Ma olen siin hullumas olnud, sest mu laps, kes muidu küll öösiti tihti üles ärkab, on kogu aeg vähemalt ilusasti magama läinud – aga nüüd on meil juba üle nädala seis, kus ta päeval magab igati kenasti, aga õhtuti lihtsalt keeldub minemast* ja nii me tihti passimegi keskööni või isegi ühe-kaheni üleval. Positiivne on see, et selle aja peale on ta ise ka nii väsinud, et magab korralikult kolm-neli tundi korraga, aga väga negatiivne on see, et ükskõik, kui väsinud MEIE oleme, kass hakkab ikka hommikul kell 8 karjuma, sest tal on kõht tühi (ükskõik, kui hilja me talle ta õhtusöögi ette anname). Nii et ostsime talle … robotsöötja või kuidas iganes seda asja eesti keeles nimetatakse. Tegelikult on robotist asi kaugel, lihtsalt lihtne kahe taimeriga karp, 24 tunni ulatuses saab talle ette öelda, millal kass söögi kallale lasta. Kartsin küll, et meie tumbal läheb kolm päeva aega, enne kui ta aru saab, et pole vaja karjuda, söök on juba serveeritud, aga ei – kohe esimesel hommikul sain rahus kümneni magada. Jumalime, ma ei tahagi täna kellelegi rusikaga näkku lüüa!
Positiivse poole pealt juhtus meil täna veel näiteks esimest korda selline asi, et tegin mina süüa, lapsel hakkas põrandal mängides igav, pistis üürgama ja … ei tulnud minu juurde, vaid läks isa juurde seltsi otsima. Ja kui päeval tuleb uni peale, tuleb ta ise minu juurde, jänes kaenlas ja sõrm suus, et ma saaksin aru, et on aeg ta voodisse ära panna. Lihtsalt mul on kuri kahtlus, et ta on oma vanematesse, sest me oleme ka mõlemad pigem ööinimesed. Tema on ka selline, et hommikul kell 10, kui meil üldiselt ärkamiseaeg on, keerab ta ennast teki sees sinna ja tänna ning mõtleb pikalt, kas ikka tahab üldse üles tulla, kuni lõpuks unise näoga end jalgele ajab. Õhtul pole midagi mõeldagi, nüüd alles see õige pidu algab ja uni on nõrkadele.
Ahjaa, päevakajalist ka. Meil oli täna hommikul elekter ära, olime üks neist kümnest tuhandest majapidamisest. Muidu ei oleks midagi, aga ma elan narkomaaniga, kes ilma kohvita roomab aeglaselt ja pahura näoga kontaktivõimetuna ühest toast teise. Internet juba irises minu kallal, et miks mul ometi priimust pole – unustades, et ka seda ei tohi tegelikult ju siseruumides kasutada. Päris väljas vee keetmise ilm ka ei ole, nii et … Mõtlesin kohe, et hea, et see “Yellowjacketsi” sari, mida me vaatame, on lennuõnnetuses loodusesse sattunud teismelistest (osaliselt, paralleelselt on ka ellujäänute tänapäevast 25 aastat hiljem) – oleks see meievanustest, siis kolmandik inimestest laseks end lihtsalt maha, et mitte kohvita elada, mitte ei hakkaks mõtlema, kuidas küll ellu jääda. Mina oleksin kohe üksi, sest Sirru uputaks end, kui avastaks, et valikus on kas surm või elu nikotiini ja kofeiinita.
Aga noh, Eestis on elu hea, sain 5G peal isegi oma hommikuse koosoleku ära teha, slaidid ära näidatud jne. See osa ei olnud tegelikult üldse hea, sest hetkel tundub küll seda moodi, et kolm kuud tööd ja saime teada, et oleme nüüd mitme erineva mudeliga põhjalikult tõestanud, et minu hüpotees oli vale. 😀 Jooksutan ühe mudeli veel ja vaatan, kas see ütleb seda sama, aga no ma ei kirjuta ju lõputööd sellest, et “arvasin, et äkki on nii, but, boy, was I wrong …” Artiklit saab veel vähem sellisest materjalist, kuigi tehtud töö iseenesest on huvitav. Nii et tuleb veits vaatenurka või skoopi muuta vist, kui see nädal midagi väga põnevat ei näita.
Aga nüüd mu nunnu ärkas, nii et eks ma lähen ja kallistan teda ja küsin, kas ta putru tahab.
* Elus ei oleks tohtinud guugeldada seda, internet väidab, et see on tavapärane 11 kuu uneregressioon, mis tingitud lihtsalt sellest, et elu on magamiseks liiga põnev, ja kestab üldiselt kolm kuni kuus nädalat. Selle aja peale olen ma hullumajas. Olen sada korda öelnud, aga ütlen taas, ma ei saa aru inimestest, kes suudavad sellist asja viis korda kannatada – päevad on üleelatavad, aga just need magamata ööd ajavad mind hauda.
Pärdikute päevaraamat 
Robotkassiga oleks elu lihtsam kui ei lae teda, siis ta ka ei tüüta, mitte nagu päriskass kes võib isegi vägisi külmkappi revideerida. Nato väed lähevad ka koju kui elektrit ei ole . 🙂
Mis seal ikka vahet, venelastel pole nagunii mõneks ajaks enam mingit armeed. 😁
Sakslased omal ajal arvasid ka nii. Inimesed arvavad seda mida lehest loevad ja tegelikult ei jäeta neile teist võimalust. Natoarmee need on ametnikud ja relvakaupmehed sõdima peab igaüks ise.😃
See viimane on kahjuks tõsi, nagu just ühest raamatust just loetud – “our weapons, but your blood”.
siin on siiski reaalselt teiste NATO-riikide vägesid sees.
Reaalsus on see et Natokad pole elav kilp nagu ukrainlased. Afganistanist tormasid ummisjalu minema. Nato on muinasjutt, keegi ei tea mis pärast saab. Ukraina on hetkel üks suur harjutusplats nagu Süüria, hetkega võib selleks muutuda terve EU ja Venemaa.
Võib, oleks, poleks. Mina igatahes tean, mida ma teen, kui tibla tankiga mööda sõidab, kas sina ka?
Kassitoidu automaat on ühiskonna parimaid leiutisi. Meil on krõbinaautomaat, mis annab kuni 3x päevas krõbinaid ette. Parim lahendus üksi kodus oleku päevadeks ja selleks, et kass ei käiks süüa nõudmas. Lendab hoopis masina hääle peale tuhatnelja kohale. Kass õppis masinat lõdva randmeliigutusega avama, nii et nüüd on vaene automaat vandaalide eest kaitstud puidust ümbrisega.
Ja negatiivsetest tulemustest saab kirjutada nii artiklit kui tööd, lihtsalt raskem on. Jõudu!
Uut granti on saada kergem – “meetod X ei töötanud, tõestasime, nüüd proovime meetodit Y.”
Meil siin teispool maja ka ööinimesed. Ema läheb laste (5 ja 2) ja koeraga jalutama peale 22 ja posititab feissi küpsetamispilte keskööl 😀
Ma olen väga ajast maha jäänud kassiomanik. Milleks on vaja kassi jaokaupa toita? Ma olen seni elanud teadmisest, et kass ei ole koer, kes üle sööb ja mul on kogu aeg krõbinaid vabalt saadaval.Vana kass on mul pealegi nii niru ja toiduga mitte motiveeritav, et ta sureks vist selle masina kõrval nälga
Meil kastreeritud kass (varjukast vist tänapäeval neid teisiti välja ei antagi), kes meile kolides kaalus 9 kg – tema normkaal oleks ca 6-6,5 kg ja selline räige ülekaal hakkab loomale tervisele. Nii et nii varjukas kui ka loomaarst käskisid ta dieedile panna, 7 kg peale oleme juba alla saanud, aga ta ise on muidugi iginäljane, pool ajast karjub ja nuiab süüa.
Aga kassile kõige traditsioonilisem/loomuomasem oleks üldse süüa 6-8 korda päevas väikeseid koguseid (looduses ei tooda kord päevas kalkunit, vaid saab iga natukese aja tagant midagi pisikest kätte). Ja neile, kes muidu ei söö normaalselt, soovitatakse peoga laiali visata krõbinaid, et nad neid “jahtida” saaksid. 😁
Aga mul oli just koer selline, kes suveperioodil sai kord päevas süüa ja rohkem ei tahtnudki. Vahel jättis hommikusöögist osa alles ja käis siis päeva jooksul veel näksimas.
Kui ülekaal siis muidugi. Mu tütar oli hoiukoduks ka ülekaalulisele varjupaigakassile. Tema leotas krõbinaid vees. Siis oli toidul suurem maht ja kass sai vähemast kõhu täis. Küllap sa tead seda ise ka
Ära usu hylge möla, guugel on trollide, lollide ja muidu halbade inimeste piduplats. Sinu lapsuke tundub nii kiiresti minevat, et aasta-pooleteisega teeb kõik oma vanemakiusamistrikid ära, siis on tal hambad suus, keeled selged ja aru peas ning teie võitegi rahumeelega igavateks vanainimesteks hakata.
P.s. tunnen sygavalt kaasa kohvipuuduse all kannatajatele. Meil on suurema osa aastast nii kylm ja pime, et aju ja vereringe vajavad hädasti lisakytet, mida seened ja maarohuteed paraku ei anna. Kohvi ongi taimsetest leotisjookidest põmst ainus, mida ma tarvitan, teised ei anna mulle midagi.
Meil on siin kah gaasimatkapliit, mõnikord, kui ei viitsi puupliidi soojenemist oodata, siis teen sellega kohvi. See väike sutsakas nüüd vaevalt suurt mürgitada jõuab. Aga noh, saaks ju pliidi ka õue tõsta ja seal keeta.
No viimati oli ju torm, sellega mitte. 😀 Aga tegelikult on meil ju avatavate klaasidega veranda, nii et saaks seal ühe “akna” lahti teha ja seal keeta.