avalik kiri Sven Lõhmusele

Sorry, Sven, et ma nii prostalt kirjutan, ma ei teadnud su meiliaadressi. Ja ega ma niisama ei kirjuta, ikka põhjusega. Mul on geniaalne idee, mis meid mõlemaid veel kuulsamaks ja veel rikkamaks teeb. See viimane ei ole minu puhul küll väga raske, aga ega sinagi vast raha ära ei põlga. Lisaboonus – tegu on heategevusliku projektiga, ajakirjandus armastab heategevust.

Nimelt, nagu sa kindlasti ajalehest lugenud oled, on meil nüüd Eestis ca 20 vietnamlast (nii palju on vist veel alles, seitse tükki saadeti ju kohe tagasi), kes tegelikult ei taha sugugi koju minna. Me saaksime kohe võtta neist seksikama neljandiku (kellest vähemalt üks võiks viisi pidada, aga kui ei pea, pole ka hullu, siis hakkavad räppi tegema) ja neist bändi kokku panna. Nagu the Fugees, noh. Me muidugi ei rõhuks sellise muusika peale, ikka midagi moodsamat, ehk väga õrnade folkelementidega. Mul on isegi nimi juba välja mõeldud. KAMA.

Ma näen juba läbi ekraani, et sa oled skeptiline, aga oota, ma kohe selgitan. Esiteks. The Refugees oli võetud, mis ma teha saan. Teiseks ei ole kama mitte sugugi ainult eestlaste rahvustoit, vaid ka Aasia relv (ja ega nad siin Euroopas aru ei saa, kas Jaapan või Vietnam, pealegi põlluharimisel kasutati seda mitmel pool, ära selle pärast muretse), mis muide näeb välja veidi nagu sirp. Seega tunneks eestlased kohe, et nad on nagu omad poisid.

Seda, et rahvale peale ei lähe, pole vaja karta. Mõtle ise, isegi “Kes ei tantsi, on politsei” sai Eestis kuulsaks, sest autor on välismaalane. Mike Emelai oli STAAR ainult huvitava nahavärvi pärast. Ja nunnud aasia poisid on praegu ju täiega moes, tiinekad on kohe sillas. Pealegi on mul veel lisatrump tagataskus – esimese plaadi teeme koostöös Koit Toomega. Ehk on ta isegi nõus tasuta või väikese summa eest õla alla panema, ikkagi heategevus ju. No ja ega me vietnamlasi ka ilma ei jätaks, süüa ikka annaks jne. Alguses, küll hiljem fännid välja teevad.

Selle käigus leiame muidugi ülejäänutele ka uued kodud, et avalikkus näeks, et me niisama tühja ei passi. Kati Saara Vatmani tallu kuluvad alati abikäed ära, eriti nüüd, mil maailmalõpp tulemata jäi. Usun, et ta võtab kolm tükki küll kohe. Üks tädi juba rääkis Seitsmestele uudistele, et ta võtaks paar tükki omale kööki (yeah right, kööki, kas nägite, milline dekoltee tal seljas oli ja kuidas ta seda juttu ajades naeratas, hah, “kööki”).

Ja kui sa ikka veel kõhkled – no vaata seda pilti. Kas sa tahad öelda, et selline asi EI müüks? Nii et ma jään meili ootama, arutame protsente ja värki. Ma kardan, et me peame ikka Koidule ka midagi andma, tal on ju teine naine ka nüüd peale kasvamas ja tead ise, palju naiste peale raha kulub.

Tsutsufrei!

kas lasteaed on kasulik või kahjulik?

Siin ja seal, kus lastekasvatusest juttu on, on ilmunud välja sotsiaalteadusliku taustaga inimesed, kes ütlevad, et tegelikult on lapse närvisüsteemi arengule kasulikum, kui ta vähemalt enne kolmandat-neljandat eluaastat lasteaias ei käi ja kõige parem, kui ta seal üldse kunagi täiskohaga ei käi. Mõtlesin, et olen kaval ja vaatan, kuidas elab eliit, kes ei ole sunnitud lapsi lasteaeda panema. Jaapani printsess võib küll teiste lastega koos tavakoolis käia, aga lasteaias ta ei käinud. Inglise printsid aga läksid juba kolmeselt lasteaeda. Juudid kasvatavad lapsi traditsiooniliselt kodus – kolm põlvkonda elab ühe katuse all ja vanavanemad kasvatavad ja õpetavad pisikesi. Mis kõlab teoorias hästi, aga praktikas oleks ilmselt üks pidev võimuvõitlus.

Nii et mõtlesin, et guugeldan – aga kui küsida internetilt, kas lasteaed on kasulik, pakub ta ainult vestlusi, kus arutatakse, milline lasteaed kasulikum on. Ehk siis eitatakse võimalust, et ehk elatakse hoopis ilma lasteaiata. Ja teadusartikleid ma ei suutnudki leida, peale ühe, kus väideti, et lasteaias käimine või mittekäimine mõjutab laste õppeedukust minimaalselt (seejuures selle katse kohaselt mõjutas see ainult valgete laste tulemusi paremuse suunal, mustanahaliste puhul erinevust polnud) ja edukust edasises elus ei mõjutu üldse. Ma tahaks teada, kus on need kümned uurimused, millele kogu aeg viidatakse? Mis on kasulikum, kas õpetada last koolini kodus, et temast kasvaks enesekindel isiksus, kes ei ole liiga varakult harjunud end kellegi käsutamise peale painutama, või panna ta juba kaheaastaselt lasteaeda, et ta sotsialiseeruks?

Ahjaa – see ei ole nüüd selline koht, kuhu kirjutada “minu laps käis küll lasteaias ja on täiesti normaalne inimene”, sest siis kirjutan mina lihtsalt vastu, et “ma käisin ka lasteaias ja olen normaalsusest kaugel” või “minu vend ei käinud lasteaias ja on ka täiesti normaalne inimene”. See läheks maru selliseks “mul on nii, järelikult ongi nii” asjaks ära. Samas kui mind huvitavad just teoreetilised seisukohad, mida muidugi võib julgelt vürtsitada näidetega isiklikust elust. Lihtsalt tavaliselt ilmuvad sellistes teemades välja emad, kelle lapsed on lasteaias/on olnud lasteaias ja kes tunnevad, et juba sellise teema eksisteerimine on isiklik rünnak nende ja nende kasvatusmeetodite vastu ja ma ei tahaks, et mõni lapsevanem mind kaunis sügisöös pussitaks, kui ma loengust koju hiilin. Nii et arutleme sõbralikult. Uuringuid võib ka linkida, kui keegi mõnda teab.

Issand, kui hoolimatud on Eesti naised!

Lugesin Postimehe Naistelehest (ma ise ka imestan vahel, miks ma neid artikleid loen, aga kommentaarid on vahel tõesti naljakad) artiklit sellest, kuidas naise libiido raseduse ajal ja/või sünnitusjärgselt muutuda võib. Saan aru, et probleem on tõsine, sest mõni mees kurdab, et ei saanud tõsiselt pärast sünnitust aastaid seksi ja mõni ütleb, et naine soovitaski tal ükskõikselt vannituppa minna, aga minu lemmikkommentaar (minu rõhutusega) on selline:

Minu lugu sarnane teistega, enne rasedust oli seks 5+, sünnituse ajal oli väga vähe seksi, peale sünnitust esimesed kuud peaegu olematu seks. Nüüd 2 korda kuus ja naise arust on kõik ok, korras.
Minul on suur stress kuna naist petta ei taha kuna armastan teda kogu südamest, aga olukorraga leppida samuti ei suuda.

Tõesti naised, ma saan aru, et sünnitus on veidi valulik, aga nii kaua, kui lapse pea veel ei paista, võiks ju ikka ka sünnituse ajal mehele veidi vastu tulla. Mul on häbi teie pärast!

Teemaga haakub ka see perekooli teema, aga hoiatan ette, et see teemaalgatus on minu jaoks juba veidi õõvastav.

Pean vist oma sõnad tagasi võtma

Veel eile arvasin, et ei keegi Intsu kommentaari sel nädalal üle trumpa. Aga eksisin! Sest tänases Õhtulehes ütleb Intsuta Inga, kes Itaalias uue armastuse leidis ja tahab rõhutada, et ei tohiks naisi üksi Itaaliasse lubada, et:

See on nagu hülge viskamine lõvi hammaste vahele.

Hülge! Lõvi hammaste vahele! Nagu wtf?

Nädala kommentaar

Tean küll, et mitu päeva seda nädalat veel ees, aga ei seda keegi üle trumpa. Nimelt ütles Nõia-Ints (Nõia-Intsu ja Intsu nõia teed on kahjuks lahknenud), et:

Otsin endavanust suurte rindadega arukat naist.

Nii et preilid, teil on veel võimalus. Hakake CV-sid ja motivatsioonikirju koostama ja ärge unustage alastipilte lisada. Varsti võib sinugi hüüdnimi olla Intsu-Chätryyn!*

Pildil on loo peategelased Nõia-Ints ja väikeste rindaga (ja Intsuta) Inga. Pildi varastasin ausalt Õhtulehest.

* Pärdikute päevaraamat ei vastuta teie liigmadalast IQ-st tuleneva sobimatuse eest nii mainekale positsioonile. Samuti peate võidu korral valmis olema oma uut kallimat rahaliselt toetama.

  • Kategooriad