faith · konnapoeg

Uus tuba

Mitte et mul oleks midagi olulist öelda, aga vaatan, et inimestele meeldib minu postituste all omavahel juttu ajada, nii et eks oleks viisakas vahepeal uus ja puhas ruum ette anda. Mis mul siis uut? See täielik vinguperiood sai laksust mööda, nagu konkreetselt üleöö. See on päris meeldiv, saan vahepeal jälle peaaegu et elada. Ja täna oli esimene kord tema noore elu jooksul, kui see kass, kes iga päev visalt vaeva näeb, et enneaegselt topiseks saada, meid kõiki hommikul üles ajas, aga laps ütles, et mkm, tahaks edasi magada. See on märgiline, ma arvan.

Muidu naersin siin, sest Redditis oli selline “a kus minu küla on?” teema. Mõte siis selles, et öeldakse, et it takes a village to raise a child, aga mina, vaeseke, mul pole mitte kedagi. No umbes nagu mõned mehed arvavad, et neil PEAB olema naine, andke nüüd üks ette, nii arvavad mõned inimesed, et neil PEAVAD olema lapsekasvatusel abilised, tooge bussiga kohale. Kurtjaid ja nõustujaid oli mitu, kuni keegi küsis, et a mis sa muidu teinud oled, et seda küla luua või olemasolevasse külla kuuluda.

… ….

Vaikus. 😀 Sest noh, ega minul ka siin külaga väga kiita ei ole, aga selge see, et lääne ühiskonnas on see suuresti meie oma valikute tulemus. Kolitakse sugulastelt eemale jne. Mul veel selline elu ka, et kõik sõbrad on samuti läbipõlemise äärel overachiever’id, vähemalt enamik neist. Redditis käib muidugi igal teisel inimesel lisaks söögi alla ja söögi peale läbi lause teemal “mul on õigus piire seada”, mis on väga okei. Eriti kui jutt käib sellest, et keegi ei tohi su last peksta või et pandeemia ajal saavad külla ainult need, kes on gripi vastu vaktsineeritud, aga siis tuleb arvestada ka sellega, et osasid inimesi ei huvita sinu laps nii palju, et selle nimel oma põhimõtteid kompromiteerida. Mida rohkem neid reegleid on, seda vähem on inimesi, kes viitsivad nendega arvestada. Rääkimata sellest, et on teatud inimesed, kelle puhul sa TEAD, et nad võivad noogutada, aga kui sa nad lapsega üksi jätaksid, teeksid nad ikka seda, mida nad ise tahavad, nii et eks sellega tuleb ka arvestada. Mul on üldiselt väga vähe reegleid, sugulastelt ootan ainult seda, et laps elus ja peksmata oleks, kui ma tagasi tulen (kuigi mu vanemad nunnutavad teda rohkemgi kui ma ise, mu ema vaatas meid nagu mõrtsukaid, kui ma naerdes rääkisin, kuidas Sirru kogemata titte hammustas, kui see talle hirsipulkade suhutoppimisele vahelduseks ootamatult talle oma sõrme suhu torkas). Aga no seda küla tuleks aktiivselt ise ehitada ja ise teiste lapsi hoida ja vanaemasid aidata jne. Kellel selleks lääne ühiskonnas ikka nii väga aega on.

Juhendajaga sain ka täna jutule. Iseenesest läks päris kenasti, kuigi mind ajas nii naerma see, kui palju asjad ikka muutunud on. Mäletan, et kahe aasta eest oli igal pool eeldus, et kui sa koosolekule kaameraga sisse ei logi, oled sa laisk ja lohakas ja ilmselt istud räpases pidžaamas arvuti taga (mis võib tõsi olla, aga võib ka mitte olla, mis see teie asi on). Täna logis juhendaja sisse ja küsis etteheitvalt, miks mul kaamera sees on. 😀 Aga näen juba ette süngeid pilvi selles lõputöötaevas, sest teema, millest me rääkisime, oli LGBTQ+ inimeste vaimse tervise probleemide uurimine NLP tehnikatega. Muidu poleks midagi, aga juhendaja arvas, et data set võiks olla eestikeelne, ja ma küll kardan, et eesti keeles saab väga raske olema piisavalt suure andmekogu leidmine. Pean teisi sarnaseid NLP töid sirvima ja vaatama, kui suured kogud seal taga on — need on olnud üldiselt ingliskeelse Redditi või Twitteri põhjal, seal muidugi materjali lõputult, ainult võta ja kogu. Aga teema ise oleks jällegi väga huvitav … Nii et jah, pean mõtlema veits.

P.S. Ma viin hulga korduvkasutatavaid mähkmeid kogumiskasti, sest oma mimm kasvas neist välja — nii et kui keegi hoopis omale tahaks, andke teada, saadan pakiga. Mõni neist pole mu oma lapsele kordagi jalga saanud, aga kõik on teise ringi omad ja mulle tundub, et mõnel sisu ka tiba kare (miks nad minu titele jalga ei saanud). Paarile mähkmele olen ise uue sisu ostnud, mis kaasa tuleb. Nii et kes esimesena kommentaari jätab, et tahaks, saab omale. Kui keegi ei jäta, eks ma siis viin konteinerisse, kardan lihtsalt, et seal keerutatakse neid üht- ja teisipidi, ei mõeldagi välja, mis need on, ja visatakse minema. 😀