alcohol · music

erinevus rikastab

Kui paljudel teist on ateistidest sõpru, kes alustavad suvalist lugu lausega “Lugesin mina parajasti kodus Vahitorni …”? Mul on üks (ja vähemalt üks veel võiks ilmselt vabalt sama teha).

Päeva kompliment:”Mulle meeldivad väikesed naised. St mitte nagu pedofiilile, aga saledad, nagu sina.” 😀 Aga anname andeks, sest a) eesti keel pole ta emakeel ja b) ta on täitsa tore.

Pointi ei ole sellel postitusel, mis te minust reede öösel ikka tahate.

alcohol

Olen oma lugejates täiega pettunud :(

Malluka ja Katre lugejad karjuvad nii seal kui siin, kui nõme ikka mina olen ja kui väga nad neid armastavad ja, et TÄIEGA oleks nagu rohkem sallivust vaja ja üldse, mine perse, kui sa salliv ei oska olla, värd, teised, need sallivad, on täiega lahedamad. Ja isegi, kui nad kedagi täiega mõnitavad, pole nad seda tehes ülbed, neil lihtsalt hingest tuleb, nagu täiega. Minu omad on vait nagu kuldid rukkis, keegi mind ei laavi ja teisi värdjateks ei pea. 😦

Sellised need intelligendinärakad on, kui on vaja emotsiooni näidata, kuulavad nemad parajasti Mootsarti või loevad Hullepekki. 😦

alcohol · anna kannatust · music

move on, nothing to see here

Tahaks ilgelt produktiivne olla ja varrukast väga diipi juttu puistada, aga no ei ole see päev, isegi üles ärgata oli väga keeruline. Nii et selle asemel näitan, milline on ühe vaese tudengi uue külmiku sisu. Eks ma ühel hetkel ostan sinna kolm tomatit ka. Või midagi. Või veel paar siidrit.

Ei, ma ei lähe MM-i uue hullusega kaasa ja ei hakka pikemalt arvamust avaldama teemal, millest juba sada korda siin räägitud. Seda enam, et ma leian, et elu pole tegelikult üldse nii hirmus. Noh, nii üldise kontseptsioonina. Kui parajasti kuskilt ei valuta ja süüa on, on päris talutav. Lihtsalt selle kõige juurest mingit sügavat mõtet otsida on homo sapiensi puhul täpselt sama arukas, kui drosophila melanogasteri puhul. Mõnele meeldib lihtsalt juua ja mõnele raketti ehitada ja eks igaüks otsib omasuguseid.

Lisaks tahaks muidugi tänada Madi uut anonüümset blogijat, kes lubas mu ära võtta, sest ma olen terav, aus ja julge. Veel. Kuni ma lapsi saama pole kukkunud. Aitäh-aitäh pakkumast, mul tegelikult üks abielu veel kestab, aga eks ma panen selle kuskile endale kirja ja võtan järgmise ovulatsiooni ajal ühendust.

P.S. Kui oled juba 11 tundi tööl olnud ja no lihtsalt ei jaksa ära oodata, millal koju saab ja samas oled täiega uimane, siis see on hea lugu, mille saatel veel uimasemaks muutuda:

alcohol · anna kannatust · itaalia

Hoopis muudest asjadest

Nagu juba lugesite, käisin jalgratast parandama viimas. KOHUTAV kogemus oli. Panin selga maika ja jalga lühikesed püksid ning terve tee tundsin, kui paks ma ikka olen. Ei julgenud Õnne tänava otsast mööda minnagi, sest seal elavad mu tuttavad. Nagu keegi paari päeva eest kuskil kommentaariumis ütles – kui naised võtavad juurde kaks või kolm kilo, on nad peletised, vaalad, paksud, rõvedad jne. Kui naise kaal jõuab kuskile saja kg kanti, saavad neist aga järsku ümarad, suure kondiga, geneetiliselt paksukesed jms, sest noh, lootus on juba nagunii kadunud, mis me ikka end siis enam piitsutame. Mul veel lootust on, aga tundub, et igapäevane kohukesesöömine tuleb vist mõneks ajaks igahommikuse konjakijoomisega asendada. Kuigi täna alustasin suisa Viru Valgega – kuna mul oli itaalia keele eksam, läksime pärast seda Sirgiga La Dolce Vitasse (seal on ka muide siseõu, kuigi arvestades seda, kui paljud inimesed sees istusid, ei ole see vist veel kõigile kohale jõudnud) no ja juhtus kuidagi nii, et just selles jäätisekokteilis, mida mina tahtsin, juhtus ka viin sees olema. Nii et nüüd saavad mu hullumeelsusele kalduvad kommenteerijad mind ka joodikuks nimetada, lõunagi pole veel käes, kui esimene pits sisse võetakse.

Seal pugisime end täis (see oli ENNE seda, kui ma avastasin, et ma rõvepaks olen) ja rääkisime oma raskest elust. Kuna ma motiveerin end teatavasti ainult hinnetega ja itaalia keel on arvestuslik, suutsin ma taas kord õppida täpselt nii vähe, et saan teisipäevani küüsi närida ja mõelda, kas ikka saan läbi või mitte. Grammatikat ma nagu enam-vähem oskan, aga sõnavaraga on kehvasti, ma olen sõnade tuupimise koha pealt maru laisk.

Igatahes hakkab nüüd mul taas trenni- ja dieediaeg. Coca asendan jääkohviga (kui ilma peab) ja kõik need koogid, mis ma sisse olen puginud, puuviljadega, kuni kogu Tartu räägib, et mina olen see tüdruk, kellel on grandes melones. Jah, sellised suured lubadused.

Ahjaa, itaalia keele huvilistele. Avastasin üsna normaalse itaalia raadio, kus lastakse täitsa okeid itaaliakeelset muusikat (ma ei tea, kust nad seda võtavad, sest muidu teevad minu meelest itaallased ainult mingeid imelikke lembelaule) ja mitte nii okeid ingliskeelset muusikat, aga kannatab täitsa kuulata. Vaata siit. Neil on ekstra rokiraadio ka, seda võid proovida siit.

Piltidel on Itaalia kuulsaim koeratõug cane corso (ok, konkureerivad vist väikehurtadega selle koha pärast) – meil ei tohi neid enam kupeerida, nii et näeme neid pigem alumises variandis.

alcohol

vastlapäeva eri (väikse hilinemisega, nagu mul kombeks)

Kelgutamisest ei tea ma midagi, aga kõige pikemad linad on küll juba valitud ja pildilegi püütud (ja minul omakorda pilt Postimehest laenatud). Iseenesest see mees mulle meeldib, ikka on tore näha optimistlikke inimesi – näha ju, et linad ulatuvad ainult poolele teele, aga mees teab, et julge pealehakkamine on pool võitu. Usku peab ikka ka olema, muidu ei jõua kuskile.

Või nagu üks kommentaator tabavalt ütles:

Elu Lasnamäel on nagu elu olümpiakülas – inimesed käivad dressides, räägivad võõrkeelt ja nüüd tegelevad ka sportvõimlemisega.

Kuigi aususe huvides tuleb ära märkida, et see konkreetne staar olevat siiski eestlane, kelle kuri naine välja minnes luku taha pani. Peab mõnel alles olema huvi meest pidada, sellise asemel võiks küll osta vibraatori, papagoi ja kassi combo, oleks koht kohe vähemalt sama kvaliteetselt täidetud. Postimehe kommentaaride põhjal tundub küll, et naine istub nüüd elu lõpuni ebaseadusliku vabaduse võtmise eest kinni (pm oli mees ju orjastatud, ei saa välistada ka seda, et ta tahtiski põgeneda seksiorjusest, aga ei julgenud seda kohe öelda).

Vastlakuklitega panin ka nii täppi, kui üldse võimalik. Riia tänava mäkketõusul on üks saiakeste koht (seal, kus vanasti Soovi kontor oli, kohe kontserdimaja mäe all), kus neid kohapeal küpsetatakse ka. Lisaks on see müüja/kondiiter väga tore, nii et ei ole sugugi kahju oma raha talle jätta. Igatahes olid need vastlakuklid ilma moosita, aga kui supermarketist ostetuna tähendab vastlakukkel maitsetut saia, millele on purgivahukoort peale lastud, siis neil kuklitel oli sai hea, vahukoor hea ja kaunistuseks oli igaühele paar jõhvikat lisatud, nii et sai korraks hapu maitse ka suhu. Kusjuures, kui ma õigesti mäletan, oli hind ainult 40 senti tükk, mis vähemalt Rimis pakutavaga võrreldes on suisa odav. Nii et huvilistel tasub letti lennata, kuigi see pannakse vist juba veidi pärast lõunat kinni. Sai küll suht häbitu reklaam praegu, aga see on puhtast südamest.

Nagu juba alguses öeldud, siis kelgutamas me ei käinud, aga liugu lasime küll – viisime koerad jalutama ja terve Tartu on selline liumägi, et ma kujutan ette, kuidas vanatädid konte murravad iga kord, kui pisike Pitsuke liiga järsult rihmast sikutab. Õnneks ei olnud keegi teine peale sportlaste (ja minu!) nii loll olnud, et sellise ilmaga välja tulla (ja sportlastele on ainult kasulik, kui miski annab lisamotivatsiooni, et kiiremini liigutada), nii et minu nunnu sai suurema osa jalutuskäigust vabajooksus teha – ja pani ise korra külje maha, tõsi küll, suurema tõuklemise käigus. Mitte et ma teede seisukorra pärast kurdaksin, koeraomanikuna valingi ma teid, mida pole soolatatud või killustikuga üle kallatud, sest see on käpasõbralikum. Kevadeks olen lihtsalt baleriin valmis, mis on ka ainult hea, ehk sel aastal jõuan lõpuks ometi taas selleni, et saan spagaadi maha – kevad on juba nii lähedal, et viimane aeg taas trenni tegema hakata. Kui vähegi ilma peab, võiks ju järgmisest nädalast jälle jooksmas käima hakata jne. No et oleks sel aastal sportlikum ja muud jutud. Krt, kõht läheb tühjaks selle peale, peaks veel ühe vastlakukli võtma.

alcohol

Me kõik vajame vahel juhendamist

Nägin unes, et mul on sünnipäev. Kõik tundus äärmiselt realistlik. Esmalt läksin ma Tallinnasse ööklubisse, et seda tähistada, mis tundub ometigi väga minulik. Seal oli mul uksel vastas Jan E. Uuspõld, kes ei näidanud küll üles erilist huvi omavahelise suhtluse vastu (seega oli meid kaks), kuid tahtis hirmsasti tekiilat ja viina välja teha. Usutav. Sirgi minu kõrval hakkas endale usinalt jooke sisse kallama – veel usutavam. Okei, see, et ta juba esimese tekiila peale näost ära hakkas vajuma, on päriselt tõenäoline, nii tavaliselt juhtub nendega, kes väga harva tarbivad. Pärast paari esimest jooki hakati kakaopõhiseid kokteile serveerima, sest “külm on ju väljas” (mu sünnipäev on mais). Rõhutan, et jätkuvalt tundus see kõik mulle täiesti loogiline.

Pidu oli tore, aga pidin korraks teatris ära käima, sest mulle pakuti seal tööd. Ei, mitte näitlejana, ma pidin kuskil pööningul mingit kirjatööd tegema. Mind viidi kitsukesest trepist üles (“ettevaatust, ära kassisita sisse astu”), vaatasin ruumid üle ja läksin peole tagasi. See oli jõudnud juba nii kaugele, et laest rippusid alla pmst teepakikesed, aga alkoholiga, et keegi ometigi kaineks ei jääks. Muidu oleks ehk toregi olnud, aga inimesed tulid kurtma, et Sirks on ikka täiega imelik ja ei pea end normaalselt üleval (mina tõelise sõbrana ei seostanud seda muidugi üldse alkoholiga ja vastasin siiralt ja süüdimatult:”Ah, ärge pange tähele, ta ongi selline”, enne kui taipasin, et mul palutakse oma purjus sõber ära koristada) ja siis helises juba äratuskell.

Kahju kohe, et päris elu nii põnev ei ole.

alcohol

Siidrist me juba rääkisime

Ja kuna alkohol meeldib kõigile peale Sirgi, räägime täna õllest. Nimelt meeldib prantslastele ka õlu väga. Eriti meeldib neile kehvapoolne õlu, sest nad on ometigi prantslased. Ideaalne õlu on selline veidike leige ja suhteliselt maitsetu – aga see on muidugi iga hea asja põhiline omadus, sest maitsetut asja saab müüa igaühele, see ei hakka kellelegi vastu. Erinevalt siidrist on neil õlle osas valik päris suur, poest leiab nii Carlsbergi kui Aasia päritolu õlut. Mida aga tavaliselt ei müüda, on õllekokteilid (st poes, parema valikuga baarides on parem valik, väiksemates tuleb osata ise küsida). Muidu poleks see eriti märkimisväärne, aga neile nimelt maitsevad need väga. Levinuimad kokteilid on õlu maasikasiirupiga (maitseb täitsa okeilt), õlu granaatõunasiidriga (mitte nii hea, aga enamvähem), õlu spraidiga (jättis suht külmaks). Üks tuttav ütles, et tegelikult juuakse palju ka õlut virsikusiirupiga, aga minu nähes (ja ma töötasin baaris) ei tellinud seda kunagi keegi. Neid siirupeid lisatakse ka igale poole mujale, näiteks valgele veinile.

Lühikokkuvõte – Vaido Neigaus oleks sillas, keskmine Eesti mees hakkaks mõtlema, kas saaks ehk kellelegi neist mekutajatest pasunasse anda.

No ja vihjeks algajatele keelepurssijatele, kes välismaal sõpru otsivad – kui keegi ütleb teile, et võtame ühe pooliku (demi), ei maksa lootusi kõrgeks ajada, jutt ei käi viinast, vaid tavalisest pooleliitrisest õllest. Teine levinud väljend on pression, mis viitab lihtsalt sellele, et tahetakse vaadiõlut.

Pilt on muidugi juba väike liialdus ja veidi fääääänsimatele õllesõpradele, kes samas ei karda hardcore fännide käest tappa saada. Uhh, vahukoorega õlu, see on isegi minu jaoks liig.

alcohol

Neile, kes mind tunnevad

Tulen täna koju. Nii et tehke julgelt pakkumisi üliolulisteks õhtusteks kohtumisteks, et näiteks õlleklaasi diameetri üle arutleda. Mitte kommentaaridesse muidugi, mul on jätkuvalt Facebook, Skype, meiliaadress ja telefon. Päevasel ajal on vähem aega, sest mul tuleb suht tõsine iseseisva töö periood (irooniline, sest Kerli luges mulle täna just ette horoskoopi, kus öeldi, et pean end tagant piitsutama, et mitte laisaks muutuda – samas ütles see talle, et ta peaks ebaseaduslikest tegevustest eemale hoidma, nii et pikalt plaanitud pangaröövil on nüüd vist kriips peal).

alcohol

Tahtsin täna jumalast kirjutada

Sest kes see ikka sellest paremini kirjutama sobiks, kui ateist. Nimelt lugesin seda artiklit ja mõtlesin ja siis mõtlesin veel natukene. Tädi räägib sellest, et temal küll vahet pole, kas jumal on der või das, et võiks vabalt das ka öelda. Kommenteerijad on muidugi püha viha täis, sest jumal olevat ometigi igas keeles alati meessoost ja lisaks tegi ta mehe ju oma näo järgi jne jne, nii et ilmselgelt peab ta mees olema ja seda edasi arendades peab ta ilmselgelt meessoo artikliga olema.

Mina jälle leian, et kui loogikast lähtuda, oleks kesksoo artikkel just õigem. Sest jumala ja mehe üheks (kuigi mitte ainsaks) oluliseks erinevuseks on see, et jumal on omnipotentne, mees arvab ekslikult, et ta seda on. St see, et mees on jumala koopia, ei tähenda ju veel sugugi, et ta oleks jumalaga võrdväärne, vastupidi, oleks äärmiselt nartsissistlik seda arvata. Ja kuna jumal on kõikvõimas ja eksisteerib kõiksuses, on ta selle definitsiooni põhiselt juba olemuslikult sooülene, sest ta on midagi ülemat kui lihtlabane mees või naine.

Mitte et artikkel muidugi üldse kuidagi reaalsust peegeldama peaks. Selline oma olemuslikult väga naiselik sõna nagu “emakas” on nii saksa kui prantsuse keeles meessoost, aga ei ole veel kuulnud, et naisõiguslased oleksid ähvardanud selle organi kasutamise lõpetada, kuni Prantsuse akadeemia selle ametlikult ära muudab. Samas muidugi selline äärmiselt mehelik sõna nagu “probleem”, on meessoost, nii et kohati on loogika siiski täitsa olemas. Mine võta kinni.

Minu lemmiksõna on prantsuse keeles pamplemousse, mis kõlab mulle äärmiselt naiselikult, aga on siiski meessoost. Vot nii.

Pildil on hoopis üks jumala naissoost vastetest, Kali, kes oleks oma lõputus vihas kogu maailma ära hävitanud, kui tema mees Shiva poleks tema teele pikali heitnud ja teda seega tagasi mõistusele toonud.

alcohol

kui juba siidri teemal peenutsemiseks läks

Tahtsin avaldada lootust, et minu blogilugejate hulgas pole ühtki sellist mühakat, kes siidrit klaasist jooks. Prantsuse siidrit joovad klaasist ainult kultuuritud matsid. Traditsiooniliselt ja kombekalt juuakse siidrit siiski kausist, on isegi olemas vastav Bretooni kauss (une bolée bretonne). Võib muidugi kasutada ka lihtsalt siidrikaussi, mis näeb sarnane välja, aga pole ilmtingimata seal tehtud.

Noh, kes teist on mats ja kes on kultuurne siidrisõber?