Vana hea radikaalfeministide nali on see, et meessoost laps on lihtsalt kromosoomiveaga, vaeseke on teise Xi asemel Yi eluks kaasa saanud. Ja vahepeal, kui ma oma elu elan (no enam mitte nii väga, nüüd olen ma juba vana ja ei huvita kedagi) või teiste blogisid loen, tekib tõesti tunne, et midagi on kas meeste kasvatuses väga viltu (kogu maailmas?) või no midagi on bioloogiliselt vähe valesti. Nimelt minu jaoks on uskumatu see, kuidas mehed ei tundu aru saavat, et nende kogemus ja eelistused ei ole universaalsed. Või noh, kuidas otse öelda — et nende kogemused ja arvamused üldiselt ei huvita kedagi. 😀
Esiteks see üks blogija, keda osad ehk teavad, kellele mehed käivad rääkimas kommentaarides, et ta peaks latti alla laskma pluss hiljutine kirjeldus sellest, mis juttu mehed talle Tinderis ajavad. Teiseks üks tuttav Facebookis, kes teeb parajasti Tinderis antropoloogilist uurimust, no tule taevas appi. Kui mees peab paslikuks öelda, et naine peab ikka ilus olema, aga solvub, kui talle vastu öelda, et muidugi, ja mees peab rikas olema, siis millest me räägime?
Teiseks minu isiklikud kogemused. Mul on näiteks juhtunud, et jalutan mina tänaval, sellise soenguga, et küljed paljad. Ja üks purjus mees peab mind kinni, et mulle öelda, et kui mul oleks normaalne soeng, siis ta kutsuks mind kohtama, aga sellise soenguga ei taha mind ükski mees. Ma ütlesin viisakalt vastu, et nii hull vist asi siiski ei ole, ma olen õnnelikus abielus, aga no ega mina teda ka ei tahaks, nii et järelikult on kõik ju hästi. Ta tundus TÄIESTI segaduses olevat ja ütles UUESTI, et no aga saa aru, MINA ei tahaks sind. Et noh, kas see on mingi meessoo kvintessents, et sa võid olla täiesti keskpärane joodik, ja ikka arvata, et suvalist naist tänaval huvitab, kas sina tahad teda? Või panen mina pildi Facebooki. Tuleb kommenteerima meessoost tuttav, kes on üleni ära tätoveeritud. Mul pole tätoveeringute vastu midagi, aga me kõik võime vist nõustuda, et keskmine naine ei taha endale meest, kel pole mitte 1-2-3 tätoveeringut, vaid kes ongi pealaest jalatallani nendega kaetud (no nagu Nõia-Ints). Ja jätab kommentaari, et … ta ei tahaks mind, sest ma olen liiga lihastes. Nagu kui loll sa pead olema, et arvata, et sinusugune lödipüks, kelle ainus kogemus jõusaaliga on see, et sa jalutasid sealt üks kord teel tätoveerimissalongi mööda, on üldse minusuguse sihtgrupp? Või üks mees, kellega ma 15aastaselt väga põgusalt sebisin ja kellel ei ole minu teada ühtki pikalt toimivat püsisuhet olnud (kui sõprade juttu uskuda, siis selle pärast, et tal veits red pill veendumused), kes sarnaseid kommentaare jätab — kalla, sa peaksid muretsema selle pärast, keda sa SAAKSID, mitte selle pärast, keda sa TAHAKSID. Äkki SINA peaksid latti langetama? Ja ma ei näe naisi internetis kellelegi selliseid kommentaare jätmas, ainult mehi.
Kolmandaks taas meessoost tuttav, kes iga uue naise puhul kirjutab Facebooki, et vohh, lõpuks leidsin endale traditsioonilise naiseliku naise. Ja siis kuue kuu pärast lahku minnes, et miks küll kõik naised sellised kullakaevurid on. See on elementaarne matemaatika, kui sa käid kohtamas ainult traditsiooniliste väheteenivate naistega, kes tahavad keskenduda kodule ja mehele, siis loomulikult sa peadki teda üleval pidama. Kui sa tahad iseseisvat naist, siis pead kohtamas käima sellistega, kel lisaks tantsutrennile ja/või naiselikule kunstiklassile tasuv töökoht ka oleks. Ma mõnda sellist isegi tean, võiksin soovitada. Aga neid sa ju ei taha, sest kuradima karjäärihundid ja naine peaks ju ikka õrn ja naiselik ja traditsiooniline olema. Aga oma raha eest. Make it make sense.
Ja taas, ma ei näe naisi selliseid debiilsusi postitamas. Naine võib teha postituse teemal “oleme musiga viis aastat koos olnud, ta on minu kuu ja päike, armastus on nii suur”, nii et kõik oksendavad veits kurku. Aga ta ei tee postitust teemal “armastan teda nii väga, sest ta teenib palju raha ja on pikka kasvu” (või mis need mehelikkuse atribuudid on? “sest ta on 40, aga kõik juuksed ikka peas”?). Sest isegi kõige lollimad naised saavad aru, et see oleks naeruväärne. Aga ka vahel täitsa normaalsetena tunduvad mehed ei saa.
Ja-jah, #notallmen, tean-tean. Aga ikkagi, MITTE ÜKSKI naine ja arvestatav hulk mehi. St targutavad ka naised, muidugi, aga naised ei tule internetis või päris elus kellelegi ütlema, et “kle, mina küll ei tahaks sinuga seksida, kui sa selline oled”. Nagu … Mis teil viga on?
P.S. Katja, kui sa loed, siis ma laikisin su viimast postitust selle pärast, et see oli hästi kirjutatud (ja olen kõigega nõus), mitte suurest rõõmust selle üle, et sa enam mõnda aega ei blogi. Just saying.
Pärdikute päevaraamat 
Katariina blogi ja Katrini FB aruanded välitöödest on kasvatanud minus surmkindla veendumuse, et ma ei hakka never ever endale meest otsima. Nüüd on ilmselt juba niikuinii hilja ka, nii et ainult puhas kergendus 😀
(Mulle on ka tänaval mingid suvalised jorsid öelnud, et kui mul nii- või naasugust viga külges poleks, siis nad kutsuks mu välja, aga sellisena kohe kindlasti mitte. Ükskord oli samamoodi soengus viga, juuksed olid erkroosaks värvitud, ja ma ei mäleta, mis need muud hädad on olnud. Täiesti müstiline, ma ei tuleks selle pealegi, et ise midagi analoogset teha… et lähed suvalise kiilaka venna juurde ja ütled, et oi, kui sul juuksed peas oleks, ma kohe tahaks sind, aga näe, sul pole ja nüüd ma ei taha… wtf??? Kuidas sellise asja peale üldse tullakse?)
Ainus asi, millega ma Katariina viimase blogipostituse juures ei nõustunud, oli see, et keegi ei taha võõraid lapsi kasvatada või ei laseks uuel kaaslasel oma lapsi kasvatada – kui mina omal ajal kaks nädalat Tinderis olin, alustasid minuga selle aja jooksul juttu mitu üksikisa, kelle jutust oli kohe selge, et otsitakse eelkõige lastele uut ema, mitte endale kaaslast. No ikka väga sedamoodi tundus, et kui suhteks läheks, lükataks laps kohe minu kaela, et ise edasi oma mehelikus mittemidagitegemise rollis olla. 😀 Muuhulgas tahtsid kaks meest ESIMEST kohtingut teha lapsed kaasas.
Sellega ma üldistasin vist tõesti puhtalt oma arvamuse järgi. 😊Sest on mulgi olnud kohting mehega, kellest õhkus see, et ta oma pojale tasuta lapsehoidjat otsis. Minu jaoks saigi see määravaks, et suhet mitte luua. (Esimesel kohtumisel oli tema kaheaastane meiega kaasas.) Ilmselt ka mehed, kes on juba profiilipildil oma lapsega, otsivad naist, kes aitaks kasvatada. Aga sellistega jääb mul jutt väga lühikeseks, ehk ma seetõttu olen need kogemused oma peast ka kustutanud. Oma lastele ma kasuisa otsinud pole ja mulle meeldib mõelda, et enamik teismeliste laste vanemaid on samale järeldusele jõudnud. Võib-olla väiksemate lastega on suurem vajadus sellise toe järele ja lastetul partneril ka suurem hirm selle rolli ees.
Ma ei läinud nendega kuskile, eemaldasin hoopis Tinderi telefonist.
Mina kohtusin kunagi mehega, kes tahtis hirmsasti mu poegi vaatet enda omadeks pidama hakata.
Tal nimelt endal neid ei olnud.
Ja on ka selliseid juhtumeid, kus takistuseks saigi nendesamade poegade olemasolu.
Sest nad ikkagi ei vastanud mehe ettekujutusele tema tulevikust 🙂
Evolutsiooniliselt on isastele sisse programmeeritud huvi oma mitte võõraste geenide jagamisest. Loomariigis suht levinud komme, et teise isase tehtud pojad pannakse nahka ja siis tehakse ise emasele uued. Inimene muidugi vähe kõrgemal arenguastmel kui eelnimetatud loomad, samas on ajaloost teada piisavalt sarnaseid genotsiidi juhtumeid.
No ma olen kohanud ka mehi, kes ütlevad, et ise lapsi ei taha, aga kallima omi nunnutavad meelsasti. Ehk asi selles, et teavad 100%, et ei pea iial alimente maksma. 😄
Aaaah, mul oli kah Tinderis sama! Mingi mees tahtis esimesele deidile enda kolmeaastase kaasa võtta (välismaalane ka veel). Ma ütlesin viisakalt, et kuule, ma tunneksin end mugavamalt kahekesi, sest lapse kaasa võtmine on kohe mingi lisalevel ja ma ei usu, et lapsel ka seda vaja on. Okei, kolmeaastane kohe ei mõika, et see mingi potentsiaalne emme-kandidaat, aga mulle endale tunduks, et äkki teeks ilma. Sain unmatchi ilma vastuseta 😀
Selle kommentaariga ma ilmselt oma sookaaslaste hulgas populaarsust ei kogu :), aga – kas me elame erinevatel planeetidel? Minu maailmas on nõmedike ja nõmeduste ütlejate sooline kuuluvus enam-vähem võrdne, st. neid leidub nii meeste kui naiste hulgas, kuid mõlemal pool enam-vähem samas koguses. Ja õnneks mitte kuigi palju. Mina küll ei saa kuidagiviisi öelda, et just MEHED on nõmedad, võtavad julguse arvustada, endast jube hästi arvata jne.
Et siis – milles on asi? Vanusegrupis? Asukohamaas? Tutvusringkonnas? Tinderis? Kusjuures mul endal on interneti-deitingu kogemus täiesti olemas. Jaa, meeste hulgas, kellega veebis suhtlesin, leidus tölpe, aga valdav enamus olid siiski täiesti normaalsed, ei tulnud keegi lamedusi ütlema, et naine peab ilus olema vms. Või noh, profiilides olid partneri-eelistused muidugi kirjas, nagu säärastes tutvuskeskkondades ikka, aga enamjaolt mõistlikult ja viisakalt sõnastatud.
Sellest mainitud FB aruandest just kellegi Tinderi profiililt – kirja pandud partnerieelistus oli, et tutt peab karvane olema, muidu ei kõlba. Tore muidugi, et mees teab, mis ta tahab, aga selle alusel partnerit valida on naljakas. 😀 Samas annab see muidugi selge signaali, et ilmselt otsib mees ainult keppi, nii et eks saab siis välimuse järgi valida, kas on huvitatud.
Nojaa, seda ma räägingi, et ka mulle sattus kah paar sihukest ette omal ajal, aga tõesti vaid paar üksikut. Ja noh, avameelsusel on omad eelised, nagu sinagi mainid – naine teab, millega arvestada. Kepp, ja kogu lugu.
Aga muud, minu mõistes normaalsed tüübid kirjeldasid oma partneri-soove täiesti viisakalt ja naissoost lugupidavalt. Nagu ka mina (ja teised naised) OMA profiilides, st. küsimuse all, mida partnerilt ootad. Oma eelistuste väljendamine on tutvumiskeskkondades ju elementaarne.
Muide, sinu jutu peale hakkasin mõtlema, et selle põhjal, mida ma internetist näinud olen ja USA tuttavatelt kuulnud, on USA Tinderis rahvast nii palju, et seal on tõesti entitled troppe palju – no et kolme lapsega rasvunud hariduseta ja töötul üksikemal on profiilis kirjas, et “no dad bods and no dads, must have a car”. No ja Twitteris jälgin sellist kontot nagu SheRatesDogs, kus jagatakse internetitutvusi otsivate meeste suhtlusstiili, mis on selline, et ma oskan ainult öelda, et oh boy, hea, et ma suhtes olen. Aga Eestis pole ma selliseid ilmselgelt kullakaevurite vms ebarealistlike ootustega kontosid üldse jagatavat näinud, kuigi eks neid kindlasti mõni on, aga USAga võrreldes (ka suhtarvuliselt) tundub neid ikka väga vähe.
Noh, jah, mis ma oskan öelda, eks mu kogemused ole üle 10 aasta tagused kah juba, ja Tinder on tõenäoliselt pisut teist liiki loom kui see sait, kus mina toona tutvusi sõlmisin.
Aga mis puudutab su postituse Tinderi-välist osa, siis jään enda juurde, et ilmselt ma elan teisel planeedil, kus enamus mehi normaalsed on, ja tölbid vähemuses.
Ma päris seda enda arust ei öelnud ka – minu ümber on ka enamus mehi normaalsed, lihtsalt need avalikud valjuhäälsed tölbid on kõik meessoost. Isegi, ma ei tea, Monika Helme ei käi kritiseeri näiteks meespoliitikute välimust, samas kui mehed peavad normaalseks isegi naispresidendi seeneliseks kutsumist.
Ei tea… ma ei ürita siin ekstra sulle vastu vaielda, aga naistel on kah ikka väga terav keel tihtipeale, ka avalikult. Näiteid ei oska paugust tuua, ses mõttes annan alla, aga nö. üldmuljet mul küll pole tekkinud, et just mehed avalikult valjuhäälsed tölbid on – kui Helmed (ja Trump) välja arvata muidugi. A nemad, st. poliitikud, on üleüldse omaette keiss mu meelest.
Kas see “tutt peab karvane olema, muidu ei kõlba” ei paljastanud näiteks nn loomuliku ilu eelistust? 🙂
Ma nimetatud aruannet lugenud ei ole, aga selline optsioon on ju ka.
Siis võiks ju nii sõnastada, kui mees ütleks, et olen lihtne inimene ja eelistan loomulikke naisi, oleks hoopis teine jutt.
Inimesed, sh mina ise, ei ole hiilga just tihti adekvaatse eneseväljendusega.
Minul sama lugu – jorsse on mõlemal pool ühtemoodi.
Kui meeste puhul on raske mind millegi ebameeldivaga veel üllatada, ja viimatised kokkupuuted vastassooga pigem väga positiivsed, siis mitmete naiste mölaklusega on siiani keeruline leppida.
Vabandan, ma pean siiski hoolikamalt oma arvamust vormistama.
*ja viimatised kokkupuuted vastassooga pigem väga positiivsed – pidasin silmas ikka seda, et vaatamata senistele seinast seina kogemustega on nad, st mehed, viimasel ajal olnud erakordselt meeldivad kaaslased.
Aga needsamad arvamusedki kujunevad ikka pikaajalise praktika käigus. Minul lihtsalt niimoodi.
Kõikjal viimastel aastatel maadvõtvat naiste jõustamist igati toetan, aga mistahes ideoloogiaid väldin.
Natuke lisan teie vaidlusele ainest juurde: Minu arust on võibolla vahe selles, et tölbid mehed avaldavad vabalt oma arvamust naiste välimuse käitumise jne suhtes. On küll olemas tölpe naisi ka. Aga nemad avaldanad arvamust …. teiste naiste kohta. Ja kui mõne sellise hambusse satud, siis ei jää midagi märkamata, alates kehakaalust, juustest, riietamisest ja lõpetades sellega kuidas sa naeratades suunurka nii tõstid, et ju sa ikka seda meest väga tahad.
võtsid mul sõnad suust. just nimelt, nõmedad naised ründavad niiviisi just teisi naisi, sest nähtavasti on nõmedike hulgas soost olenemata seisukoht, et pealiskaudsete solvangute sihtmärk olgu naised.
Sellega olen nõus. Ja lõpuks norivad kõik naistega, nii mehed kui ka naised – naised kui traditsioonide säilitajad veel rõvedamaltki.
Ma ei tea, kas mul on miski vaidlemise tuju peal või tõesti ei saagi hetkegi kobisemata olla, aga eilsel veiniõhtul jutuks tulnud viimaste Tinderidate’ide arutelu käigus sattusin kuulma ikka uskumatuid asju.
Mehed olid suhteliselt jutukad seekord, aga jäid siiski viisakuse piiresse.
Ilmselt korralikult dresseeritud 🙂
Naised aga lõkerdasid pidurdamatult naerda ja nutta nii oma läbikukkunud suhete ja muude pettumuste üle.
Ilmselt oli toitu vähe, ilm palav, või siis kokteilid väga head.
Mehed jäid kuidagi kohe varsti pigem kaine autojuhi rolli, sest pidu võttis tuurid kiiresti üles.
No mis öeldagi…
Kohalviibijad kriitikanoolte alla ei langenud, kui just mitte see üks (mina) välja arvata, aga värvikas oli see õhtu küll.
Ma ei suuda neid uudisvandesõnu kirja panna, mida kõrv registreeris, aga kinnitust sai tõsiasi, et naised oma valjuhäälses õeluses võivad olla erakordselt ohtlikud kaaslased.
St need eilsed naised.
Sätin end nüüd korda ja lohutust saama eilselt kõige vaiksemalt meesterahvalt.
Või vajab hoopis tema turgutust, ka see võib olla…
Nojah, selles mõttes tavapärane, et naised räägivad selja taga rohkem, aga ütlevad vähem otse näkku?
Nope.
Kui kraadid on sees, saavad kõik oma jao.
Ja kuraasiga.
Sestap ma kohalolnud meestega ühte paati astusingi, et ma tervislikel põhjustel alkoholi ei tarbi ja kutsungitele erand teha ei allu.
Aga ilmselgelt on tendents siiski sedapidi, nagu sina kirjeldasid.
Mina aga ei suuda siiani üle olla kellegi kommenraarist, õigemini sellega kaasnevast tõsiasjast, et pole ilus meest potentsiaalsete elukaaslaste listist välja jätta paljalt seetõttu, et ta on minust väiksem 🙂
Üldiselt inimene võib hästi öelda võib halvasti öelda lihtsalt tal on see võime, nagu näitlejad. Kõik sõltub ainult kuidas kuulaja seda tõlgendab ja analüüsib, mõtted vastuvõtja peas lähevad konflikti mitte ütleja peas. Tavaliselt on nii kui paks kui siga ronib rööbaspuudele ja talle öeldakse et sellet ei tule midagi välja, siis on ütleja süüdi kui midagi ei tule välja, aga inimesed ongi sellised.
Sellest saan ma aru, aga internetis sõimavad neckbeardid pidevalt paksuks näiteks Simone Bilesi ja Serena Williamsi – ehk siis naisi, kelle kaal kuidagi sooritust ei sega.
See on jaa üsna uskumatu.
Isiklikust kogemusest veel – väheste juustega, sama pikk kui lai üliedukas advokaat, kellega hiljuti kokku puutusin, ei suutnud alatihti keelt hammaste taga hoida, kui temaga samas kaalus edukas naissoost advokaat – vormikas ja kaunis – sattus mööda minema.
Jah, ma söandasin lõpuks nn täheldada seda tendentsi tema kuuuldes, aga privately.
Ma kirjutan seda mis valemiga see paks mõtleb. Serenal tuleb kõik välja ja keegi pole süüdi ta ongi lihtsalt paks ja lepib sellega. Kui mõni paks, aga ei lepi sellega et oled paks see ongi konflikt ja pele selle oled rumal, et nii mõtled. Täpselt analoogselt mõtled sa EKRE st, sest teist lihtsat valemit mahategemiseks pole.
Minu peaks paks = rasvane/pekine ja kuna Serena ilmselgelt pole lodev, siis tema kohta ütleksin ma jõuline vms.
Saa aru, sa võid kuidas tahad öelda, kui on sitt tuju ja oled vihane ütled paks, kui hea ütled jõuline. Ei pea lähtuma emotsioonist, vaid emotsiooni saab nii välja kutsuda nagu seda teevad meie päevalehed et klikke saada. Igal juhul on Serenal olenevalt võrdlusbaasist absoluutselt kõik omadused. 🙂
Mulle nähvati mõniteist aastat tagasi saunapeol ühe mulle võõra naise poolt “Fui, kui kõhna” (täiesti suvaliselt) ja siiamaani vahel meenub ja ajab närvi, ehkki kilosid on juba korralikult juurde tulnud. Ma ei kujutaks ette, kui pidevalt sellist paska kogeks.
Aga muude asjade kohta küsimata nõu ja tarkuseteri annavad mu maailmas mõlemad soopooled, ikka mitu korda on maksa üle kopsu ajanud, et panen mingi postituse oma tegemistest ja keegi tuleb seletama, kuidas seda tegema oleks pidanud. Kusjuures valdkonnas, kus ma olen ekspert ja ta ei ole.
mu meelest on see seotud madala enesehinnanguga, et (vbolla teadmatult) läbi teiste kritiseerimise ennast tõsta?
Ja igavusega, piiratud valikutega inimesed. Te ei kujuta ette kui hullult klatšivad ja suskivad on pensiokad. Ja seda mitte isegi omavahel ja selja taga, vaid ikka otse ja nätaki nagu oleks see spordivõistlus kui “ägedalt” saab kellelegi avalikult halvasti öelda.
Ja kui vastu ütled, oled kasvatamatu noorsugu. 😁 Minule hakkas eile üks mutt silmi pööritama, sest ma ei rääkinud piisavalt hästi vene keelt (jah, Eestis).
Kujutan ette. Minu parim kogemus on naabrimutiga, kes tuli vihaselt ütlema, et miks ma ei tunnista üles, et mul on amoraalne suhe naabrimehega! (ei ole tegelikult, minu meelest on tal teine orientatsioon üldse, aga ta on hästi abivalmis inimene ja ühistegemistes siin majas lööb alati käed külge). Ja mida sa sellisele kostad? Kriiskas nii, et pool tänavat ilmselt kuulis.. 😀 Ja argument oli – te suhtlete nii vabalt ja läksite koos KÜ koosolekule 😀 Watch out, bitch! Mõned elavad üle-eelmises sajandis. Praegu ajab naerma, aga ma tol hetkel olin ikka täesti nõutu. Ja tal on nahhaalsust tulla ja selline teema üles võtta, tase! Ja ära ei lõpeta, jaurab ja jaurab. Naabrite ees oli minul piinlik, aga mitte temal 🙂
Teie kirjelduste järgi on see tutvumissaitide maailm üks kummaline ja üllatusi täis koht. Ma ei teagi kas tunda kadedust või kergendust, et omal ajal elu lihtsam oli ning peale seda pole olnud vajadust uusi romantilisi tutvusi sõlmida.
“kutsuks mind kohtama, aga sellise soenguga ei taha mind ükski mees”
See on vist see kurikuulus negging? Ma oletan, et see isegi töötab nende naiste peal, kellele on sisse kasvanud/kasvatatud sisemine vajadus olla meele järele. Kõigile, aga eriti meestele. Sest kui sa pole meestele meele järele, siis jääd vanatüdrukuks ja sured häbiga üksinda vaestemajas nälga vms. See female dating strategy on muidugi jälle teine äärmus, mis mõnes mõttes jõuab ringiga samasse punkti, et “mees peab kõik kinni maksma”.
Kui see on negging, siis kohmakas – õige negging peaks rohkem komplimendi moodi välja nägema.
Ma kahtlustan, et minu peal on seda proovitud – kui Zavoodis maandus üks võhivõõras tüüp mu lauda ja teatas suuremeelselt “sul on küll umbes miinus neliteist prillid, aga mind see ei häiri”.
Ma olen Rentsi kirjutisega igate pidi nõus, väljaarvatud KvB osaga, et ilge solvang oli kui öeldi, et latti peaks alla laskma. Ma pigem ütleksin, et selle “lati alla laskmise” väljendiga on täiesti tavaline kommunikatsiooniprobleem. Ütleja mõtleb üht ja kuulaja tõlgendab midagi hoopis muud. Üks üritab öelda, et vaata oma piiratud nõudmistest väljaspoole ka, sest võid üllatuda ja teine kuuleb, et peab tõpraid taluma hakkama.
Epule vastates kasutab Rents ise ka täiesti klassikalist “lase latt alla” ootust öeldes “entitled troppe palju” või “selliseid ilmselgelt kullakaevurite vms ebarealistlike ootustega kontosid”. Selline suhtumine teeb ju sama välja, et öelda “lase latt alla” kuigi kasutati teistsugust väljendit, sest hinnang anti ikkagi teise ebarealistlikkusele. Igatahes palju kära tühisest tõlgendamisest kui lati alla laskmisest rääkida.
Muus osas noogutan 100% kaasa. Inimesed (kromosoomist hoolimata) oskavad õelalt öelda (tavaliselt üritatakse sellega küll enda mingist kompleksist tulenevat nõrkust kaitsta ja inimeste üldisesse õelusesse ma ei usu). Samas selle kromosoomivea suhtes peaks meelde tuletama, et kõik need mehed on ikka tavaliselt mõne naise kasvatatud. Tehkem siis paremini, et järgmine põlvkond ei oleks sellised.
Kas see, et mehed on “mõne naise” kasvatatud, on nende naiste süü või hoolimatute isade süü, on taas muna ja kana. 😁
Absoluutselt.
Cela dit, kasvatamisega tegelevad peamiselt naised. St on siiani tegelenud.
Vaikselt hakkab see muutuma, paljud isad osalevad lastekasvatuses oluliselt rohkem.
Sry ebatäpsus. Ma absoluutselt ei välistanud oma lauses seda, et isad kasvatuses ei osaleks. Ei olnud üldse tähtsust sellel selles kontekstis, aga noh, MOTT – kõike võib tõlgendada seinast seina ja see oligi see, mida ma kommenteerisin.
Kui isad kasvatuses osalevad, pole nende lapsed “mõne naise kasvatatud”, vaid nende laste põhimõtted jms on ikka kahe vanema (või ühe meesvanema) töö tulemus.
CV, ma vastasin Rentsile.
Sinu öelduga olen 100% nõus.