movies · prantsuse · prantsuse keel

Les Engrenages

Sain nüüd selle sarja esimese hooaja vaadatud, nii et jagan ka teiega. Engrenage tähendab otsetõlkes spiraali, aga seda kasutatakse eelkõige vägivalla, raskuste jms kohta. Eesti keeles oleks ilmselt parimaks võrdluseks allakäigutrepp, mida tavaliselt kujutataksegi keerdtrepina – kui oled juba ühe tiiru teinud, on raske tagasi ronida, sest otse üles joosta ei saa, aga seda, et tee nii käänuline on, sammhaaval allapoole liikudes ei märganud. Ehk siis selline pidev halvenemine.

IMDB-s kirjeldatakse seda kui kiiksuga detektiivisarja, mis on vist põhimõtteliselt õige. See très noire  pildi allservas tähendabki seda, et reklaami järgi pole tegu mitte tumedapoolse, vaid suisa süsimusta asjaga. Ülemine lause on “Ärge alustage, see võib halvasti lõppeda.” Üldse on keelekasutus siin sarjas minu jaoks lausa hämmastav. Kohati räägitakse küll tänavakeelt ja vahel nii kiiresti, et ime, et keel sõlme ei lähe (näiteks korra ütles üks piff T’aison ja ma sain ainult supakate järgi aru, et see pidi nüüd olema Tu a raison, aga see, et tu‘ga elisiooni ei tehta on muidugi üldse midagi sellist, mida õpetatakse neile, kes koolis viisakat ja akadeemilist keelt õpivad*, prantslased ise arvavad, et tehakse ja kuidas veel) ja vahel jälle näen ma imestusega, et naine, kes oma ülemusega maganud on, teietab teda jätkuvalt (järgmisel hommikul! mehe särki kandes!). Sest ega väike kepp ju üldist sotsiaalset hierarhiat ei riku, eks. Kuigi ausalt öeldes hakkas see piff temaga pidevalt registrit vahetama, st võis samas stseenis öelda nii s’il vous plait kui ka sinatada, nii et ju ta oli ise ka segaduses. Aga see oli selline pisike keeleline vahelepõige.

Jälgitakse nii mõrvarühma kui nende ülemuste ja kohtu tööd – seda viimast küll vähem, kuigi siin radikaga pildi peal ongi traditsiooniline kohturiietus, pigem käib vahepeal tants selle ümber, kas mõni asi peaks kohtusse jõudma või mitte ja tehakse eelistungeid. No näiteks kui lapsehoidja lapse maha lööb, kas siis oleks alust ka ema kohtusse kaevata, sest ta ei osanud seda inimest kahtlustada ja pani liigse usalduslikkusega oma lapse elu ohtu. Esimene hooaeg oli üles ehitatud nii, et oli üks suur kuritegu, mis jooksis läbi terve hooaja ja lisaks igas osas 1-2 väiksemat. Minu jaoks tegi asja põnevamaks see, et siin ei ole ideaalmehest Horatiot, kes alati kõigele lahenduse leiab, mõni asi ei lõppe lihtsalt ideaalselt ja ükski tegelane ei ole täiuslik, igaühel on omad kiiksud. Ei jälgita pimesi reegleid, aga päris räpast Mackeyt ka ei ole, lihtsalt võetakse asja mõistusega. Lisaks õpib siit veidi Prantsuse üldise süsteemi kohta. Nimelt on neil selline süsteem, et ka inimene, kes tahab kedagi süüdistada või kes tahab kindlustada seda, et politsei tema süüdistusega korralikult tegeleks, palkab advokaadi, et oleks kindel, et näiteks kadunud isikute nimekirjas oleva inimese leidmiseks ka reaalselt kõik võimalik tehtaks, mitte niisama ei oodataks, et ta välja ilmuks. Ehk siis inimesed maksavad, et kvaliteetsemat politseitööd tagada.

Alumine punapea on ilmselt kogu sarja kõige sürrim tegelane. Tal ei ole absoluutselt mitte mingit südametunnistust, on ainult mingid isiklikud põhjused ja ajendid, mis kõrvaltvaatajale tihti arusaamatuks. Teised on selles mõttes “prantsuse filmi pärased” (ma ei taha öelda prantsusepärased, sest mina selliseid prantslasi kohanud ei ole), et üks pidev kepp käib, samal ajal toimub lahutus, mõlemad osapooled seksivad teistega, aga see pole pere lahutusprotsessis ja raskete otsuste langetamisel (“kas jääda äkki ikka kokku? me ju siiski armastame teineteist”) absoluutselt oluline, vaid need on mingid kõrvalised pisiasjad. No sai eile söödud, seksitud ja hingatud, mis seal siis nüüd nii väga rääkida. Isegi ei näidata seda eriti, esimeses hooajas näidati paljaid rindu ainult laipade küljes, kuigi ka elavad enne kaadrivahetust tihti riideid seljast võtmas olid, nii et teist True Blood’i siit oodata ei maksa. Aga Joséphine’il on hoopis mingi oma teema, ma pole veel aru saanud, mille nimel tema elab ja hingab ja teistele mõnuga keerab või mis teda üldse “tiksuma paneb”.

Igatahes tasub vaadata. IMDB keskmine hinne on 8.3 ja ma e leia, et see liig oleks, tõesti oli väga hea sari. Ainult seda ütlen, et mind esimene osa veel käima ei tõmmanud, tundus, et nii palju tegelasi ja mingi pidev kamm ja liiga kirju teema, nii et mõtlesin, kas üldse edasi vaadata – aga juba teise episoodi poole pealt oli täiega huvitav. Nii et kui kellelegi algus igavavõitu tundub, soovitan siiski natuke pingutada, võib ära tasuda.

P.S. Kui keegi teine netist sellele sarjale prantsuskeelsed subtiitrid leiab, kasvõi mõnele osale, öelge mulle ka. Sest ma leidsin paarile kolmanda hooaja episoodile, aga unustasin need õigel ajal alla tõmmata, nii et ega ma enam muidugi ei mäleta, kus ma neid nägin.

* Ma ei saa ütlemata jätta, et mulle hirmsasti meeldis see, kuidas Elmayonesa kodumaal intervjuud andes võidurõõmsalt rääkis sellest, kuidas ta eestlasega tuttavaks sai – “Väga ilus tüdruk ja rääkis SUUREPÄRAST akadeemilist hispaania keelt. Nüüdseks laseb muidugi täpselt samasugust argentiina slängi nagu mina.” 😀

prantsuse keel

päeva sõna

le fagot – haokubu

Pildi autor – Patrick Hubert.

Edit: sain vahepeal nii palju uut ja huvittavat informatsiooni teada. Nimelt pärineb meile tuttav ingliskeelne sõna fag (ja faggot), millega homosid tähistatakse, just sealt samast. Esmalt hakati nii kutsuma vanaeitesid, viidates siis sellega, et nad on kasutuks koormaks, mida tuleb kaasas kanda. Seejärel kandus sama sõna edasi ka homoseksuaalidele.

Hoopis põnevam (kuigi kahjuks ilmselt väljamõeldud) lugu on aga see, kus väidetakse, et keskajal, kui põletati tuleriidal nõidasid, põletati ka geisid, aga neile ei tehtud isegi korralikku tuleriita, vaid visati lihtsalt haokubudele. Seetõttu olevatki käibel väljendflaming faggot. St tõsi on see, et ka geisid võis põletada, aga tegelikult oli selline lugu hoopis hereetikute kohta. Tsiteerin:

Especially used for burning heretics (emblematic of this from 1550s), so that phrase fire and faggot was used to indicate “punishment of a heretic.” Heretics who recanted were required to wear an embroidered figure of a faggot on their sleeve, as an emblem and reminder of what they deserved.

prantsuse keel

päeva sõna

Iga keele omandamine tähendab möödapääsmatult ka sõnavara suurendamist. Kuna ma siin muudkui vigisen, mõtlesin järele vaadata, kuidas minusuguste kohta öeldakse. Ja voilà!

Vigiseja – pleurnichard/e

Vigisev mõrd – une sale petite pleurnicheuse

prantsuse keel · work

Keeleraskustest

Kõige keerulisemaks sõnaks minu ja prantslaste omavahelistes suhetes on üllataval kombel siiani osutunud triviaalne “beurre” ehk maakeeli “või” – ütlevad nad seda oma emakeeles, mõtlen ma esimesel hetkel ikka hämmastusega, miks inimene järsku mörisema hakkas, üritavad nad seda sõna inglise keeles öelda, on neil näost näha, et see on nende jaoks füüsiliselt ebameeldiv ja vaevarikas ja tulemusel ei ole sõnaga “butter” just väga palju seost ja mina üritan mõistatada, kas mulle öeldi water, quarter või midagi hoopis muud. Ühe konkreetse mehe puhul, kelle aktsent mind siiani segadusse ajab, arvan ma iga kord, kui ta võid küsib, et ta tahab klaasi (verre) ja kui ta ütles mulle “Donne-moi un verre vide” (“Anna üks tühi klaas”), mõtlesin tõsimeeli, et miks ta mulle praegu lambist “MTV” ütles.

Hea seegi, et ta kannatlik on. Üks kannatamatu tüüp konkreetselt vihkas mind mitu nädalat, ei öelnud teregi. Paar päeva tagasi ütlesin talle aga, et naljakas, et ta inglise keelt ei räägi, sest laulab ta seda nii hästi ja ilma aktsendita – tüüp oli nii meelitatud, et kuigi ta on ilmselgelt omasooihar, käis ta päev otsa iga natukese aja tagant minu juures mulle mõnda armastuslaulu laulmas. Kahjuks olen ma eestlane, nii et ma ainult vahtisin teda lolli näoga ja ühe korra ütlesin:”Aitäh.” Ma ei ole etiketiga nii hästi kursis, kuidas üldse peaks üks hästi kasvatatud daam käituma, kui homoseksuaalne mees talle õndsa näoga lauldes armastust avaldab?

Olgu öeldud, et TEADNUD olen ma sõna beurre vist sellest ajast saadik, kui ma prantsuse keelt õppima hakkasin. See ei tähenda aga veel, et ma seda kasutada oskaksin – vähe sellest, et aru ei saa, hääldada on seda minu jaoks ka raske, sest seal on järjest mingid ebamäärased imelikud häälikud. Selline väike vahepala siis.

prantsuse keel

oh seda vanainimese mälu

Mul tulevad vahel lambist meelde mingid grammatikaasjad, seoses mingite suvaliste lausetega, mida ma kuulen. Aga täna tuli mulle meelde, et mineviku moodustamisel oli prantsuse keeles tundeverbidega mingi värk. Ja mitte ei tule meelde, kas see oli lihtsalt see, et kasutatakse alati imparfait’d, kui ei taheta just märkida kas tegevuse algust või seda, et see nüüd läbi on, või oli seal midagi keerulisemat. Mäletate vä?

prantsuse keel

prantsuse keele abi

Ostsin endale Yasmina Khadra taskuraamatu “Cousine K”, et RERi peal midagi lugeda oleks. Siin nimelt on pea kogu kirjandusklassika ka taskuraamatu formaadis välja antud, Proust ilmselt muidugi välja arvatud, nii et valik on suur. Igatahes on see väga hea raamat, kuigi paljud sõnad jäävad mulle arusaamatuks ja kõiki ei viitsi välja otsida, aga mõni koht ajab mind ka pärast guugeldamist ikka konkreetselt segadusse.

Näiteks on raamatus lõik sellest, et poisi isa on end lauta üles poonud. Poiss leiab ta alasti konksu otsast rippumast. Ja seal on lause:”C’est moi qui l’ai découvert accroché à une esse dans l’étable, nu de la tête aux pieds, les yeux crevés, son sexe dans la bouche.” Probleem on mul siis just selle allajoonitud osaga, sest otsetõlkes tähendab see seda, et ta riist oli tal suus, aga see tundub kellegi puhul, kes konksu otsast alla rippumas on, üsna ebatõenäoline. Nii et ma tahaks nüüd väga teada, mida see tegelikult tähendab. 😀

anna kannatust · prantsuse keel

õpime koos (prantsuse r ja ninahäälikud)

Mul oli eile vaba päev, nii et sain kokku ühe Pariisis elava eestlannaga. Auliga, ehk Haldjaga, mõnele teist see ilmselt isegi ütleb midagi, nii et olgu mainitud, et tema see oli. Kuna tema hoolimata oma vähesest keeleoskusest hääldab seda vähest väga hästi ja mina oma enamvähem keskpärasest keeleoskusest hääldan väga väga sitasti – või noh, eestipäraselt (=sitasti), – üritasin muuhulgas talt õiget hääldust õppida. Ei tulnud väga hästi välja, sest tema ju oskab seda teha, aga ega ta ei tea, kuidas ta seda teeb. Ta teeb mulle lihtsalt õigesti ette ja mina üritan järgi teha – mis oleks väga hea, kui mul ka muusikaline kuulmine oleks, aga mina saan aru, et see on teistsugune, kui see, mis ma alguses teen, ja üritan siis õigemini teha, aga ma ei saa kas aru, mida ma valesti teen, või ei kuule vahet enda ja tema ninahäälikute vahel või suisa mõlemat. Nii et eelkõige ta lihtsalt selgitas mulle mu põhivigu, mis on ikka samad, mis alati – ikka see sama prantsuse r ja ehteestlaslik n/m (no näiteks bonnjuuuuur), kuigi seda N-i peaks asendama ninahäälik. Tegelikult aga ka kas või osades sõnades prantsuse a, millel pole meie a-ga midagi pistmist (no näiteks jusqu’à). Lisaks muud pudinad, näiteks see, et un peaks tulema rohkem ä pealt ja en a pealt. Ja see, et need kuradima prantslased ei oska ju sõna ära lõpetada, vaid “põrgatavad”. No meie ütleme näiteks Martin ja ongi kõik. Nemad ütlevad seda ilmtingimata umbes nagu “Martinö”, nii et see seal lõpus ei ole päris ö, vaid lihtsalt visatakse kuidagi nagu poolvokaalselt õhku see lõpp. Ehk siis midagi ma ei oska. 😀

Tegelt ei ole naljakas, sest ma tahan juba mitu päeva administraatori käest küsida, et kurat, kas teil siin tõesti lifti ei ole (toidukottidega on ikka nõme tulla), aga lift on l’ascenseur, nii et ma tean juba ette, et ta pööritaks silmi, kui ma seda küsima läheks ja mõtleks, et mida see ida-eurooplane nüüd siis tahab, kui ma talle lassansöör ütleks.

Erri (st, nende jaoks örri) kohta otsisin netist taas infot, midagi nagu vist tuleb, kui harjutan, sest hiljem on kurgulihased valusad, seega võiks loota, et ühel hetkel harjun ära ja tuleb õigesti. Seal on ilmselt ainult järjekindlust vaja. French.about.com ütleb, et ära mõtle sellest nagu errist, sest see ei sarnane ei inglise ega hispaania erriga (viimane on suht nagu meil, aga põristavad), vaid tee nii (tõlgin ja parafraseerin):

  1. Tee suu lahti.
  2. Pane kurk kinni. Teate küll, nö tõmmake hing kinni, nagu hakkaksite kuristama või ei tahaks vett alla neelata. Ja nüüd tehke K-häält.
  3. Tunneta, kust K tuleb. See on K-koht. (NB! Mitte segi ajada G-kohaga)
  4. Kurk ei ole mitte päris suletud, vaid osaliselt, õhk peab läbi pääsema.
  5. Pinguta sealseid lihaseid.
  6. Suru õrnalt õhku läbi suletud kurgu.
  7. Harjuta iga päev RA-RA-RA ütlemist (4-6 abil)

Kui aga seda lehte uskuda, siis saab ka pisut lihtsamalt. Tee:A, A-B, A-HAB, A-HRAB, ARAB. Kui RA-RA öelda oskate ja Arab ka nagu juba välja tuleb, võib võtta järgmise ilusa prantsuskeelse sõna RHODODENDRON ja hakata sellega mõnusaid põrisevaid lauseid tegema. Näiteks:

Tu peux sentir les rhododendrons?

Oui, j’adore les rhododendrons!

Moi, je les trouve bizarres.

Les rhododendrons? Non, les rhododendrons ne sont pas bizarres. Les rhododendrons sont super!

Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 😀

Aga R on muidugi ainult jäämäe tipp, kuidas neid ninahäälikuid teha, on hulga raskem küsimus, ma lasen ikka väga tunde järgi. Pole muud varianti leidnud, kui et proovin vahepeal järele hääldada. Kui kellelgi häid nippe on häälduse parandamiseks, võib muidugi alati jagada.

Taustaks see lugu. Küll alles põristab vahvasti.

prantsuse · prantsuse keel

võim ja lill

Oijah, kuigi mulle siin väga meeldib, on mul ikkagi ka väga kahju mõnest Eesti üritusest ilma jääda. Kui igasugused niisama üritused kõrvale jätta, siis 5.-9. augustini toimub PTI prantsuse keele ja meele suvekool “Võim ja lill” (“Le pouvoir et la beauté“). Info:

Suvekooli eesmärk on anda a) praktiseerimisvõimalus neile, kes pole saanud prantsuse keelega aasta (või lausa mitme) jooksul piisavalt tegeleda; b) anda tublisti peamurdmist neile, kes arvavad seda keelt juba päris hästi oskavat; c) selgitada päris algajatele keele toimemehhanisme (ja veenda neid selles, et tegu pole üldse keerulise keelega). Lisaks muidugi mõned mängud ja näpuotsaga füüsilist tegevust, et pead palavaga liialt susisema ei läheks.

Sel aastal on hea mitu prantslasest õppejõudu. Guy on lavastaja, kes paneb teie hääleaparaadi prantsuspäraselt käima, Sophie alglasside õpetaja, kes oskab kõike nii leebelt ja rahulikult seletada, et ka kõige aeglasem järje peale jõuab; Vincent oskab suurepäraselt eesti keelt ja seetõttu seda prantsuse keelega võrrelda ning Hans-Bertrand õpetab ülikoolis prantsuse keelt võõrkeelena ja on seega meie diplomeeritud metoodik. Ja neile lisaks allakirjutanu (Tanel Lepsoo), kes isiklikult jälgib selle eest, et päris algajad kõigest ikka korralikult aru saaksid.

Suvekooli teema, mis sel aastal keskendub ilu ja võimu suhetele, on inspireeritud muinasjuttudest. Korraldajate sooviks on, et lisaks keeleõppele saaksime üldiselt ka maailma ja elu asjade üle mõtelda, aga seda muidugi mitte ülearu tõsiselt ja punnitades.

Suvekool toimub Rohtlättel. http://www.rohtlatte.ee/

Registreerimiseks kirjutada aadressil kristel.petermann@gmail.com
Osavõtutasu on 65 eurot.

No kõlab tõesti huvitavalt (seda enam, et on kõvasti ka folkloristikaga seotud), aga edasi-tagasi käimine läheks koos ürituse piletiga vähemalt 300 euri maksma (tglt rohkem, sest siis tahaks ju ikka kaaslasega minna) ja ei ole kellelgi meist rahakott puuga seljas. Niu-niu-niu. Iseenesest oleks kasulik ka, sest alles täna sain ühe kaastöötaja käest tasuta hääldusõppetunni selles osas, et kui ma ninahäälikuid korralikult välja ei häälda, on tulemuseks see, et kui ma ütlen mon nom (minu nimi), arvavad kõik, et ma ütlesin mon homme (minu mees), sest mõlemate häälduseks tuleb “monnomm”. Aga nagu ma juba Aulile kurtsin, pole see minu süü, vaid kõiges on süüdi Muzzy, sest üks minu esimesi kontakte prantsuse keelega oli Muzzy prantsuskeelne multa, kus on tegelikult üsna palju hääldusvigu ja kus Muzzy ühes stseenis eriti raevukalt raiub “Kommoo tütappell? Kell e tonn nomm?” (“Kuidas sind kutsutakksse? Misssu nimi onnn?” Hiljem muidugi selgus, et valetasin täiega, nad lihtsalt suudavad isegi ninahäälikuid rõhutada.

Jah, loll, kes vabandust ei leia. Igatahes, kel huvi on, minge-minge, ma arvan, et see saab äge üritus olema.