anna kannatust

vaaai?

Kassid on ikka ühed imelikud loomad. Meie omal on lemmikkoht. Miks mitte, ainus jama on selles, et iga paari päeva tagant leiab ta uue lemmikkoha. Ja siirdub sinna ümber. Kui me näiteks kööki koristame ja asju ümber tõstame, on muidugi eriti huvitav ja sealt võib tulla mitu uut lemmikkohta.

Teiseks on põhimõtted väga olulised. Kõige tähtsam põhimõte on iseteadvus. Kui ma ta näiteks sülle võtan ja diivanile viin, siis jookseb ta kindlasti minema. Et hiljem tagasi tulla. Sest see on tema lemmikkoht (hetkel). Sest kass teab ise, millal ta kuskile läheb ja on väga oluline, et ka inimesed sellest aru saaksid.

Muidu olen ma tubli tüdruk olnud. Võtsin pärast viimast blogis virisemist end kokku ja lugesin läbi kõik raamatud, mis ma enne Ülikooli raamatukogu puhkust tagasi viia tahtsin, et saaks suvel rahulikult paarile suuremale asjale pühenduda, nii et mingeid lahtisi otsi vedelema ei jääks. Tahaks tööasjadega sama teha, keskenduda põhjalikumalt ühele asjale ja selle eest normaalselt palka saada, aga selleks peab käimasoleva projekti enne ära lõpetama, nii et paar kuud rabelemist veel ja eks näis, mis siis edasi.

P.S. Pilt on pärit siit.

anna kannatust

Pärnu Eesti korruptsioonipealinnaks?

Huvitav, kas siis, kui on selline olukord, nagu hetkel Lemmes, kus kohalviibijad väidavad, et politsei oli vähemalt ühe kakluse ajal kohal ja vaatas seda sekkumata pealt, kuid politsei seisukoht on, et nad saabusid hiljem, kas sellele järgneb siis ka sisekontroll? Kui vastavad tõele kuulujutud, et Haljala jaanipeol peksti üks inimene politsei nähes oimetuks ja kannatanu suri hiljem haiglas, muutub see küsimus muidugi eriti oluliseks. Tartus (tegelikult Tartumaal, linnast pisut väljas) tean ma ainult ühte suurkaklust, see oli juba mitme aasta eest, aga siis tundus küll, et politseil ongi selline taktika, et seistakse ja vaadatakse, kuni mõni jälle pikali lüüakse ja siis võetakse see, kes ei jaksa enam vastu hakata, visatakse autosse ja kui auto täis saab, viiakse nad minema. Kõige kõvemate meestega ei juhtunud midagi, sest nemad ju ei kukkunud pikali. Kasvatusliku poole pealt muidugi väga spartalik lähenemine, nõrgemad saavad karistada ja tugevamad naudivad edu.

Teiseks räägitakse, et Lemme sündmuste peakangelasteks olid taas kuulsa spordiklubi poisid. Selle sama spordiklubi, mille liikmed siiani Pärnus nädalavahetustel klubide juures purjus inimestega kaklemas käivad ja mille liikmed 2007. aastal andsid Pärnus peksa mehele, kes julges mainida, et äkki ikka ei peaks autoga jalakäijate teel rallima. Minu jaoks on arusaamatu, kuidas on võimalik, et üks ja sama seltskond saab juba aastaid põhimõtteliselt karistamatult tegutseda. Õigemini ei ole tegelikult arusaamatu, arvestades seda, mis uudiseid Pärnust tuleb, tahaks selle ka korruptsioonipealinnaks kuulutada, sest sellises olukorras peab keegi lihtsalt kinni makstud olema. Kui minuni, kes ma mitmesaja kilomeetri kaugusel elan, jõuavad kuulujutud, et muuhulgas kaubitsetakse ka narkootikumidega, siis on üsna raske uskuda, et Pärnu politsei midagi ei kuule ega näe. Aga kui piskule politseipalgale pappi muudkui juurde voolab – no mis võiks ühel korrakaitsjal selle vastu olla?