Mul oli suurepärane plaan, et jõuan oma kooliasjad kõik laupäeval valmis ja siis saan pühapäeval trenni minna. Jõudsingi! Aga lisaks otsustas auto laupäeval katki minna ja hetkel on Bolti hinnad Tallinnas sellisteks kasvanud, et boltides maksaks mul trenniskäik 50 eurot – ja bussiga läheks nii kaua aega, et mitte ei tahaks pühapäeval meest nii kauaks lapsega üksi jätta, ta on ka inimene. Last kaasa võtta ka hästi ei taha, sest kuigi ma korra nädalas ikka proovin temaga koos käia, siis eelmine kord oli seal nii külm, et ma ei võtnud tal mütsigi peast ära. Tema ise muidugi ei lasknud end sellest üldse häirida:
Aga autol süütelukk jamab. Mis tähendab, et tuli lasta see ära vedada, sest kuna ta üldse polnud nõus koostööd tegema, siis ei saanud ju käikugi sisse jne. Sirru sai selle mingi nipiga korra käima (täiesti absurdne, rooli tuli jõuga viis korda paremale ja viis korda vasakule keerata ning siis uuesti võtit keerata – uskumatu, aga töötas), aga seda lugesime me internetist liiga hilja, et see on sellistel Mercedestel tüüpprobleem ja kui sa korra selle nipiga auto käima saad, siis jumalime, ära enam uuesti seisma jäta, vaid sõida otse remonditöökotta. Ja noh, internetis oli muidugi ka igasugu videosid selle kohta, kuidas käiku sisse saada, aga kuna otse loomulikult oli selline esmaspäev, et mul varajane koosolek ja mehel kohe seejärel enda oma, oli lihtsam nii teha. Nüüd siis istun vähemalt nädal aega kodus, äkki viitsin bussiga Selverisse minna lapsele kelku ostma, sest suur lumi ju maas.
Ahjaa, ostmistest rääkides`. Kust ma saan ühel hetkel lapsele selliseid normaalseid jalatseid, mis ka talvel pisikeste jalakeste otsas mugavad ja soojad on? Ja hiljem voodriga kummikuid? Ja endale lahedaid (soovitatavalt ka voodriga) kummikuid. Sest hetkel ma leidsin need (st endale siis, sest neil on minu numbrit ka, üheks hooajaks lapsele ma ei raatsiks nii kalleid osta), aga ega need ka mulle otseselt ilusad ei tundu, lihtsalt megakoledad ei ole. Iron Fist, mille kummikud mul varem olid, ei tundu Euroopas enam üldse kummareid müüvat. Ja mõte millestki, mis natuke rohkem saabaste moodi välja näeks, tundub ka hea. Tahaksin öelda, et nii raske on olla 36 ja stiilne, aga nägin üks päev poes Anu Saagimit ja tal ei tundunud küll raske olevat, nii et mis minagi kurdan.
Pärdikute päevaraamat 