Naised on nii närvilised

Seisin mina täna pärast trenni peegli ette ja hakkasin näokreemi näkku kandma, kui pistsin järsku hoopis sellise hooga röökima, et sõber jooksis teisest ruumist kohale, et vaadata, kas mind tapetakse.

“EIIII!!! VAATA, MIS MUL NÄOS ON!!!”

– “???”

“Mul on silmade ümber KORTSUD!!! Ma olen VANA!!!”

Tema (ebalevalt): “Nojah, aga … me ju olemegi vanad???”

Nagu …

tumblr_m81v758bkv1rcfputo1_500

Esiteks. MINA ei ole vana (ta on minust kaks aastat vanem, tema äkki on tõesti). Teiseks. Ma VANNUN, et eile ei olnud mul ühtki kortsu seal veel. Kolmandaks. MINA ei ole vana. Lihtsalt et oleks öeldud. Kui kellelegi midagi arusaamatuks jäi, siis vaadake uuesti punkte üks ja kolm.

Sama soojaga tervitaksin oma venda, kes armastab rõhutada, et ma olen “neljakümnele lähenev”.

sul mingi muu elu ka on v?

Ma kujutan ette, kuidas pooltel mu sõpradest ja blogilugejatest on juba kopp täiega ees, sest ilusad ilmad on ja seega olen ma kogu vaba aja AINULT roninud ja internet on kohe-kohe täis saamas mu ronimispilte, ronimisvideosid, pilte kivide ümbrustest, pilte ronimismattidest, pilte ronimissussidest, pilte kivi ääres passivast koerast jne. Ühel hetkel mõtlesin, kas peaks jagama ka pilte katki hõõrutud kätest ja jalgadest. 😀 Mingil hetkel sai kuus päeva järjest nii, et iga päev sai vähemalt natuke ronitud, sest no kaks päeva järjest käid väljas, siis kuuled, et sees on uued rajad, siis mõtled, et krt, ilusad ilmad ei pruugi ju kaua kesta ja no eile ei olnud nagunii nii karm trenn … Ja nii jõuabki nii instagrammi kui siia ainult ronimisjutt.

Samal ajal kirjutab mõni isegi pornost nii, et ikka on huvitav lugeda ja ei ole imelik. Mina muuhulgas loen ka ainult ronimisest ja IT-st praegu, nii et jälle ei ole endal midagi kirjutada. 😀 Unistan neist aegadest, mil hakkan ka taas lohedest ja kaugetest maadest lugema.

Aga mis mul teile siis öelda oleks peale selle, et “täna käisin ronimas ja homme lähen ka ning vaadake ometi, ma ronisin ühe raja ära, mida eelmine kord ei roninud!”? (Video algust võiks jagada ka hüüdlausega “tulge meile trenni, meil on heas vormis mehed, kellel riided seljas ei püsi”.) Ee … Noh, eile käisin näiteks restoranis … Täitsa hea oli, neil on toorjuustukook, kusjuures see toorjuust on kitsepiimast, ja no täitsa lõpp, ammu polnud nii head kooki saanud. Alguses veel vigisesin omaette mõttes, et mis mõttes on magustoit muude toitudega pea samas hinnaklassis, aga oli hea küll. Kanakarri oli ka hea. Samas ei saa mu sõnu uskuda, sest ma luban endale sellist toitu ühe või kaks korda nädalas (juba see, et ma võtsin korraga pearoa JA magustoidu on harukordne), nii et loomulikult on siis imeline. 😀 Aga no hea tema oli, vannun. Pilti ei saanud teha, sest kellelgi teisel polnud laua ääres telefoni väljas, nii et kuidas ma ikka ainsana seal margistan ennast. Need ronitripid on selles mõttes head, et Toivo, kellega me tavaliselt käime, on minusugustega harjunud, ja küsib ise kohe, kas sellest ja tollest on vaja pilti ka teha. Mõistlik inimene ühesõnaga.

GoT-ga on kehvasti, sest hakkasin seda vaatama sõbraga, kes on üle hooaja maas, nii et vaatame hetkel alles vanu osi üle. Seda olukorras, kus üks mu teine sõber elab selle nimel, et saaks ainult midagi spoilerdada. Vaigistasin hetkel meie vestluse skaibis, lootuses, et jõuan piisavalt kiiresti järele, aga no see esimene sõber läheb just paariks päevaks puhkusele ja … Siiani olen õnneks kuulnud ainult seda Ed Sheerani asja, sest no kamoon, internet konkreetselt KAJAB sellest, aga no kaua see muu infogi eemal püsib, sest nagu see teine sõber juba korra mainis, ühel hetkel pole see, et Titanic põhja läks, enam kellegi jaoks spoiler. Keerulised ajad ühesõnaga, raske on, esimese maailma mured löövad lausa labidaga.

P.S. Vanaema, mul käisid sõbrad külas söömas ja ütlesid, et minu kodutehtud tšillikaste on maailma parim ever. Ma ei hakanud ütlema neile, et see nüüd tegelikult siiski päris minu oma väikeste käekestega tehtud ei ole, ütlesin lihtsalt viisakalt aitäh, aga olgu siis nüüd edasi öeldud, et inimesed kiidavad.

Päeva video

Esitaja on Miike Snow, aga laulust on mul tegelikult sügavalt savi, see video on lihtsalt nii naljakas. 😀 Või siis geipropaganda, võtke kuidas tahate.

Nädalavahetused kuluvad käest

Nothing makes you feel alive like #bouldering

A post shared by Rents (@rrrents) on

Jätka lugemist

Ajust ja arust

Lugesin paralleelselt seda ja ühte ronimise ajutreeningu raamatut, millest ma ka kohe varsti kirjutan. Päris mitmed asjad kordusid mõlemas ja on sellised, mida ikka pidevalt raamatutes korrutatakse. Näiteks see, et tahtejõudu on inimesel piiratud hulk ja kui inimene on liiga vähe maganud või söönud, on veel eriti raske oma abikaasa petmisest või teise koogitüki võtmisest loobuda (eeldusel, et sa oled inimene, kes neid asju tahtejõuga peab tegema, mitte lihtsalt ei ole innukas monogamist või soolasesõber).

Või see, et ükskõik, mida sa ka teeks (või tegemata jätaks), tekitab ajus ühenduse. Kui teed teist korda, hakkab see tekitama mustrit. Ja kui Rents näiteks saab töö juures vastiku ülesande ja ei suuda keskenduda, vaid hakkab kassipilte vaatama, on järgmine kord hulga suurem tõenäosus, et ta ebaõnnestub taas (ehk juba varem) ja asub taas kassipiltide kallale, selmet raevukalt tööga rinda pista. Selleks, et eksisteerivat mustrit üle kirjutada, tuleb teadlikult vaeva näha ja seda õiget asja nii kaua teha, kuni sellest harjumus saab. See, kaua see aega võtab, sõltub sellest, kui sügavalt halb harjumus sees oli.

Aga on ka huvitavaid väikeseid fakte. Näiteks kirjeldas ta katset, kus tudengid õppisid sõnu – ja teatud sõnade ajal lasti mingit heli. Kui nüüd tudengitele nende magamise ajal sama heli uuesti lasti, mäletasid nad neid konkreetseid sõnu järgmisel päeval paremini. Toimib ka siis, kui heli asemel on lõhn. Päris huvitav, eks?

Töötamise kohta rääkis ta seda, et esiteks on inimloom üks kehv rööprähkleja (või pigem niipidi, et ühele asjale keskendumine annab alati parema tulemuse) ja teiseks meeldib ajule uudsus. Mis tähendab, et kui sa töötad ja e-mail teeb häält või keegi facebookis midagi ütleb vms, tahab aju kohe vaatama minna, sest midagi uut ja huvitavat! Nii et parema tulemuse saamiseks on targem alati muud asjad välja lülitada. Siia oli lisatud aju kasutamise lühijuhend:

  1. Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt – ehk üritage alati esmalt ära teha kõige olulisemad asjad (milleks on vaja asjad endale tähtsuse järjekorda panna, siin tulevad abiks märkmikud, meelespead jms).
  2. Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal.
  3. Seadke vahe-eesmärke (kui ülesanne ajule liiga suur tundub, ei taha ta tööle hakata, kui on selgelt hoomatavad vahe-eesmärgid, on hulga lihtsam teda tööle meelitada – seetõttu ei tasu endale kirja panna “kirjuta aastaga raamat/lõputöö”, vaid näiteks “kirjuta iga päev raamatust üks lõik”).
  4. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele (Facebook kinni, Messenger kinni, kõik kinni, kui tööaeg on).
  5. Tehke pause (traditsiooniline on iga 25 minuti töö kohta viis minutit pausi, aga vaadake, mis teile sobib).
  6. Otsige tööülesannetes vaheldust (no kui näiteks oled juba paar korda 25 minutit seda raamatut kirjutanud, siis järgmised 25 minutit vastad meilidele).
  7. Tukastage korraks (ta soovitab kohvijoomise asemel korraga maksimaalselt 15 minutit tukastada, mõte siis selles, et erinevad aju osad väsivad erineva kiirusega).
  8. Vähe aega nõudvad asjad (viis minutit jne) tehke ära kohe, teised pange kirja.
  9. Ärge unustage liikumist ja liigutamist (peab silmas just aeroobset trenni, st jalutamine, jooksmine, rattasõit jne).
  10. Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes.

Lihtne, eks, kõik puust ette ja punaseks tehtud. 😀 Aga tegelikult soovitan seda raamatut ise lugeda, huvitav oli.

Suurepäraseid kohtingunippe

Noh, et ellu vürtsi tuua või nii. Üks variant on selline, et kutsud meesterahva külla, pehme muusika mängib, hoiate juba käesti kinni ja …

… ja siis situb su koer KÕRGE KAAREGA lihtsalt üle elutoa vaiba.

Ütleme nii, et vähemalt lõppes õhtu käpuli põrandal, nagu plaanitud oli, mitte küll päris selle tegevusega, mis algselt plaanis.

Ehk siis anna andeks, ema, sa näed ju, et ma üritan, aga ilmselgelt suren ma üksi.

Päeva laul (Pink Floyd)

  • Rubriigid