Ma ei pea teile, kallid sõbrad, ometi ütlema, et pealkirjas polnud näpuviga, vaid see viitab mu praegusele enesetundele? Kui on üks asi, mis mind emaduse juures kõige rohkem närvi ajab, on see see, et mida hullem on, seda raskem on abi küsida. Ja mitte vaimselt vms, vaid puhtpraktiliselt — kui elu on natuke raske, kutsud kellegi last hoidma, teed oma asjad ära ja kõik on lill. Aga see PÄRIS raske on pea alati lapsest endast tingitud, mis tähendab, et TEMAL on ka raske, mis omakorda tähendab, et ta tahab oma ema ja karjub kõigi teiste (sh oma isa) süles. Ja siis oled sa default parent 24/7, sest rahunetakse ometi rind suus ja ta on võimeline öö otsa järjest selle otsas rippuma.
Ehk siis kui kedagi huvitab, siis tal tuli 11 päevaga vähemalt viis uut hammast (kuna kaks keskmist all ja kaks keskmist üleval olid juba olemas ning uutest tuli vähemalt neli üles, siis pole enam kaugemale hästi näha, kas on seal veel midagi või mitte). Eile oli täiesti imeline päev, enam ei ilastanud, enam ei jorisenud, enam ei üritanud kogu aeg hammustada, nii et mõtlesin, et lõpuks ometi ühel pool. Ei, täna ärkas jälle palaviku ja jorinaga (tal iga hamba lõikumine tuleb väikese palavikuga), nii et ilmselt pole ta ikka veel lõpetanud. Loogiline ka, tavaliselt käivad need paaris, nii et ilmselt tuleb alla ka veel üks juurde ja ongi kümnenda kuu sünnaks kümme hammast suus. Lihtsalt tunne on juba selline, nagu ta kavatseks kõik 16 järjest välja paugutada.
Asja teeb hullemaks see, et kuna tal mõne aja eest tekkisid nahale punased laigud, käisime pärast puhkust kohe nahaarsti juures. Ja no lühidalt öeldes maksin 80 eurot selle eest, et mind dieedile pandaks. St nahaarst ütles küll, et ta on ju kohe kümnekuune, võõrutage ära, on endal lihtsam, aga ma ei hakka ju teda päevapealt võõrutama, eriti praegu, kui tal niigi raske on. Üldse ei tahaks vastu talve võõrutada, plaanisin seda teha siis, kui kevad käes ja viirushaiguste hooaeg möödas. Nii et sain selle kalli raha eest teada, et tema (ja mina) ei tohi süüa järgmisi asju: muna, piim, nisu, kala, tomat, tsitruselised, mango, paprika, hapukapsas, šokolaad, pähklid, viinamarjad, banaanid, melon, sai, õun, pirn, oad, herned. No ja lisaks on muidugi hulk asju, mida ma pole nüüd kümme päeva söönud või talle andnud, sest ma unustasin nende kohta eraldi küsida (nagu avokaado, spinat, pastinaak, petersell, porru, brokoli, sibul, küüslauk, pohl, ploom), nii et mõtlesin, et teisipäeval nagunii arstiaeg, siis küsin.
Ütleme nii, et ega mul varemgi raseduskaalu kaotamisega probleeme polnud, aga nüüd ma küll tunnen, et ma kuhtun, sest ma ei jaksa lihtsalt süüa tatart/riisi ja kana nii palju, kui täis kõhuks vaja oleks. Hommikuti teen riisimannast putru, see on täitsa ok (vaarikamoosiga, sest vaarikad on lubatud). Võiks kaerahelbeid teha, aga kaerapuder kaerapiimaga oleks nagu natuke imelik. Ja kui selle kõige lõpuks peaks selguma, et ta on tegelikult allergiline hoopis kassile (kolm korda olen nüüdseks märganud, et ta läheb kassi kaisutama ja aevastab selle käigus), hakkan ma laamendama, sest tavaliselt elan ma rasked ajad üle nii, et vohmin end ühe käega kooki või šokolaadi täis (sest kas või võileiba ju ühe käega ei tee, vähemalt mitte enam siis, kui laps on nii suur, et hakkab kõigi nende ihaldusväärsete asjade poole viskuma), aga nüüd ei ole enam seda varianti ka. Eile panime porgandi tagasi menüüsse — ma arvan, et arst ei tahtnud sellest üldse loobuda, sest see tekitab nii harva allergiat, aga kuna ma ütlesin, et kõrvits teeb tal suunurgad punaseks, siis ütles, et ärge nädal aega porgandit ka tarbige. Sest muidu ei oleks kuidagi loogiline see, et ta on alles nädal aega allergiarohtu saanud ja nüüd hakatakse juba asju lisama, tavaliselt tuleb ikka esmalt vähemalt 2-3 nädalat puhtalt elada. Igatahes järgmisest laupäevast võib hakata jälle ühekaupa asju menüüsse juurde panema, aga arvata on, et nisujahu, piim ja munad kui kõige tõenäolisemad süüdlased jäävad kõige viimaseks. Nii et hetkel ootan ma ainult seda, et tomati sinna tagasi saaks panna, siis saaks Sirru mulle vähemalt Iraani toitu teha (mu lemmik neist toitudest on tegelikult rosinatega, aga kui viinamarjad on keelatud, on rosinad raudselt ka, ja mu perearst on selline viinamarjadevastane, et neid vaevalt niipea jälle sööma tohib hakata).
No ja tegelikult on muidugi nii, et rinnapiima jõuab minu söödust väike osa, nii et tegelikult peaks isegi siis, kui tema šokolaadi ei tohi süüa, olema ok, kui mina seda väikeses koguses söön, aga ma ei taha hakata seda testima enne seda, kui meie mõlema toidulaud jälle tiba laiemaks on saanud. Kuigi ma tegelikult arvan miskipärast, et ju see nisujahu on, mis talle ei istu, sest punased laigud tekkisid kaheksanda kuu kandis ja selle aja suurim muudatus oli see, et hakkasin andma talle ka pastatooteid sisaldavaid püreesid. Samas sai ta varem ka näiteks neljaviljaputru jms, kus nisujahu sees on, nii et ega ma ka ei tea. Kes meist ikka siin ennustaja on.
Oh well, loodetavasti tohin vähemalt jõululauas jälle hapukapsast süüa. 😀
P.S. Kulla stalker, kui sa jälle oma firma meiliaadressilt pooletoobise kommentaari jätad, kirjutan su emmele ja küsin, miks teie firma esindaja muudkui firma meililt ähvardab mu last ära võtta jms.
Pärdikute päevaraamat 