anna kannatust

Ajusurm

Vat üks asi on küll täpselt selline, nagu ma esimesest koroonakorrast mäletasin — see, et kui tehniliselt on sümptomid enamvähem kadunud, võtab maad metsik jõuetus ja keskendumisvõimetus. Juhendajat muidugi ei huvita, juhendajaid vist kunagi ei huvita sellised asjad, nii et viimasel koosolekul kokutasin lihtsalt, sest ei suutnud üheski keeles koherentseid lauseid moodustada. Last ka ei huvita, sest lapsi kunagi ei huvita sellised asjad, tema tahab ikka, et ma teda seljas hoides ringi jookseksin ja hobuse häält teeksin, mis sellest, et ise suremas olen. Nii et ta on siin viimastel päevadel palju karjuda saanud, sest kuna ma teatavasti olen see minestaja, siis mingist piirist tuleb lapsele juba ohutuse huvides EI öelda. Lisaks on tal mingi faas, kus ta nutab õnnetult, kui ma ei luba end näpistada ega juustest kiskuda … Vastuseks neile, kes küsivad, kus lapse isa on, et ma ei julge neil eriti suhelda lasta ja sunnin teda ühes toas viibides maski kandma, sest tal on siiani kõik testid negatiivsed, aga nädal pärast meid sai ta tuumanohu (meil oli siis kaks päeva palavikku ja seejärel väike nohu), nii et ma kardan, et tal on mõni uus lahe viirus.

Ahjaa, kuna mehel on nohu, lõin ta teise tuppa magama. Ja mis selgus … Minu laps, kes muidu ärkab öösel söömiseks iga kolme tunni tagant, magas esimesel ööl KAHEKSA ja teisel KUUS tundi järjest. Ma isegi ei mäletanud sellist õnne enam! Kas tõesti saan ma kõigest abielu hinnaga taas normaalset elu nautida?

Aga tegelikult tulin täna kirjutama sellest, et mis puudutab kõrgharidust, on meil siin Eestis kaks plaati. Üks on see, et elukestev õpe on väga oluline ja me peaksime tegema kõik, mis meie võimuses, et seda edendada. Ja teine on see, et me peaksime tegema kõik, mis meie võimuses, et need ahned värdjad jumala eest liiga palju tasuta haridust ei saaks. Aga samas on elukestev õpe väga oluline ja me oleme väga huvitatud sellest, et kõik end ikka lõputult edasi arendaksid! Lihtsalt, noh, nagu oma raha eest või äkki daamidele mingi tasuta tikkimiskoolitus või midagi?

P.S. Ma mäletan küll, mis ma ütlesin, aga ma hakkasin ikkagi lohesarja vaatama ja … mulle meeldib see. Matt Smithiga harjusin kenasti ära jne. Ainus asi, mis mulle siiani ei meeldi, on Rhaenyra uus näitleja. Või noh, mulle tundub, et noorem ja vanem näitleja ei sobi hästi kokku, sest noorem (Milly Alcock) on absoluutselt igas liigutuses kuidagi väga seksapiilne ja vanem (Emma D’Arcy) lihtsalt ei ole. Me oleme näinud sada osa juba sellest, kuidas Daemoni ja Rhaenyra vahel kirg täiega lõõmab ning esiteks seda vanema näitlejannaga lihtsalt ei paista ja teiseks suudeti isegi hilisem käepalumisstseen teha selline “abielu oleks nagu kasulik mõte” asi, kuigi väidetavalt on kogu aeg suur armastus olnud. Rääkimata sellest, et tehniliselt oleks pärast ajahüpet Rhaenyra pidanud olema 24, aga näeb nüüd välja nagu 30+ Ja noh, see hakkab ka mulle natuke vastu, et võetakse George urrrrrr Martini allikmaterjal, mis juba niigi on rõõmuga laste seksistseene täis topitud, ja otsustatakse, et “ah originaalis oli Alicent 18 ja kuningas polnud veel isegi 30 täis? no võtame Alicentil mõned aastad maha ja paneme kuningale paarkümmend juurde”. Et iga hinna eest peab ikka šokeeriv olema, kuigi otseselt vajadust pole. Ja kuidas mõnda asja on jällegi muudetud minu meelest ainult selleks, et teatud valjuhäälsele seltskonnale meele järele olla (noh, et mõni inimene ei tohi surra, kuigi raamatus sureb).