kirjas, et hiljuti on paigaldatud õhksoojuspump ja terrass kinni ehitatud, mis kumbki ei vaja ehitusluba, aga tuleb kanda ehitisregistrisse. Noh, te juba teate, kuhu see lugu läheb, eks?

Kuna terrassikatus laseb veits läbi, tuli mulle seoses sellega meelde (kõigest aastake pärast ostu), et ahjaa, registrisse ka vaja kanda, nii et läksin internetti seda tegema. Pärast väikest kirjavahetust ametnikuga selgus, et a) õhksoojuspumba paigaldamine on ehitusseadustiku mõistes “ehitise ümberehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet”*. Selline asi loomulikult eeldab projekti. 😀 Ja terrassile katuse paigaldamine suurendab hoone ehitusalust pinda, mis on taas luba nõudev töö. Saatsin uue meili ja küsisin, et kas ma saan ehitise seadustamist puudutavast jutust õigesti aru, et ma pean nüüd kuidagi tagantjärele esitama projekti juba tehtud tööle (pump) ja teisele tehtud tööle (terrass) auditi tellima. Nüüd ootan vastust, kuigi ju ta mulle jah ja jah ütleb, mis seal muud öelda on. Kuigi uudiseid lugedes tekib tunne, et äkki peaks hoopis küsima, kui palju selliste lubade eest siis kohustuslik altkäemaks on, aga meili teel vist ei sobi. Igatahes kogu see jama ning ilmselt peatne raha- ja ajakulu ainult selle pärast, et ma mõtlesin, et tahan olla seaduskuulekas kodanik ja eelmise omaniku tehtud muudatused registrisse kanda.

* Mis mõttes on õhksoojuspumba paigaldamine ehitise ümberehitamine? See on täiesti absurd ju, üks väike kast toas ja teine väike kast väljas … Mulle kõlab see küll lihtsalt nagu riikliku tasandi väljapressimine. Aga no ega ma sellest terrassiasjast ka aru ei saa — terrass oli ju alati olemas, majaplaanilgi, kuidas see ehitise pindala siis sellest suurenes, et talle katus ka peale pandi? Kusjuures isegi osaline katus on alati olemas olnud, ca 1/3 oli varem juba katusega kaetud, 2/3 lisati hiljem pluss siis kahte külge klaasid (kahes küljes on majasein). Olen siin linnaosas näinud näiteks sellist kasvuhoonet, kus üks kasvuhoonekülg on majasein. Selle ehitaja peaks üldse vist vangis olema siis, sest ilmselgelt on tegu tema elamu suurejoonelise laiendamisega.

P.S. Teisel, aga veidi haakuval teemal. Ma logisin üle hulga aja maanteeametisse sisse. Ja avastasin, et mul on üks auto veel — rohkem kui kümne aasta eest ära müüdud auto on jätkuvalt minu nimel, st nad pole seda registrist eemaldanud. Ainus jama on selles, et otse loomulikult ma enam ei mäleta, kuhu/kellele ma selle täpselt müüsin, ja lepingut mul ammugi alles ei ole. (Tegelikult ma isegi ei mäletanud, et mul selline auto kunagi olnudki on, aga väikevend ja isa kinnitavad, et on küll, isal oli piltegi näidata.) Ja selgub, et ilma müügilepinguta on Eesti riigis TÄIESTI VÕIMATU seda autot registrist eemaldada. Nüüd see jääbki registrisse, kuni ma ükskord ära suren, ja siis läheb see olematu auto pärandusena minu pärijatele. Ja nii aegade lõpuni. Eesti riik variseb merre, mäed saavad liivaks, aga see auto on ikka registris.

26 kommentaari “Jälle olen ma kriminaal

  1. Veab sul, et sa selle võõra auto eest parkimistrahve pole saanud. Ma ükskord müüsin ühe Avensise ja mõni kuu hiljem saabus postkasti trahviteade kusagil pealinnas valesti parkimise eest. Ma elan teatavasti saarel ja polnud ammu pealinnas käinudki. Õnneks ma teadsin kellega ühendust võtta, et auto minu nimelt ära saaks ja saime kiirelt asja korda. Ma üldse ei imestaks, kui mõnele just nii meeldibki, et auto kellegi teise nimel – pääseb ehk nii mõnegi trahvi maksmisest.

  2. Tallinna linnas sa sponsoreerid ehituslike nõuete täitmisega tahes või tahtmata üht kindlat erakonda. Ametlikult tehes linna (loe valitseva erakonna) eelarvet mitteametlikult paari kolme ametniku (loe valitseva erakonna nimetatud) personaalset heaolu. Kuna kodanikke üldiselt huvitab enda heaolu rohkem kui partei oma üritavad nad ametlikku asjaajamist võimalikult keerukaks ajada, et tüdiksid ja läheneksid probleemile personaalselt.

    Auto puhul on uue omaniku puhul tegu äärmiselt korraliku juhiga või muutus see kiirelt sõidukõlbmatuks – kuidas muidu pole sa saanud kiiruseületamise või parkimistrahve oma .ee emailile? Pealegi saadab maanteeamet iga aasta emaili hoiatusega, et ülevaatus ootab tegemist kuna sinu nimel on auto see ja see.

    1. Auto registrikanne on peatatud, sest pole ei ülevaatust ega kindlustust juba aastaid. Mu isa sõnul sai see mingile lammaritüübile, ju tal läks meelest registrist eemaldada.

    2. Armas inimene peab teadma, et tänapäeval saab lemmikerakonda sponsoreerida, kui viib kilekotiga toetuse peakorterisse.
      Linn saab ainult minimaalse menetlustasu pealegi kõik peale projekti saad ise teha netis. Auditit pole vaja kui on projekt olemas lased teha projekteerijal teha projekti muudatuse, aga ei pea midagi tegema, kui see kedagi ei puuduta inimese ise enda asi.

      Teoreetiliselt peaks saama saab auto “teadmata kadunuks” kuulutada ja registrist avaldusega kustutada. 🙂

  3. Õhksoojuspumba paigalduse projekt on lihtne, tehtav ja kiire protsess. Pakun ise vastavat teenust Pärnumaal. Võin sest pikemalt rääkida.
    Ehitusaluse pinna muutmine läheb keerulisemaks, seal on sada nüanssi kas ja miks. Selle projekti jaoks on vaja matuke rohkem panustada. Kuna laenutagatis siis oöeks jh hea korda teha, aga kas lepingus on ka tähtaeg kirjas?

    1. Vaatasin vahepeal üle ja lepingus on kirjas ainult, et klient on teadlik, et need muudatused pole registris ja tal (st mul) pole selles suhtes nõudmisi. Nii et seda, et peaks ikka kandma, öeldi järelikult suusõnaliselt.

    2. Terje, vabandust, aga ei. Mu tuttavad jauravad linnaga õhksoojuspumba teemal vist aastajagu juba. Pabereid, raha ja närve läheb virnade viisi. Mitte miski ei sobi, kõik olla valesti nii paberil kui päriselt, kepp ja viletsus.

      Muidugi võib see olla ka vaid Tallinna eripära.

      1. Ma olen ka tähele pannud, et asju võib teha omamoodi. Kui aga teha kohe õigesti läheb palju vähem aega.

  4. Millalgi arvestati maja ehitusalust pinda just räästa laiuse järgi ehk siis terrassi katuse lisandumine seeläbi teebki selle pinna suuremaks. Ja õhksoojuspumba panek on tehnosüsteemi muutmine, need käivadki registris. Kuigi praegu on suvi ja linnaametnikud puhkavad, seega läheb aega selle legaliseerimisega sul…

    1. Mina tahaks teada, mis saab, kui ma selle köie üldse lohisema lasen ja midagi ei tee – kas tehakse trahvi, lõhutakse pump välja või lihtsalt ise ei saa müüa, enne kui on registrisse kantud?

      1. Esialgu nähtavasti ei saagi midagi. Alles, kui peaksid müüma, siis äkki tekib potentsiaalsel uuel omanikul või tema pangal selles osas küsimus, et peaks olema korda tehtud. Vb ka mingi kindlustusjuhtumi korral võib päevakorda tekkida, a la õhksoojuspump läheb põlema vm?
        Just tegelesin endal õhksoojuspumba teemaga – kui natuke süveneda ja nikerdada, siis on ka võhikul see tehtav. Ehitisregistris on kõik esitatud ehitusprojektid, sh õhksoojuspumpade omad, kättesaadavad. Otsid mõned näidised ja nende põhjal on täitsa võimalik midagi leiutada. Tegelikult on lihtsam, kui alguses tundub. Terrass on erialdi teema, selles osas kogemus puudub.

      2. Võid mõelda nii et kas sa üldse tahad seadustada võibolla tulevad paremad mõtted tulevikus, et paned soojuspumba hoopis teise kohta ja teed terassi veel suuremaks ja siis hakkad mõtlema seadustamisele, pealegi kui selgub ei vasta see terassile ehitatu nõuetele, tuleb see ikkagi lammutada, ega igat kunstiteost ei kõlba projekteerida. Milleks kiirustada inimene peab ikka kõik läbimõtlema ennem muidu maksad ja maksad. Müüa saab kõike kui ostja ostab müümist see ei sega absoluutselt, ka sinul ei seganud.

  5. Katuseräästas võib minuteada ulatuda seinast kaugemale max 1m. Kui on laiendatud üle 1m, on ka ehitis järelikult suurenenud. Terrass on teine asi, see ei ole katusealune kinnine ruum.

    Igatahes soovin õnne, tunnen kaasa ja hoian pöidlaid, et see seadustamise protsess kuidagimoodigi õiges suunas kulgeks. Ma siin tegin ülemöödund suvel selle jandi läbi, kui mees saeraami kohale 60 ruutmeetrise katuse ehitas ja vallast kuri kiri tuli, et mis ebaseaduslik asi see on, maa-ameti kaardi kuvatõmmised kirja juures ja puha. Ise sain selle bürokraatiaga hakkama, tütar tegi joonised ja umbes kolm korda põrgatasime seda kannet ametkonnaga edasi-tagasi nagu palli, enne kui lõpuks väravasse sai (või kohalik ehitusnõunik ära tüdines ja mu kande ära kinnitas). Ma sain ka palju targemaks. Näiteks see, et kui katusealusel ei ole uksi-aknaid (ja selle saeraami katuse puhul koguni ühte seina), siis see ei ole hoone, vaid rajatis. Ja et sellise asja mahtu arvutatakse põrandapindala X seina kõrgus, viilkatusealuse mahu lisaks liitmine on ülearune. Nii see pall mulle ikka ja jälle tagasi põrgatas, sest mu loomulikust ja säravast intelligentsist ei piisanud otsekohe õigesti märkimiseks, ehitusseadustikul on inimliku intelligentsiga üsna nõrgad seosed.

    Veel kord: jõudu!

    1. Ei teki iseenesest midagi, võid eraldi kindlustada, sest kindlustada saab kõike ja kui kindlustamise hetkel polnud, siis kindlustus katet pole niikuinii. Ärge mõelge ärevusest ise midagi välja. 🙂

  6. Kui terrass on majast eraldi (st võib olla maja kõrval aga mitte kinnitatud) jakuni 20m2, pole miskit vaja.
    Pump ei tohi naabrile häiringuid tekitada – müra.

  7. Kui tegemist on eramajaga ning asumi olemus lubab natuke rohkem eklektikat, ja õhksoojuspumba välisosa tänavalt näha ei ole, siis selle võrra võiks pumba seadustamine lihtsam olla. Asjaajamine sööb kahtlemata närve ja arvatavasti ka rahakotti, aga pikas perspektiivis tasub vist ikka ära teha. Ja vähemalt saab samal ajal kontrollitud temperatuuriga toas istuda, et noh, kiiret ju otseselt pole.

    Meil läks korterisse jahutuse paigaldamisega üle aasta, kusjuures tegime kõik by the book. Õhksoojuspumba mõttest loobusime kohe (sest müra ja suure välisosa tõttu läheks juba ühistult kooskõlastuste saamine raskeks), aga ka konditsioneeri jaoks oli vaja teha maja välisseina auk läbimõõduga ca 15 cm. Kuna maja projekt oli autoriõigustega kaitstud, siis ise ei saanudki projekti teha, vaid see tuli tellida maja projekteerinud arhitektuuribüroost. Ja kuna vastav sein paistis tänavale, siis sai ka Tallinna linnaplaneerimise amet arvata, et konditsioneeriga kaasas olev ümmargune rest ei lähe mitte, peab olema kandiline. Selline metallist rest oli muidugi eritellimus, ning loomulikult ei tahtnud keegi seda tööd üldse võtta, ja see õnnetu tegija, kes lõpuks tellimuse vastu võttis, luges jooniseid valesti ning pidi töö oma kuludega uuesti tegema. Oma närve säästsime niipalju, et arhitektuuribüroo ajas ise asju linnavalitsuses ja suhtles otse firmaga, kellelt konditsioneeri plaanisime osta, et konkreetne mudel oleks valmiva projekti järgi ka paigaldatav. Õige kuju ja suurusega resti hankimise jätsime konditsioneeri müüjale, ja nagu näha, siis õigesti tegime. Projekti ja asjaajamise eest maksime lõpuks peaaegu sama palju kui konditsioneeri eest, aga no ei saa kurta, hea mitu kuuma suve on saanud toas inimlikku temperatuuri nautida.

    Eks siin on otsuse koht, kas on rohkem raha või närve, aga mingid kinnisvaraga tegelevad firmad pakuvad õhksoojuspumpade tagantjärele seadustamise abi ka teenusena.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.