Arvate, et ma teen nalja? Ei tee nalja, mul pole huumorimeeltki, küsige ükskõik kelle käest. Meil on üks teema, mis kütab kirgi siia kolimisest saadik, ja mitte heas mõttes. Nimelt on meil sellised ahjud, kus kõik on minu meelest imelikult tehtud. Näiteks otsin teile kohe ühe vana pildi, kust ahi näha oleks.
See, kallid sõbrad, on SULETUD siiber. Mulle tundub see täiesti ebaloogiline, sest absoluutselt igal pool, kus mina selliseid siibreid olen näinud, tähendab see asend, et lahti, ja horisontaalne asend, et kinni. Siin on vastupidi. Aga see on muidugi tühiasi, kuni ta normaalselt põleb ja soojaks läheb, pole mingit probleemi. No ja tegelikult põleb normaalselt ja soojaks läheb ka. AGA. Ahi näeb välja selline:
St räpane näeb see välja. Ja räpane näeb see välja selle pärast, et kui sa tahad ust lahti teha, et tuld kohendada, hakkab KOHE suitsu sisse ajama. On küll võimalik seda suitsukogust minimeerida – esmalt tuleb see alumine luuk lahti, teha, siis natuke oodata, siis uks haagist lahti teha ja uuesti natuke oodata. Ja siis võimalikult kiiresti tegutseda, sest siis äkki veab ja ei hakkagi suitsuandur undama. Nii et Sirru on lahendanud selle olukorra nii, et ta … ei kohendagi tuld. Üldse. Ta viskab ehk puid juurde, kui veel külm on, aga teda näiteks ei häiri see, kui selle tulemusel näiteks ühes servas mõni halg teistest eraldi täitsa ära kustub ja sinna vedelema jääb (mida juhtub, kui see alumine võre täiesti suletud on). Ja tema meelest on see, et ma tahaksin lõpuks sütt ühte hunnikusse kokku kuhjata ja üldse tuld sättida nii, et asjad ühel ajal põlemise lõpetaksid jne, being weirdly anal about it. Mina leian, et ma olen terve elu ahiküttega elamistes elanud, talle on see esimene, ehk ma siiski tean natuke rohkem sellest asjast … Nii et ma tõsiselt ei taha kütta enam, kui ta kodus on, kasutan pool ajast õhksoojuspumpa, sest noh, elektriarvet maksab tema ja siis vähemalt ei tee keegi mulle nägusid. Ja tema mõttest saan ka aru, et kui iga kord selle ukse vahelt suitsu tuleb, peame kahe aasta pärast jälle seinu ja lage värvima hakkama, mis pole ka normaalne. Nii et see on üks neist paljudest põhjustest, miks ma nii paaniliselt kevadet ootan, sest te ei kujuta ette ka, millist stressi see kütmise teema mulle juba tekitab. Vihastasin seda kõike kirjutades jälle. 😀
Igatahes mul on tunne, et ta ei usu mind, kui ma ütlen talle, et see pole normaalne, et ahjud nii käituvad ja et absoluutselt kõiki teisi ahje olen ma saanud normaalselt segada, ilma et neid muresid oleks. Nii et kuna meil näeb vist suisa seadus ette, et iga kahe aasta tagant tuleb korstnapühkija tellida, siis ma täitsa tõsiselt mõtlen, et meie suhtele teeks head, kui tellida selline, kes päris tumm ei oleks, vaid viitsiks meile selgitada ka, kuidas see ahjukütmine siis käib, kas segamine on vajalik, kuidas seda segamist siis meie ahju puhul teha, et tuba suitsu täis ei oleks jne. Ideaalis muidugi inglise keeles, aga no ma päris ükssarvikut ka ei otsi. Lihtsalt muidu räägitakse, et kõige rohkem lahutusi on lapse esimese eluaasta jooksul, aga mul siin on tunne, et kui nii edasi läheb, siis päästabki meie paarisuhte korstnapühkija, mitte terapeut.
P.S. Märkasin, et see viimane pilt on ühest 8. märtsist, mil ma olen külma pärast vingunud. Mõned asjad ikka korduvad igal aastal.
Pärdikute päevaraamat 