konnapoeg

No kas pole armas

Ma ei ole tahtnud tegelikult eriti kirjutada, sest mul on tunne, et kõigil mu tuttavatel on parajasti sügav depressioon ja/või eriti raske elu, nii et on tundunud nagu kohatu kirjutada, et meil suht lill siin. Järeltulija vahel küll ärkab iga kahe tunni tagant, aga suuremas osas ei saa kurta, selline rahulik (kuigi töörohke) olemine. Eks varsti hakkan jälle prokrastineerimisest kirjutama. Aga täna kirjutan niisama, et elu on tore. Titt testib jätkuvalt kõike gravitatsiooniga seonduvat. Näiteks nägin Instat mingit postitust, kus laps oli söögitoolis turvarihmades ja keegi kommenteeris üleolevalt, et see pole normaalne, nii ei saa last kiiresti välja, kui ta lämbub, ostku parem normaalne tool, nagu Stokke Tripp Trapp, ja pole seda muret. No mul on see tool ja igati hea tool on, aga söömise ajal hoian ma igaks juhuks titel ühest jalast kinni, sest ta suudab kahe sekundiga püsti hüpata ja sellele kandikule ronida, mille peal tema mitte ronima ei peaks ja mis ilmselt pole mõeldud ka kümmet kilo hoidma. Ja igal aastal saab tunduvalt rohkem lapsi viga söögitoolist kukkudes kui sealt lämbudes, nii et ilmselgelt pole minu oma ainus akrobaat. Täna söötsin viimase poole hommikusöögist nii, et ta seisis istmel püsti ja ühe käega toetasin teda, sest ta tegelikult ei oska seista. 😀 Pildil olev turnimisvärk on sõprade juures, ostsin meile ka Pikleri kolmnurga, aga selle vastu ta veel erilist huvi üles ei näita, sest milleks, kui on võimalik ronida mööblil ja ema närvidel.

Riietest lubasin ka kirjutada, aga selgus, et ma valetasin. Nimelt mäletasin, et mu ema tegi need ise, aga tegelikult on kleidid poest ostetud, ise tegi ta ainult ühed püksid, mis pildile ei saanud. Aga tundub, et lastemood käib ringiratast, sest samal ajal näen Instas selliseid asju:

Kindlasti oli midagi veel, aga ma peaksin nüüd kibekähku mingeid artikleid ka vaatama, kuni titt magab, sest homme on juhendajaga koosolek ja võiks nagu midagigi jagada seal. See postitus oli rohkem selleks, et öelda, et ma olen elus ja terve, aga ilmselt hakkan tiba vähem kirjutama, kui õnnestub end korralikult tööle saada.

Üks kommentaar “No kas pole armas

  1. Minu (ääärmiselt subjektiivne) arvamus on, et nunnu titt teeb kõigi depresseerunute elu natuke rõõmsamaks + kui teisel on hea, on endal ka kohe veidi parem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.