ma ei saa aru, mis toimub?

Ma mäletan selgelt, et eelmisel aastal ei olnud ma pea üldse haige. Ja sel aastal ma põhimõtteliselt muud ei teegi. Kevadel oli see vere rauasisalduse jama, mis siiani vahepeal (st ca kord kuus, kui kehast korraga natuke suurem kogus välja uhutakse) kummitab, kuigi on paremaks läinud. Siis jäin ma augusti lõpus haigeks. Ja nüüd olen vist jälle.

Selles mõttes “vist”, et see ei ole selline “võtaks haiguslehe ja paraneks kodus” tunne. Lihtsalt on mingi nõrkus peal ja pea valutab juba kolmandat päeva. Minul, kellel tavaliselt üldse peavaluga probleeme ei ole, välja arvatud kord kuus, muude probleemide esimesel päeval. Nüüd olen ma juba nädal aega kurtnud, et pea valutab ja viimased kolm päeva on see ikka tõsiseks nuhtluseks, mitte ei tuleta end ainult vahel harva meelde. Eile oli nii kehv olla, et mõtlesin, et ei lähe trennigi, aga vedasin end suure surmaga kohale ja sai natukenegi parem. Ma olen nimelt üks neist inimestest, kes tõesti saab trennist endorfiinilaksu – ma võin ka kopsupõletikus olla, kui ma liigutada jaksan, olen ma pärast trenni küll natuke rohkem väsinud, aga tunnen end HULGA paremini.

Ma vist olen juba rääkinud ka, et tundub, et mu kehale ei meeldi see, kui ma asjalik olen. Vaatab, et stressi on kuidagi rohkem kui tavaliselt ja üritab kohe mind saboteerida ja selili lüüa, et ma midagi tegemata puhkaks. See, mida ma ise tahan (korralikult trenni teha või igapäevaselt kolm tundi õhtul õppida), teda üldse ei koti. Ma olen vales kehas ja MINU probleemi ei anna kuidagi opereerida! Aga kui ma alguses arvasin, et äkki ma olengi siis selline, kes rohkem puhkeaega vajab, siis nüüdseks on selgunud, et seda annab ka treenida küll – kui töökogust aeglaselt suurendada (ja mis kõige tähtsam, arukalt töötada) ja hoolitseda selle eest, et puhkeaega ikka ka piisavalt oleks, on kõik okei. See nädal lihtsalt oli täiesti hullumeelne. Nii hullumeelne, et kui muidu üritan oma töö nädala peale ära jagada nii, et saaks nädalavahetusel puhata, siis eile õhtul vajusin lihtsalt pärast trenni magama ja täna pean ka ikkagi töötama.

Teate, kuidas iga päeva peale on antud teatud kogus tahtejõudu, millest peaks üheks päevaks aitama? Selle pärast ongi oluline seda mitte liigselt raisata, vaid iseend kavalamalt suunata. Mina kulutasin umbes pool oma varudest täna selle peale, et hommikul end üles ajada. Ärkasin kell kümme ja voodist välja sain kell 12, kuigi und ka enam ei tulnud. Nüüd on sihuke “hmm, kui ei liiguta, on ju päris mõnus”. Nii et istun nüüd läpakaga, üritan liigselt liigutamata võimalikult palju ära teha ja hoian hinge kinni, kui pean ahjuni ja tagasi kõndima, sest nii tuikab peas vähem. See, et koer ühel hetkel välja tahaks, on tema isiklik probleem.

Ja taevale tänu, et nädalavahetus on ja ma end vähemalt lõputöö pärast halvasti ei pea tundma. Sest novembris hakkab meil kõigil nimelt tõsine töö. Sina ka, seal tagapingis, ära itsita. Õppimiskursus sai läbi, raamatud on kõik loetud ja ma olen otsustanud, et ühtki uut sarja vaatama ega ühtki uut raamatut lugema enam ei hakka, enne kui lõputöö valmis on (okei, Iseri “Act of Reading’u” tahan veel korra üle sirvida, aga see on ka kõik). Molutada ja blogida saab puhkeajal, mis tuleb esmalt välja teenida. Eks ma proovin end tagasi hoida ja mitte liiga palju teile õppimisest ja prantsuse räpist kirjutada, aga lubadusi ma selles osas ei jaga. Sest teate küll, ma kirjutan sellest, mida ma aknast näen ja kohe varsti ei näe ma suurt midagi. Doctor Who’d on üks osa veel, Sons of Anarchyt neli osa veel ja siis jääbki ainult Walking Dead* mu ainsaks meelelahutuseks nädala keskel. Nädalavahetus on puhkeaeg, siis võib Hell on Wheelsi või Kuumate 70ndate vanu osi vaadata. Või välja lakkuma minna, kuigi minust on viimasel ajal selline kodukana saanud, et vabal ajal passin kodus ja söön jäätist.

P.S. Ma tunnen, et pean ütlema oma paar sõna meie ühiskonda lõhestanud äärmiselt olulise arvamusartikli teemal. Mul nimelt on hapukoorest täiesti savi. Ma ostan seda ainult siis, kui tahan kama süüa – või kui on külla tulemas üks välismaalasest sõber, kellele see hirmsasti maitseb. Muidu võite selle omale sisse soolata.

* Ise ka poleks arvanud, et seda ütlen, aga selle uus hooaeg on HEA. Alanud on uus ajastu, emojuraga on ühel pool. Okei, seda tegelikult natuke ikka on, aga ma panen Caroli nägu nähes nagunii kohe automaatselt 15 sekundit edasi, nii täitsa kannatab elada.

23 kommentaari

  1. Kas sul pool väsimusest ei või tulla sellest, et sa paned nii palju tampi selle peale, kas ja kuidas tampi panna?

    * Kui tahad end tappa, siis vali pigem mõni kiirem viis, kui kopsupõletikuga seinu mööda ronimine elik tundmatu ajutõvega (või mis iganes seal pea sees valutab) kangi tõstmine, ausalt. Hetkeks võib ju parem hakata, aga pikas perspektiivis pigistad organismi päris tühjaks.

    ** Ma olen mitmete inimestega arutanud teooriat, et keppimine kaotavat peavalu ning me kõik oleme olnud seisukohal, et võib ju olla, kuid kuidas jõuda valu kadumise hetkeni otsi andmata.😀

    • Mul kusjuures aitab küll seks peavalu vastu, aga hetkel on selline niru olukord, et seks pole igapäevaselt kättesaadav lahendus.

      • Hoooo! Siis sa tõesti ei tea, mis on peavalu, mis on PÄRISELT peavalu.🙂

        • Ja ei tahagi teada, olge te tänatud.

        • Tegelt seks ei võta tõsist peavalu ära. Kontrollitud. Meestel võib seks peavalu hoopis tekitadagi.

          A sellise kergema peavalu võtab ära vürtsikas Chopsticksi supp, vähemalt natukeseks.

        • TÕSISE peavaluga hoian ma kahe käega peast kinni ja proovin pimedas liikumatult olla. Kui keegi mulle sel hetkel “palja relvaga” läheneda üritaks, siis ma möirgaksin vist vihast. Õnneks olen ma sellist peavalu ka elu jooksul vist ainult kaks korda kogenud.

        • seks aitab kõige paremini pingepeavalu vastu. õigupoolest pole sellisel puhul tähtis, kas see üldse mingi korralik seks on, vaid ainult see, kas pauk lahti läheb – orgasmihormoonid loevad, mitte inimlik kontakt, hetkes olemine ja kõik see värk, mis hea seksi juurde käib. hõlpsuse koha pealt muidugi hea, et selliseks peavalurohuks ei olegi teist inimest tingimata vaja.

    • Ahjaa, minu jaoks oli see ümberorganiseerimine (ehk siis “kuidas tampi panna”, kas on minu jaoks vastatud) väga vajalik ja kasulik. Päriselt olen tunduvalt produktiivsem nüüd.

      • Hmm! Sa oled poole produktiivsem? Vbl sa siis kurnad oma rauavaest organismi ka poole rohkem? Kui sa sama aja jooksul jõuad poole rohkem tehtud, siis vbl ka kontsentreerud poole rohkem ja ei taasta oma jõuvarusid piisavalt. Sest kui sul on juba selline probleem, et kurdad, siis ju ometi ON probleem olemas, eks? S.t see võib muidugi lihtsalt üle ka minna, aga kui sa poolsurnuna ikka trennis käid, siis…jah, võib üle minna küll, aga mitte tänu sellele, et seal poolsurnuna käid, vaid vaatamata sellele. Ja kui lõpuks istud ntx südamelihasepõletiku otsas, siis on veits hilja mõelda, et äkki oleks tark olnud aeg maha võtta, mitte idikana peaga seina taguda.

  2. Sul on HIV või mingi vähk, mine ruttu arsti juurde, noor inimene, äkki on veel lootust … ja kui keegi veel, kes ei ole enam nii noor, sarnaseid sümptomeid kogeb, nagu mina ise nt, siis pole enam mõtet arsti juurde ka minna, hilja.
    Siis tuleb hoopis võimalikult palju lesida, soojalt riietuda ja kosutavat leemekest lakkuda. Kui järgmine aasta samal ajal parem on, võib imelise tervenemise kohta raamatu üllitada.

    • Ma ei viitsi arsti juurde minna, ei ole nagu seda vähitunnet. Ma ei tea täpselt muidugi, mis tunne see vähitunne on, aga on pigem sihuke tunne, et võtaks elu natuke rahulikumalt ja saaks parem. Vahepeal võtan ja siis kohe saabki.😀

      • No savi siis astronoomilise arvestusega, oled ka vana, puhka ja söö, aga ära burgereid osta – ma eelmine nädal proovisin ühes ehtameerikalikus võrdlemisi uues söögikohas ja tead, mis ma taldrikult leidsin… saia, mis oli nagu sai (ma ei söö saia), selle vahele oli topitud kuiv pihv, millega oleks äkki isegi naela seina saanud (puhas veisefilee!), mingeid lehti ja sousti. No mis inimese söök see ka on.

        • Nõus, burgereid saab osta ikka ainult usaldusväärsetest kohtadest. Siriuse putka on kahjuks kaugel, sada aastat pole Siriuse burksi saanud.😦

      • Ma mõtlen küll, et õnneks on Siriuse putka minust ikka 3,5 bussipeatust eemal. Muidu ma burksisurma sureksin.😀 Ehkki viimasel korral oli seal mingi blondeeritud ülikuri teenindaja, kes andis mulle täiesti jaheda burksi. Ja kui ei kuulnud mu järel seisnud poisi kohvitellimust, siis röögatas poisile, et miks see seal seisab ja laiutab. Poiss ei saanud muidugi aru, milles asi, sest ega teenindaja ei öelnud, et ta ei kuulnud, mida telliti.😛 Ma loodan, et see oli sel teenindajal lihtsalt sajandi kõige õudsam tööpäev ja muidu ta nii ei tee.🙂

  3. Oma vigade põhjal võin pakkuda sellise soovituse, et vähemalt puhkeajal puhka (selle asemel, et uneajast mingi sarja hooaeg lõpuni ära vaadata). Mitte et ma seda ise muidugi järgiks (aga nüüd peangi vist mõistlikuks hakkama, sest hambaarst ähvardas hamba välja tõmmata, kui see veel haigeks peaks jääma, nii et tuleb asjad nii korraldada, et ei jääks).

  4. Muidu kui veres on raua sisaldus madal, siis võib koos sellega olla ka B-grupi vitamiinide (B12) puudus, mis tekitabki peavalu. Endal on aidanud selle vastu siis kõige paremini mineraalvesi (valuvaigisteid ei taha ka iga peavaluga tarbida). Ja kui kunagi erinevate mineraalvee pudelite silte uurisin, siis Värskas oli B12 sisaldus vist kõige suurem.

    • Mina soovitan D3-vitamiini, väsimus ja üleüldine nõrkus kaovad nagu peoga pühitult. Järele katsetatud ja proovitud.

  5. Lohutan: haigus käib hooti: üks aasta on, teine aasta seda pole. Soovitan samuti D-vitamiini.

  6. AbFab, millal Sina viimati terve olid?🙂 Ses mõttes, et mitte haige.

  7. Mis inimesed siin käivad?
    Soovitavad kannatajal päikese käes kast õlut rindu tõmmata, hoorama minna ja mingit tulesuppi süüa. Ebanormaalne.

  8. Walking Dead’i mainimine tuletas meelde, et… leidsin hiljuti ise ühe idiootselt humoorika zombisarja – Z nation. Ideaalne asi mida töö kõrvalt vaadata – lollakas, ei nõua mingit keskendumist ja… teeb paari episoodiga selliseid asju mis Kõndivates Koolnutes võtab 4 hooaega. Ja siis läheb veel üle võlli zombibeebide ja zombitornaadodega😀 Ma küll ei tea, kuidas/kas sulle sellised sarjad peale lähevad, aga ma ootan selle iganädalast ilmumist palju rohkem kui kõndijaid. Konkreetne. Zombisid kutsutakse zombideks, halamist on vähem ja huumorit rohkem.

  9. Ebola!

  10. (y) sellise jama puhul aitab soojamaapuhkus (D vitamiin siis vist), kahjuks ei saa seda endale eriti tihti lubada. Aga praegu on küll selline tunne, et peale nädalavahetuse rabamatka võib mu vanuse kolmega korrutada… isegi ülikooli peahoonesse ronimine tundub uskumatu pingutusena ja ometi maapind ju enam ei kõigu, enam ei ole külm ega märg ega rõve.
    Oma parimad ronimised olen muide teinud ka poolhaigena v magamatuna kuna siis on enesealalhoiuinstinkt väiksem ja saavutamisest poogen nii et proovin asju mida muidu ei söandaks.
    Peavalu vastu ei aita muidugi mitte miski ning november ja märts on lihtsalt elumõttetu pimetatine aeg.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid