Ei saa ma sel nädalal keeleteemadest üle ega ümber. Ma ei tea, miks, aga tuli Sirruga jutuks see, et vahel on reaktsioon mingile väljendile mingis keeles täiesti ebaloogiline. Minu näide siis, et ma ei saa sinna midagi parata, hispaanlaste aqui tiene tundub mulle kuidagi rohmakas ja tahumatu, mis sellest, et ma saan aru, et see on tõlkes ju enamvähem sama, mis here you go või voilà. Ja hispaania keel on mu lemmikkeel, aga mul on tunne, et ma olen sisimas selle konkreetse väljendi suhtes natuke traumeeritud, sest kui ma ise Disneylandis töötasin, olid hispaanlastest kliendid selles mõttes kõige hullemad, et nad küsisid ALATI leiba (saia) juurde ja pool sellest saiast oli ALATI hiljem laua all, ka siis, kui seltskonnas lapsi polnud (ei ole vaja mulle rääkima hakata, et neil on lihtsalt kombeks jumalatele ka väike suutäis annetada, kui mina pean neid annetusi koristama).
Igatahes Sirru ütles mu jutu peale, et huvitav kriitika inimeselt, kelle rahvuskaaslased ütlevad toitu serveerides, et ära ainult vingu.
Mina: ???
Tema: “Well how else are you supposed to take it when someone gives you food and asks you to be kind?”
Tõsi ta on, see meie “ole lahke” on selles mõttes naljakas väljend küll.
P.S. Ma teadsin küll, et lastel paindub kõik paremini, aga nägin täna, kuidas mu titt lauale ronides VÄIKEST VARVAST nö pöidlana kasutas, et küljelt suruda. Nagu mida kuradit, ma läksin nii kadedaks. 😀
Pärdikute päevaraamat 