burnt face man

Tahaks öelda, et pildil on minu tulevane, aga kuna ta on väidetavalt gei, on pildil siiski lihtsalt minu meessoost vaste.

Veetsin oma jaanipäeva ebaeestlaslikult kainena, sest tööd oli vaja teha. Esimesel päeval vist jõin ühe siidri. See-eest oli mul aga siiski väga tore, sest olin sõprade juures maal, kus sai lõputult kohvi juua, end vorsti täis pugida ja saunas käia. Võimelda muidugi ka, inimesed vahepeal ikka imestavad, kuidas ma viitsin pühade ajal sellega tegeleda – mitte et see tegelikult eriline valik oleks, sest kui ma olen nagunii sunnitud arvuti taga istuma ja mul parajasti koera ei ole, kellega jalutamas peaks käima, hakkab mul ühel hetkel pea valutama, kui ma end ei liiguta. Hmm, kõlavad nagu võõrutusnähud, kui mõtlema hakata.

Täna olin juba Tartus tagasi, tahtsin Reedaga randa minda, aga juhtus hoopis nii, et tal hakkas telefon helisema umbes sel hetkel, kui me rätiku peale maha olime istunud, ja ta läks ära tööle. Nii et mõtlesin, et mis ma ikka tühja passin, istusin oma megalühkarite ja bikiinidega ratta selga ja väntasin vanaema juurde, võtsin seal veidi päikest ja väntasin tagasi, et sõpradega Emajõe ääres kokku saada. Kokku ca 15 km ring + nägu on nüüd nii valus, et prillid teevad haiget. Esmaspäeval lähen ilmselt burkaga tööle ja proovigu ainult keegi kobisema hakata. a) Meil on usuvabadus ja b) veel ei ole midagi ära keelatud. Käisin just peeglist vaatamas, valged bikiinid on ka kõigest selle paari tunniga selga keevitatud. Ja ma kasutasin kreemi, mis sellest, et ainult neljase faktoriga. Vähemalt võin nüüd ausalt öelda, et ühel päeval olen ma sel suvel päikest saanud.

Teemavahetus. Inimesed arutavad internetis, kuidas vallaline olla. See ei ole tegelikult üldse keeruline. See käib nii, et kui sa ka peaksid kellegi kogemata baarist koju vedama, siis ära sa jumala eest teda ööseks enda juurde jäta. Joote teetassi tühjaks (või mille iganes jaoks sa ta külla kutsusid) ja ütled kohe, et “kell hakkab juba palju saama, eks ma siis mõnikord helistan”. Kui ta selle peale ise ei liiguta, siis keerad välisukse lukust lahti ja jääd selle juurde seisma, küll ta aru saab. Mehed on klammerduvad, tuleb selged piirid kohe paika panna, muidu lubad ööseks oma padja peale ja ei saagi temast enam lahti.

Kõige lihtsam on muidugi üldse mitte kedagi külla kutsuda, aga siis võib juhtuda, et massaažiotsikud jms kodutehnika hakkab liigsest kasutamisest tossu välja ajama, nii et eks vahepeal ole vaja. Lihtsalt kui sellega hoogu minna, võib kogu toredal vallaliseelul kähku kriips peal olla, kehvemal juhul vahetad üheksa kuu pärast hoopis mähkmeid.

Aga muidu ei näe ma väga probleemi, minu meelest pole vallaline olla üldse nii hirmus. Isiklikud hobid ja eesmärgid võiksid inimesel ju nagunii olla, nii et seda muret ei ole, et vaba aega liigselt üle jääks. Ainult et baarides ei taha ma enam eriti käia, sest iga kord, kui ma kuulen, kuidas kõrvallauas täiesti keskpärase välimusega tüübid, kes varem inimeste mulje on jätnud, KÕIKI uksest sisse astuvaid piffe kolmes kategoorias (nägu, keha, rinnad) hindavad, mõtlen, et lähen kohe kloostrisse ära, sest kogemata mõne sellisega kokku sattuda oleks liiga rõve. Ja kesklinnas baaris käies jääb mulje, et inimesed ei ole tulnud sinna kahte õlut võtma ja inimestega juttu ajama, vaid just a) ööseks kaaslast valima ja b) teistega oma eelmise õhtu kaaslast võrdlema ja kogemusi vahetama. Kui keskmine inimene SELLINE on, olen ma tõesti elitarist. Eelistan pigem loomulikus keskkonnas inimestega suhelda, kus põhirõhk pole sellel, et äkki ikka skoorib ka.

Ahjaa, vaatasin nädalavahetusega 11 osa Luciferi ära tõlkimise taustaks. Imeline sari. Sellest, kuidas see must ingel mulle mõjub, ei hakka igaks juhuks rääkima, muidu saan EKRElt ähvarduskirja.

Mul on ikka head sõbrad

Ma vahel pean seda iseenesestmõistetavaks, aga viimastel päevadel on selgunud, et nii see sugugi ei ole. Et tuleb näiteks hinnata seda, kui su parim sõbranna sulle otse näkku ei valeta (lisapunktid, kui see valetamine on seotud sinu lähedastega seksimisega) või näiteks sinu asju lihtsalt suvaliselt mööda ilma laiali ei jaga (lisapunktid selle eest, kui inimene on hiljem veendunud, et SINA oled värdjas, kui sa julged oma asju tagasi nõuda, ja peab elementaarseks, et sa siiski sõidutad teda erinevatesse kohtadesse ja sealt tagasi, sest, noh, entitlement is a thing).

Teine teema. Ojuland soovis UK-le Euroliidust lahkumise puhul õnne. Tõesti, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa tahavad küll mõlemad nüüd uut iseseisvusreferendumit (ja vähemalt Šotimaa puhul on üsna tõenäoline, et see asi neil ka läbi läheb, sest viimane oli üsna napikas), nii et teie impeerium on lagunemas, aga oma asumaadega olete te ikka seotud, palju õnne! See-eest on meil ilmselt varsti odav UK-st asju tellida, sest naela väärtus langeb kolinal, nii et palju õnne meile! #ignoringthelongrun

Aga head jaanipäeva kõigile!

Loomulik pardilõust

IMGP8326

Tahtsin sõprade kameeleoni toites sellest videot teha, aga esimese hooga oli mul kogemata aktiveeritud hoopis enekakaamera. Ja seda videot tehes avastasin ma ehmatusega, et nii kui ma segadusse satun ja millegagi rahul pole, tuleb mul maailma kõige mossum nägu – pole ime, et inimesed kohe mulle appi tormavad, kui ma olen loomulikul moel nagu nelja-aastane. Eilne joogapildistamine ainult kinnitas seda. Teine asi, mis kohe appi võetakse, kui asjad ei lähe nii, nagu ma tahaksin, on pardilõust. Mokk läheb pahuralt torssi, sest nii saavad kohe asjad korda ju. Näiteks eile ei tahtnud jalad lootoseasendisse minna, nii et selle peale oli igati normaalne sihukest nägu teha:

mossu

Tegelikult käib normaalne nägu ka ette, päriselt:

j2nks

Ülejäänud pildid lähevad parooli alla, sest mu sõbrad kommenteerisid iga teist urvitamist lausetega nagu “Küll see alles Rolandile meeldiks” ja “Kui selle peale ka Rolandil ihu imelikuks ei lähe, ei lähe millegi peale,” nii et pole vist paslik neid kogu ilmarahvale vaatamiseks üles panna (ja neid on miljon ning need on igavad kõigile, keda jooga ei huvita). Pigem oli point selles, et ma ise ka näeksin, kuidas mul tulevad välja mingid asendid, mis mul enda arvates ju juba igati hästi välja tulid. Nii et ülemine pilt on nagu sneak peak või nii, neile, kes tahavad näha, kuidas ma üritan jalga kaela taha panna.

Kaitstud: Joogapildid

Sisu on parooliga kaitstud. Selle nägemiseks sisesta palun oma parool.

Täiega imeline mees

Kui enne oli mu lemmikvello Vello 42, siis nüüd on mul uus Vello, kes on temast veel kümme aastat vanem. Väga äge tüüp (ja sellises vanuses selline vorm, imeline):

Kahju küll, aga nii on

LkvfrrN

Kuna ma olen selline lihtne inimene, kes kirjutab sellest, mida ta aknast näeb, ja parajasti tegelen ma kolimisega ja enese uues kodus sisseseadmisega, siis kahjuks tema nüüd nii on, et kolimisest ja sellega seonduvast peate teie lugeda saama. Ma ei ole veel sissegi kolinud, aga juba peate te sellest kuulma. Hakkame siin veel kõik koos tapeeti valima ja kõik jutud.

Aga. Esmalt. Lõin kõik numbrid kokku ja vaatan, et kui Ekspress vaevub mulle ükskord maksma, tulen äkki ikka ots-otsaga kokku. Kui mitte, pean Mallu eeskujul oma räpaseid trussikuid müüma hakkama*. Põhimõtteliselt võiks selle postituse pealkiri olla ka “Eesti Ekspress sunnib mind seksiärri!”

Teiseks. Madrats mul nüüd on, nagu öeldud sai, voodi on veel puudu. Olen netist vaadanud üht ja teist, aga tahaks ju ikka päriselt katsuda ka. Nii et kus on Tartus suur valik ja mõistlikud hinnad? Kas e-kaubamajja on mõtet minna või on seal pigem kontorimööbel? See ei jää üldse mu tavapärase liikumistee peale, mõtlen, kas on mõtet sinna eraldi minna. No ja loomulikult avastasin netipoest ühe, mis mulle täitsa meeldib, aga mida saab kohapeal vaadata Ülemiste keskuses – sama päeva õhtul, mil me Reedaga Tallinnas olime käinud. Nii et kes teab, millal me jälle läheme ja avaneb võimalus seda testida.

* Kas keegi päriselt usub, et ta jäi oma aluspesu müümisega miinusesse? Minu meelest on siin ainult üks loogiline selgitus – ta jäi Kardole seal konto omamisega vahele, ei tahtnud tunnistada, et tegelikult on tema ISE sealt pesu ostnud, mitte midagi müünud, ja nüüd üritab välja keerutada. Roppust ja rõvedust on blogimaastik täis, kohe mitte midagi ei oska öelda.

Päeva laul (Emilia Torrini)

Täiesti uskumatu, et ma pole seda jaganud (“Gun”), kui see on ometigi lausa imeline lugu:

  • Rubriigid

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 112 other followers