Ma olen nüüd ca kuu aega proovinud ja täitsa tõsiselt, ma JÄLESTAN seda tavalise toidu tutvustamist. Püreesid ta sööb igati isukalt, aga kuigi ta sööb neid lusikaga, on hiljem ikkagi vaja üleni pessu minna. Ja pesu ta kannatab välja, isegi selle, kui ta nägu pestakse, aga vat kuivatamine on selline asi, et selle peale karjub ta nagu ratta peal. Isegi siis, kui ma teda ei kuivata, vaid ta lihtsalt mängumatile rätiku peale kuivama asetan, ikka röögib (ja läheb selle rätiku pealt muidugi kahe sekundi pärast minema, aga see pole ise-enesest nii suur probleem).
Kui annan tavalist toitu (moodsa nimega näputoitu), siis ta röögib söömise ajal, sest maailm on ebaõiglane. No täna näiteks andsin talle jupi banaani. Esmalt röökis selle pärast, et see jupp läks pooleks, aga eraldi olid jupid liiga pisikesed ja libedad, et neid normaalselt suhu saada. Siis röökis, sest sai ühe neist suhu, aga see oli muidugi vahepeal maha kukkunud ja nüüd karvane. Siis röökis selle pärast, et ma tõin uue suurema jupi, aga selle pihku võtmiseks oli vaja ühest käesolevast enne lahti lasta. Siis röökis, sest ma panin ta vägisi selili, et ta kuskile kukkuda ei saaks sel ajal, kui ma näo puhastamiseks lappi tooma lähen (sest kukkumine on hetkel ta lemmiktegevus). Ühesõnaga ükskõik, kuidas ma teda toidan, alati on tõenäosus, et mingi hulk röökimist ikka sellega kaasneb (kuigi igavamate näputoitudega nagu kurk või brokkoli on seda vähem, sest seal teda eriti ei huvita, kui need suhu ei jõua). Nüüd oleks nagu vaikselt aeg päevas teine söögikord juurde lisada ja no täitsa ausalt, mul ei ole selleks vaimset energiat. Minu poolest võiks ta kooliminekuni rinda saada ja iga päev kaks ampsu lihapüreed juurde, kuigi mulle kohati tundub, et juba praegu hakkab ühest rinnast piima vähemaks jääma või mingi kummaline kamm seal toimub (mäletate, ma rääkisin, et üks rind on hulga parema survega – vahepeal oli mitu kuud kõik ok, aga nüüd on täiesti süstemaatiliselt näha, et kui ta teisest rinnast sööb, tahab ta hulga varem uuesti süüa + noh, kuidas nüüd viisakalt iseenda kohta öelda, ka visuaalselt on erinevus jätkuvalt näha, üks on ALATI silmnähtavalt suurem).
Samas mees muidugi ütleb, et mulle tuleks nagunii lastekaitse kutsuda, sest ma olen lapsepeksja. Jah, minu kuuekuune sai oma elu esimese laksu. Kusjuures muidu on mul raudkindel põhimõte, et füüsiline vägivald on (kellegi suurusest ja vanusest olenemata) mõistlik siis, kui see aitab vältida potentsiaalset suuremat/valusamat vigastust. No näiteks kui sõbranna on kätt tulisele pliidiplaadile toetamas, on igati ok see ära laksata. Või mina olen ühe korra pääsenud auto alla jäämisest, sest keegi haaras konkreetselt mu patsist kinni ja tõmbas mu kõnniteele tagasi. 😀 Ei vingunud, ütlesin aitäh. Ja no laste puhul näiteks, kui nad tahavad koerale kätt suhu toppida vms, on okei nad jõuga eemale tirida. Noh, nüüd selgus siis, et mul on vist sisimas see põhimõte ka siis, kui see aitab vältida MINU haiget saamist, sest Merit tegi üks päev enda arust sellist naljakat nalja, et sõi, siis rullis end eemale ja siis rullis end niimoodi tagasi, et tuli hooga otse tissi otsa. Ma juba mõttes pakkisin piimabaari kokku, sest ilmselgelt kõht enam tühi pole, kui selline tsirkus käib, kui ta ootamatult mitte ei rullinud end tagasi, vaid konkreetselt hüppas – ja hüppas hammastega. Ja ei lasknud lahti ka, vaid jäi vahtima, mis nägu ma teen. Kusjuures see polnud isegi esimene kord hambaid kasutada, aga see tuli nii ootamatult ja valusalt, et ma täiesti automaatselt panin laksu kirja, enne kui üldse aru sain, mis juhtus. Tal vist väga valus ei olnud, sest ta tegi selle peale lihtsalt üllatunud nägu, aga meelde vist jäi küll, sest rohkem seda juhtunud ei ole. Aga see-eest testib nüüd vaikselt piire, et näha, mida võib hammustada ja mida mitte (no näiteks sussi võib hammustada ja selle kandja teeb ainult “eww, see on ju räpane”, aga ei karju – samas kui hammustada sussi kõrval olevat sokki, tehakse kohe “ai”, ja kui hammustada soki kõrvalt jalga, siis kistakse sind juba vägisi eemale ka, nii et mine võta kinni, kus see loogika on).
P.S. Kas see on normaalne, et mingis etapis nad löövadki pead päevas 20 korda vastu maad? Tal on hetkel see faas, kus ta ei oska veel väga hästi iseseisvalt ühest asendist teise liikuda, nii et iga kord, kui ta end kõhuliasendist istuma ajab või istumast kõhuli läheb, on suht 50/50, kas tuleb välja või teeb pea väikese kolksu. Ja no võib kihla vedada, et isegi kui ma ta vetsuminekuks ekstra selili maha panen, keerab ta end kohe kõhuli ja hakkab sealt istuli ajama. Vaikselt saan aru, miks Dharma ja Gregi Dharmal lapsepõlvekodus terve magamistoapõrand batuut oli, see oleks ainus asi, mis minu last ka tervena hoiaks siin. Ta suudab vahepeal kukkuda isegi siis, kui ma teda oma jalgade vahel hoian, sest ta lihtsalt üritab korraga viies suunas minna. Mitte et teda ennast oluliselt häiriks, aga MINA muretsen.
Pärdikute päevaraamat 
Täiesti mitteabiks kommentaar: awwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwww!
Minu meelest oli Jüri Allik see, kes rääkis kunagi loengus, et hammustamise tõttu saavad beebid elu esimese suure pettumuse osaliseks. Et kuna imemine annab tulemuseks midagi head, ootavad nad hammustamiselt midagi veel paremat ja hoopiski… soe rind läinud, piima ei saa ja emme on kuri pealegi.
Et isesöömise-harjutused tähendavad pärast sööki lapse ja terve elamise ülepesemist, on enam-vähem paratamatu. Meil oli ka olukord, kus laps röökis kõigepealt sellepärast, et tal ei lastud putru silma hõõruda, aga kui see ikkagi õnnestust, siis röökis ta muidugi sellepärast, et puder oli silmas.
Ja loomulikult, aga seda Sa tead isegi, Sul on imekena laps.
See sinu kirjeldus on väga hea kirjeldus üldse elust lapsega. 😀 Ja aitäh-aitäh.
Ot, mulle meenub keegi, kes andis oma umbes samavanale lapsele kui sinu oma muud sööki kui rind, vannis.
Samuti aww 🙂
Siis jääks ju sama probleem – pesemine ega söömine pole problemaatilised, probleemne koht on veest väljatulek.
Ma mõtsin kuiva vanni =) Asjad, mis käest kukuvad, ei lähe tolmuseks, ja kõik löga, mis laiali määritakse, on kergelt eemaldatav, sest vanni pesemine on kuidagi lihtne võrreldes köögiga =)
Aa, selles mõttes, see on kaval tõesti.
Dušikabiin sobiks ka?
Aga on jah hirmus nunnu.
Mu tuttavate laps hakkas nördimusest kisama, kui ta esimest korda elus jäätist sai, sest talle maitses see väga, aga suu oli juba täis ja rohkem ei mahtunud enam, maailm on ikka kuri küll.
Vannil on see eelis, et sinna saab isegi juba roomava lapse pooleks minutiks jätta, kui lähed uut banaani tooma, ilma et oleks risk, et ta end vigaseks kukub. Ja kõrged seinad vähendavad löga väljaspoole vanni sattumise ohtu. Aga phmt toimib ilmselt dushialus kabiiniga või ilma ka.
Loodetavasti pole liig isiklik küsimus, aga:
mind huvitab, milline on NII ülivõrdes armsa ja ilusa lapse ema/isa (st. sinu ja Cyruse) taktika üleliia pealetükkivate võõraste suhtes? Nende, kes ei suuda käsi musirullist eemal hoida? No tead küll, põskedest plutitamine jms. Või pole teil seda probleemi tekkinud, on sattunud normaalsed inimesed ümberringi? Lapsele ju silti kaela ei riputa nagu kutsikale, et “in training, do not pet”?
kõlab nagu hea lastesärgi/sipukate disaini-idee.
Seda pea vastu maad tagumist ja muud ennasthävitavat käitumist mäletan vist sellest ajast ka. Julgen lubada, et läheb üle. Ja vannis toitjatest olen mnagi kuulnud, vann/dušinurk peale toitmist veega üle uhada on tõesti lihtsam kui pärast köögis remonti teha 😀 Kuigi meil endal toimis pigem näputoitumine, tüüp mädis peo vahel kamapalle ja hautatud köögivilju ja pärast “tegime köögis remonti”. Ja mingil hetkel enne aastat sai kutile väike lastekahvel antud ja tüüp avastas, et sellega on iseend märksa tõhusam toita kui lusikaga kuna toidutükid jäävad kahvlli otsa.
Banaan lõika pooleks ja siis sellel poolel banaanil lõika ülemine pool koort ära, aga alumine jäta nii nagu oli. Siis hoiab laps koorega osast kinni ja saab ülemisest, ilma kooreta osast hammustada. Ei libise käest ära. Baby led weaning banana kui pilte guugeldada tahad.
Ma ei tulnud selle pealegi, sest tal on just allpool hambad, mida ta tahab kasutada, üleval veel ainult ige. Aga eks ta saab seda ise keerutada, kuidas vaja.
Naaber kasvataski oma kolm last põmst batuudis üles. Batuut keset elutuba, võrk ümber ja lapsed möllavad sees. Kui ära väsisid, jäid sinnasamma magama.
Vohh, see on minu tulevik.
Leiuta kärmelt mingi batuut-ronimssein-hangboard ja elu on lill!!!!
Kuu aega hiljem.
See on põhjus, miks ma eriti näputoitu ei harrastanud (v.a kamapallid, mis olid lisaks kõigele muule ka mänguasjad ja miskõik). Täiesti kalgilt tegin lapstele püreed, laps tooli, põll ette, ise toitsin lusikaga. Teise lusika võisin niisama vehkimiseks anda, aga ei mingit lännimist. Ma nimelt töötasin seal emana, mitte koristajana (parafraseerides konna ja termomeetri anekdooti).
See on mingi laste versioon litsi ja termomeetri omast…?
Ma ei tea litsi varianti paraku.
Ma tean seda, et konn teatas solvunult, et ta istub seal tiigis nagu konn, mitte nagu termomeeter, kui temalt küsiti, kas vesi ka soe on.
Jajaa, seesama, aga konna asemel on rannas lebav tütarlaps. Noormees jalutas mööda ja ei osanud kuidagi juttu alustada, siis küsis samuti vee kohta. Mispeale preili teatas nipsakalt, et tema on seal kui lits, mitte kui seesamunegi.
No ma ka enamasti annan püreed, aga annan eeltäidetud lusikad talle pihku ja ise paneb suhu. Las harjutab, mida rohkem harjutab, seda kiiremini rohkem puhtaks jääb. Silma näiteks üldiselt enam ei lähe.
Nojah, võibolla sellepärast mul kodus on praegu lauaalune igapäevaselt selline, et väiksem toidupuuduses perekond saaks sealt kenasti söönuks. Oleks pidanud titena selle jama laskma välja elada (mo lapsed on praegu 7 ja peaaegu 9). 😀
Lauaalune on meil selle pärast selline, et kui kass lähedale tuleb, on vaja teda millegagi visata. Ja no toit on ju käeulatuses. 😀
Ah? Kassile tuleb pai teha, miks teda visata….???
Aga kui on vaja kassi peletada, siis veeprits on hea. Need väikesed lillede pritsimise omad. Või suuremad laste veepüssid, kui vaja lae alla / kapi taha lasta.
Ega MINA teda ei viska ometigi. 😀
Aah 🙂 Palun vabandust 🙂 Mul ei ole ilmselgelt ammu ühtegi titte läheduses olnud. Ma tõesti arvasin, et sa kaitsed oma tibukest kassi eest teda suvaliste asjadega pildudes 🙂 No nagu Kiplingil, ainult et vastupidi.
*naerab valjusti ja kujutleb kassi ja toitu ja beebit*