faith

Rääkige oma võõrutamiskogemustest

Olen üritanud netist otsida ja sõbrannadelt küsida, aga vastused on kõik sellised “ah, ta nagunii sõi veel ainult 1-2 korda ööpäevas” või “ma läksin närvi ja jätsin päevapealt imetamise järele”, mis pole päris see, mida ma otsin. St ma tahaks kuidagi järk-järgult selle kombe maha jätta, sest mul on tunne, et suur osa minu kannatustest on tingitud sellest, et ma ei saa öösiti piisavalt magada. Ja asja teeb raskemaks see, et kui igas kuus on üks väga hea nädal, kus ta ärkab iga kolme-nelja tunni tagant (eelmisel kuul lasi ühe korra kuus tundi järjest!), siis vähemalt sama tihti on ka nädal, kus ta vahepeal magab ainult 45 minutit, siis poolteist tundi jne, nii et kaks tundi järjest tundub juba imeline. Ja no kui ta magab 45 minutit, siis ta üldiselt on nõus väikese patsutamise peale uuesti magama jääma, aga kui 90, siis tahab juba jälle rinda. (Mille tulemusel ma olen umbes sellises meeleolus ja sellise töövõimega, nagu eilsest postitusest näha.) No ja kui suurem osa võõrutamissoovitusi ütlevad, et hakka ühekaupa ära jätma öiseid imetamiskordi, siis mul on tunne, et see põhineb eeldusel, et need korrad on kogu aeg samal kellaajal – no et näiteks laps on harjunud sööma kell 10, kell 12 ja kell 2. Kui minu oma sööb vahel kell 12 ja kell 4 ja kell 8, aga vahel kell 11 ja 12 ja 1 jne jne.

Võtsin siin kuu või kahe eest isegi Marianne Tobro võõrutamiskoolitust ja algus läks küll kenasti. Nimelt ma plaanisin end ainult harida, ei tahtnudki otsekohe midagi muutma hakata, aga seal oli samm üks magama toitmise lõpetamine. Meil nimelt ka oli elu siin selline, et päeval ta küll ei söönud enne uinakuid, aga õhtuti sõi end magama, nii et mõtlesin, et vähemalt selle nalja peaks varsti ära lõpetama. Noh, sellega läks kenasti, sest sel ajal, kui mina omaette mõtlesin, et jah, varsti peaks, mõtles titt omaette, et magamine on nõrkadele, ja hakkas igal õhtul pärast söömist iseteadlikult suurest voodist minekut tegema. Alguses ei saanud ma üldse aru, mis toimub, aga ca nädalaga jõudsime tema algatusel sellise süsteemini, et sööb, siis mängib veel 15-30 minutit (need unerutiinid ja asjad on kenad küll, aga minu oma keeldub õhtuti rahulikult raamatuid vaatamast vms, vaid tahab näiteks ümber laua kassiga ringe joosta jms) ning siis läheb oma voodisse magama. Nii et tehniliselt võib vist öelda, et esimese sammu saime me kenasti tehtud ja kolis isegi sama hooga ööune esimeseks jupiks oma voodisse. Ja nagu ma ütlesin, vahel kestab see esimene jupp isegi neli tundi, kuigi tihedamini kuskile 1,5-2 kanti. Kui ärkab, siis tõstan ta suurde voodisse edasi (ja kui seal sööb, aga mingil põhjusel otsustab, et kuigi kell on nüüd üks öösel, tahaks ta edasi mängida, tõstan ta lihtsalt teisipidi tema oma voodisse tagasi, kus ta pahurdab viis minutit, aga siis jääb uuesti magama – aga seda juhtub harva, sest kui ta saab aru, et valik on kas uni meie vahel või uni omas voodis, siis ta ikka pigem magab meie vahel).

Päevaga tahaks kasutada lähenemist, et pakun ainult siis, kui ta ise küsib, ja kannan korralikult särki, et rinnad tal kogu aeg näos ei oleks, aga on teil veel soovitusi? Mis te öödega teeksite? Ja ausalt, “jäta lihtsalt päevapealt järele” on ka ok soovitus, kui ikka kõik seda ütlevad, eks ma siis võtan teadmiseks, et eksperdid on rääkinud. Ma lihtsalt tahaksin magada. 😦

Hiljem lisatud pärast väikest mõtlemist: kui tõenäoline teie meelest üldse on, et öine võõrutamine õnnestub, kuni ta minu voodis magab, või peaks sama hooga ta kohe oma voodisse (ja ilmselt selle voodiga tema oma tuppa?) magama panema, et üldse mingit lootust oleks?

Aa, kuna juba küsimiseks läks – kui vanalt teie lastel tekkis piisav põhjuse-tagajärje seos, et aru saada, et kassi ei tasu juba enese heaolu pärast torkida? Ta näeb mul välja, nagu ta oleks sõjas käinud, aga ikka on vaja kassi nurka ajada või sabast sikutada või lihtsalt talle närvidele käia. Ja no ma üritan silma peal hoida ja takistada, aga ikka juhtub pidevalt. (Ja kassil ON kohti, kuhu peitu minna, aga talle jällegi meeldib magada näiteks just diivanil või toolil, sest no tema seisukohast on kõik ok, võib ja vajadusel sahmaka ära panna ja siis on jälle 15 minutit rahu majas.)