Tahtsin seda öelda, et kui mul oleks piiramatus koguses raha, siis ma legit maksaksin mõnele dominatrix’ile, et ta helistaks mulle igal õhtul ja sõimaks mind, kuni ma voodisse lähen. Üks sõber ütles selle kohta, et mõne asjaga peab elus ikka ise ka hakkama saama. Nagu anna andeks, KAS SA OLED NÄINUD MIND KUNAGI??? Ma olen 68 aastat üritanud ise normaalsel ajal magama saada, saja kella ja vile ja meeldetuletusega. Kui puudega inimesed saavad toetust a la ratastooli ostmise jaoks, võiks olla ka nii, et kui ADHD diagnoosi välja võitled, siis makstakse osa dominatrix’iarvetest kinni. See oleks põhjendatud kulu lihtsalt.
PS Kui keegi jätab kommentaari, et aga mine lihtsalt varem magama, siis ma otsin su üles ja viskan sul akna sisse.
Pärdikute päevaraamat 
Kui leiad mehhanismi seda teenust hankida, ütle mulle ka.
Kas kodusiseste teenuste eest maksmine võiks ka toetust saada?
ma tahtsin aga hoopis küsida, et kas sul siis piisaks lihtsalt sellest? mitte ei lesiks ärkvel tundide viisi pimedas? (üks minu hobisid)
See mure on mul ka, eile vähkresin vähemalt tunnikese, aga arvan, et lõppkokkuvõttes jään siis ikkagi natuke kiiremini magama.
Mina olen lootusetu. Kasutan 2 erinevat ravumit, et pärast 5 tundi voodis vingerdamist ikka magama jääda. ATH pos.
Mina sellest ütlejast puudust ei tunne kuna tundide kaupa voodis vedeleda (silmad kinni) ja miljoneid mõtteid taltsutada ei ole ülearu tulusam plaan kui voodist väljas prokrastineerida… Kui keegi suudaks need mõtted vaigistada, vot temale maksaks küll!
Mine varem magama! 😆
Mul on muidugi hea targutada, sest mul õnnestus oma ADHD last kasvatada väga väikesest peale päevakavaga. Põmst kui esimesed 20 aastat harjutad, siis pärast tuleb juba peaaegu iseenesest
Tore on, kui peale 20 aastat drillimist on päevakava veres. Aga on ka neid, kellele ka 30 aastat drilli ei toimiks. Mõne inimese puhul on see sama, nagu püüaks sünnipäraseid pruune silmi naturaalseteks sinisteks ümber kasvatada.
Mul endal ei ole magamajäämisega reeglina probleemi, kui ma suudan õigel ajal voodisse minna. Aga see on küll probleem, et ma muutun päriselt ärksaks alles õhtupoolikul ja tihtipeale on südaöö ajal tunne, et aga ma alles nüüd sain uimasusest lahti ja olen normaalne, laske mul ometi oma asju teha! Samas – ükskõik, mis kell ma ka magama ei lähe, esimene päevapool (tihti näiteks kella neljani välja, vahel kuue-seitsmeni) on nagu udus, poolunes. Magama enam ei jää, aga erksust ei mingit. Siil udus. No ja kui siis õhtul lõpuks päriselt “üles ärkan”, siis ei saa seda õnne ju kasutamata jätta. Mind ajab mees vahetevahel magama, aga kuna ta ise käib hilisõhtuti tööl, siis pole ka teda alati mind voodisse peksmas, seega väsin üle ja järgmine päev on veel hullem udu. ATH rõõmud. Ravi aitab hommikuse udu vastu päris hästi, aga naturaalne õhtune ärksus on ikkagi parem. Ja voodisse ma ikka normaalsel ajal ei saa…
Muuseas, hommikune ja õhtune kronotüüp ei ole mingid uhuu-asjad, vaid päriselt olemas. Need eripärad on ajuskaneeringutes korralikult dokumenteeritud. Ja geenides ka. Sa võid ööinimest drillida kui palju tahes, ta ei hakka iial iseenesest kell 5-6 hommikul ärkama ja olema otsekohe ergas ja rõõmus.
Kuidas saada magama, kui dominatrixit ei ole kusagilt võtta? No näiteks … otsi mõni osav tehnikahuviline (elektrik vms) ja tehke natuke koostööd – programmeeri maja tuled järjest kustuma nii, et neid ei saa enam paar tundi põlema panna. Kõigepealt kustub tuli elutoas, siis köögis, seejärel mõne minuti vaheajaga vannitoas ja vetsus ja lõpuks magamistoas. Kui sa selle aja peale ei ole pissil käinud ja voodis, on lihtsalt jõle ebamugav ning küünlavalgel telekat vaadates tuleb uni lõpuks ikkagi peale. Näiteks.
See laps muidugi ei harjutanud ise, tal oli ikkagi see väline harjutaja. Meil tundub, et laps on minusse ja ka loomulikult pigem õhtuse rütmiga. Aga muidu on mul sarnane probleem, mida lendav kirjutab, et kõige parem töötuhin tulebki just õhtusel ajal. Ja selle aja peale, kui viimased tööasjad tehtud on, olen tegelikult veits üleväsinud, ja siis raske voodisse saada.
Kahjuks ei ole nii, st ma varem ka arvasin, et asi on puhtalt harjutatav ja laps läkski siis voodisse, kui ma ta sinna kraaksusin ja hommikul tõstsin ta jällegi kraanaga voodist välja, aga nüüd see enam ei tööta. St enamik inimesi ilmselt ongi harjutatavad, aga neid, kes ei ole, on täiesti piisavalt palju. Olen ma sunnitud tõdema.
St parem anna alla ja organiseeri endale hommikuks tund hilisema ärkamise võimalus, ega sa sellega ei võitle.
Me niigi ärkame nii hilja, kui vähegi võimalik. Kui ta sügisel päris lasteaeda saab, peab hakkama tunduvalt varem ärkama. Aga see on õnneks sügisese Rentsi mure.
Ma vajan ka seda magamapeksjat 😀 Ma petan hetkel end sellega, et “kirjutan” magistritööd, aga keda ma selle vabandusega petan. Mitu rida ma kolme nädaga kirjutanud olen? Täna õhtul saab hiljem magama minemist põhjendada märgade juukstega, sest pesin pead ja nüüd ei viitsi neid harjama minna, et vähegi kiiremini kuivaks.
Uinumisega ei ole probleeme, kui voodisse jõuaks. Aga aeg kaob õhtuti käest ja nadi magama minna kui nii vähe on kodust õhtust aega olnud.
Mul on uinumisajad erinevatel perioodidel olnud erinevad, on olnud näiteks aasta-paar, kus ma jäin magama hommikul kl 3 ja ärkasin ennelõunal. Viimased paar aastat on magamajäämisaeg enam-vähem 12 juures, aga sellele lisandub kolme paiku ärkamine ja raamatu lugemine, et uuesti magama jääda. Vastavalt ühele unespetsi soovitusele enam vägisi magamist ei ürita, kui ikka kümme minti vähkren ja mõtteid ketran, siis panen tule põlema ja hakkan raamatut lugema. Kui mõnel harvemal korral ka too ei mõika, siis läheb läpakas mingi film käima. On siis üks hõredama unega öö, mis seal ikka. Hästi tüütu oli mingi vahe see, kui FB loopis muudkui uudiseid, kuidas kehv magamine toob erinevat sorti kohutavad tagajärjed. Sellist lisaärevust pole vaja, see pärsib uinumist veelgi.
Ma olen lihtsalt veendunud, et mu kaal ei taha langeda, sest ma ei maga piisavalt, mitte mõnel teisel põhjusel (nagu näiteks öösiti serveriruumis otse purgist Nutella söömine).
rõõm näha, et ma pole ainuke selline – kui tuleb varem (tähendab, enne hommikut) uni peale ja ma magama lähen, siis jagub seda unekest max paariks-kolmeks tunniks (mõnikord ainult veerandiks-pooleks). Hommikul tulnud uni on aga pikk ja põhjalik.
Rentsi hommikused ülesanded teeksin ma ilmselt ära siis nii, et öösel see paar-kolm tundi und, siis üleval, kuni tuleb laps lasteaeda viia jms hommikukohustused täita, seejärel juba korralikult magama.
Või mis “teeksin”. Viimasel ajal teengi. Ainuke häda, et mõnikord sõidab ka pärastlõunal midagi sisse, mis magada ei lase.
Paistab et tegu levinud puudega, mul oleks ka vaja jõhkrat magamakäsutajat. Kaasa liiga leebe, tütar ise poole ööni ülal. Ma vähemalt võin hommikul magada kaua tahan, või noh kuni koer annab teada, et minuti pärast leiad miskit vedelat põrandalt või vaibalt🤪
Maia Tammjärv hommikuärkamise survest:
https://www.muurileht.ee/onneliku-inimese-uks-kasulik-harjumus/
Ta oli minu kursusel, juba siis tundus äge.
Ma võiks helistada ja sõimata.
Mul on äratus 5:13, lähen vara magama ning esimest korda ärkan kui on ikka veel sama kuupäev kui too, mil magama läksin.
Päris hea oleks frustratsioon kellegi peal välja elada, aga äkki see viskaks sul stressihormoonid lakke. Adrenaliin, kortisool jms hull plahvatusohtlik kokteil ning “ma viskan sul akna sisse” tunduks liialt leebe lähenemine. Magada ei saaks kumbki ning lisaks veel collateral damage, mingi 100+ inimest, kel on õnnetus minuga samas majas elada.
Nii et, seltsimehed unetud: sureme aga igaüks enda õudset surma, ptüi, unetust, unehäireid ja muid puudeid individuaalselt edasi. Keegi ei mõista meid nagunii.
Sa võta lihtsalt minust eeskuju ja jää kohe magama, kui pea patja puudutab (mõnikord natuke varemgi) 😁
Või jää varem magama 😛
Eile läksin kell 11 voodisse ja lihtsaltvähkresin TUNDE.
Sa lihtsalt ei ürita piisavalt nagunii… Ach, need milleniaalid, midagi ei viitsi teha 😛
Intrigeeriv, kuhugi kadus ära, et see mina olin see eelmine kommentaar (aga see oli nagunii ilmne ilmselt) 😛