Erinevad väärtushinnangud

How to spice up that nasty november 😁

A post shared by Rents (@rrrents) on

Käisin mina sõbrannal külas. Sõbrannal on kodus palju asju, muuhulgas ka üks nelja-aastane laps. Nii et kui meie hakkasime sööma hiinakat ja jäätist, tuli tegelane laua äärde ja küsis pettunult, kas külmi makarone polegi. Siin on meil ema, kes üritab lapsele kõigest väest uusi maitseid tutvustada – ja laps, kes tahab ainult külmi makarone. 😀

See sama tunne on mul mõne teise inimesega ka viimasel ajal. Et vahepeal võid sa nahast välja pugeda, et teha kõik JUST nii, nagu sinu arust parem oleks, aga teine teeb ainult pettunud nägu vastu. Sest tema tahtis külmi makarone, tal savi su jäätisest. Ja see on tegelikult tema õigus, eks ole, pole minu asi silmi pööritada selle pärast, et ta elus muid asju hindab kui mina. Aga eriti siis, kui endale mingi asi räigelt meeldib, on väga lihtne ära unustada, et teised ei pruugi sellest nii vaimustuses olla. Noh, et teised ei võitle novembri hallusega värvipalliks muutumisega, vaid arvavad, et parim lahendus on musta värvi mantli must krae ninani tõmmata ja must sall üle poole näo panna. Või et teised ei tahagi näiteks iga päev ronimisest lugeda. Õnneks arvestan ma teie arvamusega, nii et nüüd saate te 30 päeva hoopis instagrammist kätelseisu väljakutset vaadata! Kuigi hetkel oli täiesti kohutav aeg selle alustamiseks, ntks “enne” videos suutsin ma kätelseisu ca kaks sekundit hoida, sest mul on tagumised jalalihased nädalavahetusest nii valusad, et ma ei suuda normaalselt käsi mahagi panna, et kätelseisu minna. Isegi peapealseisuvideos on näha, et jalad ei lähe normaalselt sirgu, nii et alguses ei saa hästi üles selle pärast, sest valus oli (teine variant on põlved kõhu äärde tõmmata ja kõverdatuna üles tõsta, aga see on joogas nagu natuke sohk või nii, sest see on ju hulga lihtsam, kui vähegi kerelihaseid on), rääkimata sellest, et kinnise ninaga on raske hingamisharjutust teha:

Teine väärtushinnangute teema. Üks tuttav käis näiteks kurtmas, et ema ahistab. Konkreetselt ahistab, helistab ja sõimab, kui toru ära panna, siis saadab vihaseid kirju teemal “alati oled halb tütar olnud, pidid sa üldse sündima, sinu pärast on mu karjäär rikutud”. Teate küll, selline tüüpiline. Suve alguses kirjutas üks blogija põhimõtteliselt sama oma isa kohta. Vvn kirjutas ka päris hiljuti sel teemal midagi (teda vist ei sõimatud, ta teoretiseeris), aga hetkel ei leidnud ma seda postitust üles, nii et ei julge isegi kindlalt väita, milline tema seisukoht oli. Igatahes minu jaoks on see väga lihtne loogika – sa kohtled mind halvasti, järelikult ma suhtlen sinuga vähem (või üldse mitte), et sa ei saaks mind halvasti kohelda. Võib-olla testin vahepeal vett, et näha, kas sa oled käituma õppinud (aga ehk ka mitte, kui vaikus väga meeldivaks osutub), aga no kui ei ole, siis ei ole. Selles mõttes, et mis ma teha saan, kui inimene ei taha minuga sõber olla, siis miks ma peaksin ise käe tulle panema. Milleks hoida negatiivseid inimesi oma elus? Pole mõtet ju. Täitsa tõsiselt, ma isegi ei tuleks ühegi teise variandi peale, sest kui sa pliidi ääres kõrvetada saad, astud sa ju pliidist eemale ja tellid pitsat, mitte ei pane kätt uuesti plaadile. Sa tead juba, et see koer hammustab, ära näpi, lollakas.

Nende kahe esimese inimese jaoks oli jälle minu seisukoht täiesti arusaamatu, sest “ta on ju sugulane”. Ja veri on paksem kui vesi jne (mõned väidavad kusjuures, et see olevat originaalis olnud hoopis, et “blood of the covenant is thicker than the water of the womb“, mis muudaks selle tähenduse vastupidiseks, aga selle kohta pole tõsiseltvõetavaid tõendeid). Ma ei saa aru sellest. Lihtsalt ei saa. Selles mõttes, et minu seisukoht on selgelt argumenteeritud (sina ei pea mitte endale ise iga päev haiget tegema), nende argument on “aga sugulane”. Mis argument see on sihuke? Milleks?

Aga tegelikult on kõik hästi, ma olen viimasel ajal jälle korralikult joogas käinud ja täitsa tõsiselt, see TEEB mind paremaks inimeseks, sest mul on pärast seda alati nii hea olla.

P.S. Meie fotoprojekt on juba peaaegu pool vajalikust trükirahast kokku saanud! 27 päeva on veel aega meile tibakene hoogu anda.

Advertisements

Lihtsaid nippe, kuidas tõlkebüroodelt raha kätte saada

Nipp 1 – proovi vähem loll olla ja neile tehtud tööde eest õigel ajal arve esitada, siis nad teavad, et nad peaksid maksma sulle.

Ma rohkem nippe ei oska praegu pakkuda, sest ma pole veel esimesenigi jõudnud. Proovin enne seda ja siis vaatame edasi. 😀 Kui pea ei jaga, siis jagavad igasugu muud osad.

Siga oled sa, mitte kägu

Mina, sest elu on raske

A post shared by Rents (@rrrents) on

Kas sa tead seda tunnet, kui sa maksad ajalehe eest raha ainult selle pärast, et sulle meeldib hommikukohvi kõrvale sudokusid teha, aga ühel päeval enam sudokut polegi? Või kui blogija, keda sa miskipärast järjekindlalt loed, ei kirjutagi ühel päeval enam just sellest, mis sind huvitab, kuigi sa ju … eee … klikkisid, jah, sa ju faking NÄGID VAEVA ja tegid selle kuradima kliki ja nüüd see tõbras ikka kirjutab mingitest oma asjadest, mitte üldse sellest, mida sina näha tahaksid! Tänamatu mõrd, ausõna, ise peesitab sinu tähelepanus, aga jagab ikka oma koera pilte, mitte ei kirjuta näiteks, et Mallukas on lits või et blogija X on raudselt viljatu.

Nimelt algas mu hommik sellega, et sõbranna kirjutas mulle, et Perekoolis olevat keegi mind kritiseerinud, sest Rents oskavat kirjutada küll, aga “viimased kuud on ta ju ainult sellest kirjutanud, kuidas ta ronimas käib”.

67f33ae09c3cb0c7286301819616732b-kiss-you-lol-so-true

First of all, bitch. Tuletan sulle lahkelt meelde, et napilt kuukese eest sõimas kogu internet mind mõrraks ja tagakiusajaks, sest ma mainisin nimesid nimetamata, et uut meest ei peaks kuu pärast lahutust lastega kohe kokku kolima, vaid võiks ehk esialgu eraldi korterites elada, sest laste heaolu ja turvalisus on ehk rahast tiba olulisem (hahahaha, loomulikult keegi internetis ei nõustunud, mis heaolu, lapsi on vaja varakult Eesti kärgperendusega harjutada). Teiste käest kuulsin, et too inimene usub siiralt, et mina keeran inimesi tema vastu üles ja et Ebapärlikarp, kes just mehega romantilisel puhkusel käis, olevat lahutuse pärast kibestunud ja selle pärast ütles halvasti. Muu hulgas mainis Mallu Karjun-Hüsteeriliselt-Välikohvikus-Suitsetaja-Peale-Kuigi-Seal-On-Suitsetamine-Täiesti-Lubatud ja Mõnitan-Internetis-Inimesi-Kuni-Mind-Kohtusse-Kaevatakse Mallukas (okei, too eit, kes ta kohtusse kaebas, oli selle suht ära teeninud ka) mulle holier than thou toonil, et TEMA küll nii madalale ei laskuks, et kedagi teist elama õpetama hakata. Lisaks kirjutasime seksuaalsest ahistamisest, mustlastest, haigetest eestlastest jne. Ehk siis lühidalt – ma olen sulle tsirkust teinud, lits, täie raha eest. Ära igise, vaid võta, mis sulle antakse.

Teiseks. Ma olin puhkusel, kulla inimene. Ma ei tea, kuidas sinuga, aga ma ei kirjuta puhkusel olles süvaanalüüsi Hiina välispoliitikast ja sellest, mida mina isiklikult arvan sellest, et Saudi-Araabia oma kodanikke igalt poolt koju kutsub. Üllatuslikult keskendun ma sel ajal hoopis elu nautimisele ja lõbutsemisele ning ei loegi eriti uudiseid. Veedangi kallimaga aega ja söön head toitu jne. Ja sellest tulenevalt kirjutan ka parajasti neist asjadest, millega ma tegelen, mitte kriisist Lähis-Idas. Meie seksivideosid oleksin pidanud jagama sinuga v? Ma hoian neid lastelastele näitamiseks, muidu nad ei usu, et vanaisal olid kunagi juuksed ka. Nii et anna aega atra seada, ega päike imesid ei tee, küll mu sisemine mõrd kohe varsti jälle end pinnale kaevab.

Jah, pettunud olen. Sest just sinust, SINUST, kallis Perekooli kommenteerija oleksin ma ometigi enamat oodanud. Ema võib hüljata, mees võib maha jätta, aga ma arvasin, et Perekool ikka hoolib …

Nuuks.

P.S. Kes tahab kihla vedada, et nüüd olen ma jälle labane?

Kas meil siin haritud joodikuid ka on?

muselet-image03

Kui mul on sihuke klassikaline šampapudel, millel on kork, mille otsas on veel muselett (see traatpuur, noh), siis kuidas te eesti keeles nimetaksite seda, mida prantslased nimetavad ceinture du muselet ehk siis museleti vööks/rihmaks? Tegu on siis seda traatpuuri ümbritseva traadiga, mille otsi keeratakse, et muselett korralikult kinnitada – ja hiljem lahti keeratakse, et seda eemaldada. Lisasin kohe pildi ja puha, vasakul on näha kenasti, kuidas selle “vöö” otsi keerata saab.

Minu koer on nagunii rohkem väärt kui sinu ema

Vinguma tulin ma siia. Täitsa lõpp, ma vaatan vahepeal teisi koeraomanikke ja mõtlen, et nad ei ole normaalsed inimesed. Nimekirja võib jätkata sõnadega “teisi eestlasi, inimesi, valgenahalisi, tõlkijaid”, st tegu on ühega neist postitustest, kus ma ütlen, et küll kõik teised on alles lollid. Mitte kõik koeraomanikud muidugi, ainult need, kes minuga ei nõustu.

Postimehes nimelt on uudis mehest, kes tahtis naabrit kohtusse kaevata, kui see lasi ta koerad maha, sest NEED MURDSID PARAJASTI AKTIIVSELT TEMA (lambaid omava ja koeri mitte omava naabri siis) LAMBAID. Koeraomanik oli korduvalt seadust rikkunud (tunnistas ka ise, et koerad saidki vahepeal välja, mis inimeste keeles tähendab, et ega keegi eriti selle pärast ei muretsenud), aga no temast võib selles mõttes veel aru saada, et tema on nende koerte omanik, eks oma lojus on ikka südamele lähedal jne. Aga kuidas Heiki Valner saab võtta seisukoha, et kahe koera elu on rohkem väärt kui kasvõi saja lamba oma, ma lihtsalt EI SAA aru – tulistamise hetkel oli juba kolm lammast surnud ja neli vigastatud. See “mu ema kartis, et koer tuleb talle kallale,” oli ilmselt ülepakutud, aga seda meie ei tea, äkki tõesti tahtsidki juba hoos olevad koerad pensionärile ka kallale minna.

Kui me siin nii räiged loomakaitsjad oleme, mille alusel me siis ütleme, et üks loom on rohkem väärt kui teine loom? Et koera elu on rohkem väärt kui lamba elu. Või kust siin see vahekord tuleb ja mis see olla võiks? Et üks koer on väärt kolm lammast? Või neli? Ja kui mitu looma ma peaksin laskma viisakalt naeratades naabri koertel maha murda, enne kui ise tegutsema hakkan? Sest mulle tundub siin küll väga lihtne matemaatika olevat. Nii minu tegevuse kui tegevusetuse korral keegi sureb – tegevuse korral on see võõras loom (täpsemalt kaks), tegevusetuse korral surevad minu enda omad (tunduvalt rohkem kui kaks).

Ja kes siis süüdi on? Koeraomanik muidugi. Kui sinu hooletuse tõttu koer aiast välja pääseb, oled sina süüdi, kui ta jääb auto alla või hundid ta maha murravad või keegi ta oma vara kaitseks maha laseb. Kui keegi teda lõbu pärast tulistama kukuks, siis jah võiks rääkida ka tulistaja moraalse palge puhtusest, aga sinu süüd oma lemmiku kehval kaitsmisel see ei vähenda.

P.S. Muuhulgas olgu ära öeldud, et ma võtsin kogu selle puhkusega ainult 400 grammi juurde, mida võib näha ka normaalse kõikumisena, nii et jee.

Kokkuvõte

Dryads, 6b, our last day of #sportclimbing

A post shared by Rents (@rrrents) on

Eile oli viimane ronimispäev ja kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel on mu väljas liidimise tase selline, et keskmise 6b suudan ära flashida, aga 6c flash on käeulatusest natuke väljas. Ülaltjulgestuses võib veel tulla või projektides, aga esimese katsega ei saa. Eile mõtlesin, et saan ühegi korralikult kätte, aga ebaõnnestusin 28meetrise raja eeleelviimases poldis ja lõugasin seal vihast, nagu oleksin suremas. Noh, eks see jääb siis jãrgmiseks korraks. Aga naljakas, kui erinev sportronimine minu jaoks boulderdamisest on – boulderdamises olen ma peiksist (kes on hulga vähem alaga tegelenud) nii plastikul kui ka päris kivil veits ees, aga väljas liidides (mida me oleme sama palju teinud) ronib ta vahel ära lihtsamad rajad, kus mina midagi ei ulata, ja erinevus paistab pigem tehnilisemate kohtade peal (kasvõi see, et 6c peal ma tavaliselt projektides jõuan ikka lõppu, temal juhtub seda hetkel veel harvem). Nii et väljas köies ronides on asi hulga võrdsem, sees, kui on vaja end konkreetsesse asendisse väänata (valikuvõimalusi vähem), olen ma veel osavam. Pakun, et asi on selles ka, et tal on köies rohkem julgust kukkuda (sees ei karda mina sugugi näoli matti maanduda), mul võtab viimasest ekspressist kõrgemal keerulist liigutust tehes ikka jala veel veits värisema. Nii et selles mõttes ei saa ma üldse aru ühest tuttavast, kes küsis, miks ma ometi 7a ära ei roni, kui Ronimisministeeriumis nii toredasti läheb – boulderdamine ja sportronimine on küll mõlemad väga ägedad, aga ikkagi täiesti erinevad. Viimased kaks nädalat olid raudselt mu mitme viimase aasta parim puhkus, aga kuradi hea meel on ka kohe varsti juba jälle plastikut patsutada. 😀

It's called a travel selfie, look it up.

A post shared by Rents (@rrrents) on

Ja ma saan aru, et teid ei pruugi see üldse huvitada, aga minul on hea vaadata siit, kui juhtun aasta või kahe pärast uuesti minema, kuidas eelmine kord seis oli. Hetkel oleme hoopis Maltas ja pool reisi on veel ees, sest keeruliste olude sunnil tuleme koju rämeda ringiga. Mul on täiega hea meel sinna saada igatahes, ootan innukalt oma jooganädalat, sest sõrmeotsad ja varbad lihtsalt valutavad juba kogu aeg, ka niisama istudes. KURNAAAATUUUD.

Kiire prilliküsimus

Teab keegi, kas Tallinnas kuskil parajasti häid raami- või klaasisoodukaid on? Bf suutis eile oma prillidele peale istuda, nii et koju jõudes on prillipood suht esimene peatus. 😀

  • Kategooriad