Ei saa ma sel nädalal keeleteemadest üle ega ümber. Ma ei tea, miks, aga tuli Sirruga jutuks see, et vahel on reaktsioon mingile väljendile mingis keeles täiesti ebaloogiline. Minu näide siis, et ma ei saa sinna midagi parata, hispaanlaste aqui tiene tundub mulle kuidagi rohmakas ja tahumatu, mis sellest, et ma saan aru, et see on tõlkes ju enamvähem sama, mis here you go või voilà. Ja hispaania keel on mu lemmikkeel, aga mul on tunne, et ma olen sisimas selle konkreetse väljendi suhtes natuke traumeeritud, sest kui ma ise Disneylandis töötasin, olid hispaanlastest kliendid selles mõttes kõige hullemad, et nad küsisid ALATI leiba (saia) juurde ja pool sellest saiast oli ALATI hiljem laua all, ka siis, kui seltskonnas lapsi polnud (ei ole vaja mulle rääkima hakata, et neil on lihtsalt kombeks jumalatele ka väike suutäis annetada, kui mina pean neid annetusi koristama).
Igatahes Sirru ütles mu jutu peale, et huvitav kriitika inimeselt, kelle rahvuskaaslased ütlevad toitu serveerides, et ära ainult vingu.
Mina: ???
Tema: “Well how else are you supposed to take it when someone gives you food and asks you to be kind?”
Tõsi ta on, see meie “ole lahke” on selles mõttes naljakas väljend küll.
P.S. Ma teadsin küll, et lastel paindub kõik paremini, aga nägin täna, kuidas mu titt lauale ronides VÄIKEST VARVAST nö pöidlana kasutas, et küljelt suruda. Nagu mida kuradit, ma läksin nii kadedaks. 😀
Pärdikute päevaraamat 
Mida S “nael kummi” ja “kivi kotti” keelenditest arvab?
no vast ta tavalise tõrjemaagia ikka tunneb ära, mis see “break a leg” teistmoodi on.
Mina ise küll ei tundnud, kas tõrjemaagia ei peaks olema “et sa lämbuks” vms?
kivi kotti ja nael kummi on lihtsalt hästi spetsiifilised tõrjemaagia juhud – kalastamine ja autosõit. just nagu break a leg on etenduste puhuks.
tõrje kui halbade pealtkuulavate vaimude tõrje – kui ta ei tea, et tegelikult minnakse kalale, siis ta ei saa seda torpedeerida.
Seda “olge lahke” väljendit tõlgendan mina kui “see kohv on nüüd sinu oma, käitu sellega oma äranägemise järgi”. Või siis “käitu sellega hästi” :))) Sihuke vastutuse üleminekut tähistav fraas. Sama hästi võiks sel hetkel ka “suur suislepapuu!” öelda, puhas kokkuleppe asi.
Mõtisklesin selle väljendi üle ja pakun oma seletuse: tõenäoliselt on see mingi lühend pikemast (näiteks saksakeelsest) viisakusväljendist, mis lühendamise käigus on mõnevõrra absurdseks muutunud. Algne võis olla umbes nii, et “olge palun armuline ja võtke vastu mu tagasihoidlik tassike kohvi” vms.
Paljude käibeväljendite puhul tekitab “tehniliselt korrektne” tõlge välismaalase jaoks hulka segadust: lase jalga, laku panni, täitsa pekkis, tõmba uttu, … jne … ei ole kerge see eesti keel😁
Eksole väikeste laste võimed imelised? Ja nende õppimisvõime. Mul on kade meel.
Vbl veits offtopic, aga enne ärkamisaega, majandust ja maanteid oli isegi Eesti aladel hulk rahvaid, kellel sama vormiga väljend tähendas väga erinevaid asju (nt suur syda põhjaeestlastel on lahke ja abivalmis, võrukestel aga kuri ja ihne inimene). See on põnev, kuna keel kannab rahvaste meelelaadi ja [märgisysteemi mitmekorruseline sygavik].
P.s. täpsustus- Eesti alade rahvad olid nii isoleeritud, et suhteliselt lyhikese ajaga tekkisid suhteliselt erinevad piirkondlikud keeled, mida Pätsu ajast alates ja kuni viimase ajani põlastavalt “murreteks” nimetatakse. Aga siis tuli maaparandus.
Miks põlastavalt? Ma küll mäletan pigem suhtumist: nii eksootiline. Võru ja Saare murret oli lapsena lausa lust kuulata, ehkki vahel kõigest aru ei saanud.
Ametlikult ei olnud murded lubatud. Ei koolis, ei lasteaias, see oli n-ö. vananenud ja vanainimeste keel, erines kirjakeelest ja see tähendas automaatselt, et peeti valeks (kirjakeel oli ainus õige) ja oli vaenatud nagu vasakukäelisuski.
Mu ema töökaaslane, lasteaiakasvataja, oli võrukene ja ilmlõpmata kirjakeelega kimpus. Tema ei saanud seetõttu atesteerimisel kõrgemat järku ja kõrgemat palkagi.
Neis koolides, kus ma käisin, sai maakeelte rääkimise eest karistada. Sõimata, mõnitada, halvema hinde, mingid lisatööd, vastu pead.
Neis koolides, kus ma käisin, sai maakeelte rääkimise eest karistada. Sõimata, mõnitada, halvema hinde, mingid lisatööd, vastu pead.