anna kannatust · haridusrikubmatsi

Resident Alien

Eile oli esimene päev, mil ma ei ärganud peavaluga. Päevad ei ole vennad, nii et täna valutan ikka, aga hullemate päevadega ei anna võrreldagi, nii et see on ikka päris äss. Tähistasin seda eile loomulikult sellega, et esmalt käisin parimate sõpradega söömas ja seejärel läksime kinno. Tõsijutt! Okei, ehk selliste väikeste mööndustega, et parim sõber oli mu abikaasa, sõime elutoas ja vaatasime samal ajal telekat. Aga põhimõtteliselt oli kõik tõsi, isegi juustupalle oli.

Ühtlasi kasutasin juhust, et tappa Cyruse huvi eesti keele õppimise vastu. Mõelge nüüd ise. Kui ma ütlen “laena mask“, siis ma soovitan TEMAL minna ja see kelleltki teiselt laenata. Aga kui ma ütlen “laena maski“, siis MINA tahan seda TEMALT laenata 😀 Veel enam, kui ma ütlen “anna mulle mask”, siis see on lihtsalt palve. Kui ma ütlen, et “anna mulle maski”, siis siin on ka varjatud lubadus, et sa saad selle tagasi ja ma küsin seda ainult piiratud ajaks. Kust peab üks vaene keeleõppija neist imepisikestest täheerinevustest aru saama?

Päris nunnu tulnukake ju, kas pole?

Aga viimaste päevade sari on Resident Alien. Väga lihtne lugu, tulnukas ei pääse Maalt minema, sest ta laev on katki, nii et ta peab end mõneks ajaks inimeseks maskeerima. VÄGA absurdne huumor ja kohati üsna tume, aga endalegi üllatuseks avastasin, et naersin vahepeal kõva häälega, mis sellest, et sari on cheesy. Ma ei saa isegi aru, kas asi on selles, et Alan Tudyk oli Firefly’s mu lemmiknäitleja ja mul on lihtsalt nii hea meel teda uuesti näha, või on koroona mu aju nii ära söönud, et see lihtsalt ongi mu huumorimeele praegune tase.

P.S. Päeva võit on see, et mul on nii palju parem, et ma juba võimlen natuke, sest ei jaksa enam niisama diivanil istuda. Kui inimene jaksab juba lõuatõmbeid teha, kaugel see paraneminegi enam on. Üldse on tunne, et füüsiline pool paraneb päris kenasti, vaimne pool on pigem see, mis ei taha järele jõuda — keskendumisvõime on jätkuvalt nii nullis, et näiteks raamatut lugeda on pea võimatu. Blogipostituste kirjutamine võtab ka kaks päeva, nii et selles mõttes liigume aeglaselt, aga liigume. Tark ei torma jne.

haridusrikubmatsi · literature

Õpime siis õppima, nagu lubatud sai

samurai-08

Ma olen kodus. Kõik teised läksid Soome ronima (jah, KÕIK teised selles kurjas maailmas, ma olen ÜKSI siin), mina olen haige ja loen kodus raamatut selle kohta, kuidas ronisõdalaseks saada. Mis on parem veel, nemad ronivad seal niisama tühja, mina saan targast raamatust teada, kuidas TEGELIKULT asjad käivad. Ei ole hapud need viinamarjad, ei ole … Kuna ma nagunii kodus olen, räägin hoopis sellest õppimaõppimise kursusest, mille ma kunagi läbisin ja millest omal ajal kirjutada unustasin. Oli tõesti kasulik kursus, isegi minusugune sarieneseharija sai sealt hulga kasulikke nippe. Kes kursust läbida ei viitsi, aga rohkem teada tahab, võib näiteks selle raamatu läbi lugeda, põhimõtteliselt seda seal ümber jutustati. Minu kokkuvõte on nimelt ÄÄRMISELT lihtsustatud, sest nii mina seda enda jaoks lihtsustasin, et ka see väikese aruga karu, kes sügaval minu sees elab, kenasti aru saaks. Loe edasi “Õpime siis õppima, nagu lubatud sai”

haridusrikubmatsi

Sellised igapäevased üldhariduslikud teemad

Õpin mina rootsi keelt, eks ole. Jõudsin õpikus peatükini, milles räägitakse Rootsi kultuurist ja kohe alguses küsitakse, kui palju lugeja juba Rootsist teab. Järgnevad sellised tavalised küsimused teemal “Kas sa tead, kas Rootsis võib pargis lilli korjata?” ja “Kas seal õppelaenu saab võtta?”

Ja seejärel:

Får man slå barn?

Får man slå sin fru?

Tõlge: “Kas lapsi tohib peksta? Kas oma naist tohib peksta?”

Ee … Tore vist, et koolitunnis kohe ära öeldakse, et ei. Muidu ju ei teaks.

P.S. Ja ma pean nüüd magama minema teadmata, kuidas seal mehepeksmisega lood on. Kas seda siis võib või ei või?