Täitsa pekkis, millised need eestlased on

Mulle läks väikese Annabeli lugu täiega hinge, sest neuroblastoom on üks maailma rõvedaimaid asju – nii et tulin täna tööle mõttega esimese asjana midagigi annetada, sest eile õhtul läks kiireks. Ja loen ajalehest, et ÜHE ÖÖPÄEVAGA saadi kokku selline summa, et saab ühte inimest veel aidata – ja ühe inimese ravi on ju 172 000 eurot. Uskumatu, kui tublid me oleme ja kui palju me saavutada võime, kui me seljad kokku paneme. Täiesti imeline.

«Oleme justkui puuga pähe saanud. Õiged sõnad puuduvad. Eesti inimesed jooksid fondi headusega täiesti kummuli,» ütles vähiravifondi «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu.

««Aitäh» kõlab siin ilmselt õõnsalt. Aga oleme tõesti praegu täiesti sõnatud. Midagi ligilähedaseltki niisugust ei ole fondi silmad veel varem näinud. Alles toibume…,» teatab fond.

Lahedad oleme, mis ma muud oskan öelda.

I ❤ surprises. Mõista-mõista, mis see on!

A post shared by Rents (@rrrents) on

Muidu on päeva põnevaim uudis, et kuna ma rääkisin oma bf-ile irvitades, et absoluutselt igal inimesel joogapiltide peal tundub kodus joogaratas olevat, aga ma küll sellise asja eest raha välja ei käiks, võttis ta ilmselgelt seda vihjena ja kinkis mulle joogaratta. 😀 Krt, nüüd ma vist ei saagi enam kogu aeg laisk olla, vaid pean seljavenitusi edaspidi natuke tõsisemalt võtma. Vannun, et siit tuleb ühel hetkel enne ja pärast pilt, sest all võite te siis esmalt näha minu kapotasanaüritust ja paremale klõpsates seda, kuidas painduva seljaga inimene sama asendit võtab. Kui kedagi hullult huvitab, siis ideaalne rattata sooritus näeb välja selline. Arenguruumi natuke on.

Aa ja uued prillid sain ka kätte, nüüd olen sihuke natuke nagu nohik, aga natuke nagu lahe ka:

Tell me I'm cute, baby 😍

A post shared by Rents (@rrrents) on

Advertisements

Kuidas ma telekas käisin

Dark knight

A post shared by Rents (@rrrents) on

PHuh, ma tegelikult üldse ei naudi avalikku esinemist, aga kui Ringvaatesse kutsuti, ei saanud “ei” öelda, sest tähelepanu kulub mustlastele ju väga ära. Eks Valga sotsosakondki tõmbas pärast meiepoolset tähelepanu jalad väga kähku tagumiku alt välja – kuigi mustlaste endi (mitte selle pere) varasematest kommentaaridest on mul mulje jäänud, et ega seal kõrgemal pool neisse kui rahvusrühma väga soojalt ei suhtuta, tavatöötajad suhtlesid praegu aga VÄGA abivalmilt ja tundusid siiralt nende aitamisest huvitatud olevat. Muuhulgas hakkasid linnavalitsuse töötajad omal algatusel linna arvele raha koguma, et perele uue ahju saaks (me ise ei tahtnud rahakogumisega tegeleda, sest meil pole lihtsalt nii palju aega, rãäkimata sellest, et raha tahaks kasutada sihtotstarbeliselt, aga meil endil pole Valgas vajalikke kontakte, seega on see, et sellega tegeleb linnavalitsus, kõigile parim lahendus). Nii et nüüd saab soovi korral rahalisi annetusi teha Valga Linnavalitsuse arvelduskontodele SEB pangas EE491010202000577004 või Swedbankis EE092200221019163791, selgitusega Valga linna laste toetusfond, 10-lapseline pere. Nii et kajastusest on ilmselgelt kasu olnud.

Kui hea raamat! #romaculture #romas

A post shared by Rents (@rrrents) on

Igatahes läksime meie siis saatesse, vähemalt mina täiesti igapäevastes riietes, sest Annika täna lõuna ajal helistas, aga kuna ajastus sattus selline, nagu ta sattus, oli fookus muidugi mujal. Ma arvan, et Reikop (kes jättis väga laheda mulje) saab veel kolme aasta pärast erektsiooni, mõeldes sellele, kuidas tal õnnestus Rõivas tänasesse saatesse meelitada. Ma ei pane isegi pahaks, et meile selle võrra vähem aega jäi, sest ilmselgelt oli see neile selline võit, mida juhtub ehk kord aastas. Küll aga tähendas see seda, et meie, kes me ei osanud üldse arvestada sellega, kui vähe aega meil nüüd on, jõudsime seal ainult veidi tausta avada, nalja teha ja rääkida sellest, et pidime alguses pressima, et vanaema Diana oleks üldse nõus abi vastu võtma – aga ei jõudnud rääkida sellest kõige olulisemast, nimelt et seda abi on ikka hädasti vaja, sest uus ahi on enne talve hädavajalik ja vana elektrijuhtmestik on ohtlik. Küll aga on kogu vajalik annetamisinfo kohe varsti üleval ka Ringvaate Facebookilehel, kust see kindlasti hulga suurema hulga inimesteni jõuab.

P.S. Eilne oli selline päev, et kui läheb juba trumm, lähevad pulgad ka sellise hooga, et mine pekki. Lisaks kõigele muule ei ole meil hetkel ka kodus internetti, mis tähendab, et ma ei saa õhtuti kodus normaalselt tõlkida, sest ma ei pääse tõlkemälule ligi – mis omakorda tähendab, et ma ei saa nädalavahetusel Soome ronima minna, sest pean tõlget lõpetama. Teiseks suutsin kogu selle juraga tegeledes kuidagi Duolingo ära unustada ja jäin ilma 160-päevasest seeriast. Kujutate ette, 160 PÄEVA. Pooltel inimestel ei kesta suhtedki nii kaua. Ja nüüd on see kõik aknast väljas. Nuuks.

P.P.S. Kas te nägite, et Tartus on teie jalutama läinud kassidel hulga hullemaid ohtusid kui naabri Muri? Armsad on nad ju ka, kahju kohe, et teiste inimeste kassid nende jaoks meeldiva kõhutäie nägu on.

Ilmselgelt olen ma muutunud

Mitte sisemiselt, hoidku selle eest, sisemine ilu on mul ikka kogu aeg nagu oleks just salongist värskete lokkidega välja astunud. Väliselt. Ehk siis räägime vahelduseks toredamatest teemadest, st sellest (meela häälega), mis mul parajasti seljas on. Saate te ka teada, kuidas moegurud oktoobris riietuvad.

Esiteks on mul tekkinud vastupandamatu iha värvide järele. See on ilmselt seotud sellega, et väljas on nii hall, igatahes käin ma viimasel ajal kogu aeg ringi nagu mingi värvipall. Täna käisin ekstra poes värvilisi särke ostmas ja muuhulgas jalutasin minema tibukollase pusaga.

Teiseks olen ma kuidagi märkamatult vahetanud suurusnumbrit, kuigi kaalun suht sama palju kui eelmisel suvel. Aru ma ei mõista, kuidas see võimalik on. Järjest rohkem on hakanud juhtuma seda, et mulle istub suurus S, mitte M, kuigi numbrid sellele ei viita. Näiteks just tellisin netist püksid, mõõtsin end enne hoolikalt, tabeli järgi oleks pidanud S mulle ikka sajaga väike olema, aga M oli väljamüüdud, nii et võtsin selle riski. Kui paki kätte sain, käisin suure hirmuga enne proovimist veel vetsus ära, et oleks suurem tõenäosus, et selga lähevad – no ja istuvad nagu valatud (vt alla). Teise sarnase tabeli järgi tellitud M suuruses püksid istuvad täpselt nii lohvakalt, et otseselt ei kurda, aga vabalt oleks võinud ka S olla (vt üles). Kuidas see võimalik on, et mõõdulint mulle niimoodi häbematult näkku valetab?

reee

Ronimispükste järele tekkis nimelt vajadus, sest kivi peal boulderdades võib küll retuusides lasta, aga kui juba kaljudel pikemaid radu ronid, tahad natuke paksemaid materjale. Näitaksin teile kõiki oma sinikaid ja kriimustusi, aga siis te arvaksite, et mees peksab.

P.S. Lõputu draama elab internetis muudkui oma elu edasi, nüüdseks on asi juba blogigigantide omavahelise tülini jõudnud. Mina söön plaksumaisi ja naeran, sest minu vähetähtsalt isikult on fookus ammu mujale liikunud, aga muuhulgas sain täna internetist teada, et olen a) ühe teise blogijaga varem hästi läbi saanud (ei ole, oleme lihtsalt ühes tutvusringkonnas liikunud), b) seejärel konflikti sattunud (minu teada küll mitte, ta lihtsalt ei suhtle enam selle sõbrannaga, kelle kaudu me vahel kohtusime, miks, seda mina küll ei tea) ja c) nüüd mustan teda pidevalt internetis (üritasin varasemaid “nõiajahte” meenutada, mitte ei saanud hakkama). Kohe varsti kaevab keegi kunagisest vendade Koledate blogist üles väite, et ma olen riidepuu abil kodus aborti teinud. Lõbus asi ikka see blogindus, kui kodus kallimaga elu liiga tüüne on, siis netis ikka saab rusikatega vehkida.

P.P.S. Samuti sain internetist teada, et isa Orenti on homoseksuaalsusest laheda artikli kirjutanud. Täiega äge arutelu, ma olen alati arvanud, et ta on üks ütlemata muhe tüüp. 😀

finding motivation in a hopeless place (ja eraldiseisev lootusetu sõimu osa)

Mul on nüüd hästi natuke piinlik seda öelda, aga ma olen kogu aeg mõelnud, et mina olen üks neist inimestest, kes ei ela oma elu selle järgi, mida blogilugejad ütlevad või mõtlevad. Nii et … Khm … Viimasel ajal olen ma Marimelli blogist palju inspiratsiooni saanud.

Ei, kus te lähete???!!! Tulge tagasi!

Aga ma ei teinud üldse nalja. Sellest ajast saadik, kui Meelis kirjutab, kuidas ta postitantsus käib, käin ma kord päevas seal vaatamas, kas ta on sellest veel midagi kirjutanud. Mul on nimelt temaga veidi sarnased probleemid ka, kinnised õlad ja selg jne. Pluss postitantsu kõige olulisem osa on TUGEV keskosa, mille poole ka mina pingutan, sest ilma kerelihasteta ei tee sa selliseid asju:

I’m always inspired by this Instagram yoga community that is so often judged with a negative connotation. I’ve never cared about followers or likes or anything of that sort. I want you to see, to know, to truly believe, that if I can do this, if I can get here, so can YOU! I want you to know that anything is possible and to give those limiting beliefs the middle finger. Did I ever plan on handstand pressing, or lolasana jumping, absolutely not, did I stay consistent, playful, humble and detached from outcome, absolutely! So here’s something that I never thought I’d do inspired by my favorite yogi @upsidedownmama! 👊🏼 . . . . #yoga #yogafit #yogastrong #yogamom #yogaeveryday #yogaeverydamnday #handstandpress #fitmom #fitness #corestrength #yogainspiration #armbalance #armbalances #pressup #pressups #questforthepress #handstandpressup #corework #pikepress #inversions #yogasthenics #handstand #calisthenics #corestrength #corestrengthening #myyogalife #toetap #toetaps #lolasana

A post shared by Crystal Joy (@laviebohemeyogi) on

Trenni minna ma ei saa, sest ajaliselt lihtsalt ei mahuks kohe mitte kuidagi mu teiste hobide vahele, aga loen ja imetlen. Lisaks sellele, et mulle meeldib, kui inimesed mõne spordi suhtes kirglikud on ja oma arengutest kirjutavad, olen ma sealt juba ühe hea harjutuse saanud. Nimelt see harjutus, kus harkis jalad seinal üles küünitatakse, mis üheaegselt nii jalgu venitab kui kerelihaseid arendab, on ka minu päevakavas nüüd sees, sest kamoon, kui ma ühel päeval end istuvast asendist tahan kätelseisu pressida, on mul nii painduvust kui kerelihaseid väga vaja.

Nii et jah, see oli nüüd avalik ülestunnistus, pärast kõiki neid aastaid, on minust, Rentsist, Marimelli lugeja saanud.

P.S. Tahtsin kirjutada ka pikemalt sellest, kuidas vanemate patud tõesti nuheldakse väga otseselt ilmsüüta lapsukeste kaela. Esiteks selles mõttes, kuidas inimesed, kes ise oma õnnetu lapsepõlve pärast kurdavad, aga vähemalt osaliselt samu mustreid jätkavad, mõtlemata potentsiaalsete laste parimale heaolule (no näiteks on okei kurta, et sind ei toetatud piisavalt, kui sa 12 olid, aga samas väita, et ega laps ei vajagi pärast kolmandat eluaastat vanemaid – kuigi igal sammul karjub näkku, et tema ise ju küll vajas ning oleks väga tõelist hoolt ja armastust tahtnud, mida enam ise ka väga suures koguses välja ei jaksa anda). Teiseks selles mõttes, kuidas inimesed, kellel oleks igati võimalik riske maandada ja “uue isa” tutvustamisega oodata, kuni lahutusest näiteks kolm kuud möödas on, mitte üks, leiavad, et milleks, intuitsioon ju! See sama intuitsioon, mis eelmise kooseluni viis, kus siis aastaid võõrastena koos elati, aga no seekord läheb kõik hästi, sest intuitsioon ja no lastele ju nii meeldib! Kuuesel raudselt pole mingeid probleeme sellega, kui talle ühel nädalal öeldakse, et issi kolib välja, ja järgmisel, et uus onu, kellega ta sama keeltki ei räägi, kolib sisse. Huvitav oli vaadata, kuidas absull kõik inimesed internetis kaasa noogutasid ja takka kiitsid, et tõeline armastus ja loomulikult vai nott. Ma olen raudpoltkindel, et kui Mallukas või Britt või Ebapärlikarp sellist kelbast kirjutaksid, ei saaks nad mitte ainult nende oma kommentaariumis sõimu, vaid Perekoolis oleks ka kolm teemat selle kohta, et värdjad tuleks maha lasta. Kui sellist juttu ajaks blogimaailma vihatuim pahalane, Eveliis, siis võiks KOHE köie kaela panna, sest issand jumal, JÄLLE inimene ei oska elada. Aga mõni teine kirjutab blogis, et “ütlesin lastele, et issi teeb nüüd uue onuga plaksuga vahetuse, pohh YOLO” ja kõik plaksutavad ning jätavad kommentaare teemal “PÄIKEST!” Ja mina samal ajal mõtlesin siin, et ega MINA oma suhtega liiga kiiresti ei liigu, sest KOER äkki kiindub liiga vara liigselt. Krt, kiindub siis kiindub, it’s not like ma vastutaksin siin mingil moel selle minust 100% sõltuva olendi emotsionaalse ja psühholoogilise heaolu eest. Oh wait … Aga noh, ei viitsi ma sellele teemale rohkem kui ühte lõiku pühendada, seda enam, et sellised inimesed ei mõtle iial, et “hmm, ehk oleks tõesti aeg väikeseks süvaanalüüsiks” (mis sellest, et kasvõi kolm kuud järjest on iga päev aega mõelda, millise soolatopsi üle parajasti tänulik ollakse või kes raamatus lemmiktegelane on), vaid reageerivad stiilis “ta on lihtsalt loll ju, ma teen seda, mida ma tahan, SEST ma tahan” või “ta pole mind kunagi sallinud” või miks ka mitte vana hea “ta on lihtsalt kade”. Olen-olen kade, tahaks hirmsasti kedagi väikest ja pehmet ja armsat, kellele hinge igaveseks arme jätta, et tema omakorda saaks 20 aasta pärast blogis kirjutada, et ei tea, miks ta ema teda piisavalt ei armastanud, et tema heaolu natukenegi väärtustada.

Päikest!

päeva luuletus

Sattusin eile Facebookis nii vahvat Helmele pühendet vabavärssi lugema, et esmalt pugistasin omaette naerda ja siis otsustasin, et nii toredat asja peab ilmarahvaga ka jagama. Autor siis Kristel Birgit Potsepp:

ehitame helmestest uue balti keti
peale paneme sildi
pagulasfrei
praegu on ka tagumine aeg
see homokaust ära teha ja
mis sa üldse oled mingi putsifist et sisse ei lase või
maha a jumala eest mitte taha
traditsioonilise perekonna kaitseks
lase ikka nii et paari nädala pärast IIVEldama ajab
ega see iive end ise ei kasvata
võtke eeskuju
mardil on 6 mailisel 5
last
samas ega mailis patust puhas ole
esimese lapse pumpas alles 29 aastaselt ilmale
2 aastat veetis siis maakeral inimrämpsuna
jäi vist kööki kinni või midagi

Elu elukest

Morning exercise is important. Trying out a #doublearmheadstand

A post shared by Rents (@rrrents) on

Et te teaksite, siis saatsin Baltic Boltile infopäringu. Seletasin pikalt-laialt, mida mul vaja on ja milleks, panin isegi piltisi ja vidjosid kaasa. Nimelt selgus vahepeal, et meiega koos treeniv tisler (loomulikult on meil trennis ka tisler, see on sealt samast august, et kui õpilane on valmis, ilmub ka õpetaja jne) oleks igati nõus mulle abikäe ulatama, kui selles minu käes juba metalljubinad olemas oleksid. Kahjuks selle firma poisid mind aidata ei osanud ning arvasid hoopis, et niisama tellida oleks ilmselt usaldusväärsem ja ehk isegi odavam. Ehk tõesti, pean veel pisut mõtlema, kas mul on neid tõesti HÄDASTI vaja või on see sihuke uitmõte, mis nagunii üle läheb. Aga blogi loevad teatavasti head inimesed, kes viisid mind kokku Eesti venelastega, kes samasuguseid asju Venemaalt tellivad – ja loomulikult on need seal hulga odavamad kui USAs, nii et kui nädalakese pärast veel himu suur on, saan tellida. Hetkel olen ma nimelt taas vaene, sest otsustasime oktoobri lõpus Kreekasse väikese ronireisi teha. Aga meil ju ei ole mitte midagi, nii et olin sunnitud endale hunniku asju tellima ja ostma (mulle ei meeldi väga poes käia, aga kui hind vähegi mõistlik on, üritan eestlasi toetada, Matkamaailma olen vist juba väikese varanduse jätnud). Nii et noh, harjumuspärane vaesus, aga see-eest on mul nüüd näiteks maailma ilusaim julgestusvahend ja oma ekspressid ja üldse palju vajalikku kraami, mida mul varem polnud. Õnneks olen ma natuke ka tõlketööd teinud, nende pisike rahasüst tuleb tavaliselt kolmandiku kuu pealt ja on väga abiks.

Aga tegelikult on nii, et ei saa kurta, kui tead, et megamõnus puhkus on ootamas. Esialgu on plaanitud ca veerand päevadest niisama peesitada ja kolmveerand ronida, aga eks näis, mis tegelikult saab, äkki sajab hoopis vihma (oktoobri lõpp / novembri algus võib Kalymnosel juba vihmaperiood olla küll) ja oleme sunnitud pool ajast söömisele ja veinile kulutama. Küll see oleks hirmus, loodetavasti ei kulu hambad ära. No ja kuna vähem kui kaheksa nädala pärast on reis ees, siis muidugi valmistume juba vastavalt. Ronime kestvust ja käime suurematel seintel altjulgestuses ronimist harjutamas. Nii võib meistki veel asja saada. Selle kõrvalt proovisin ka natuke teistsugust peapealseisu, tuli välja küll. 😀

Ja lisaks tahaks inimestele südame peale panna – just mõisteti süüdi kaks välismaalast, kes reisisid venelasest orjaga riigist riiki, sundisid teda kerjama ja elasid rõõmsalt selle raha eest. Arreteeriti nad Pärnust ja võeti ära kaheksa tuhat eurot, mis oli ilmselt ca ühe kuu teenistus. Ja ma olen päris mitu korda näinud, kuidas lilli müüvad vaeselt riides pensionärid näiteks hommikuti uhkete mustade autodega tööle tuuakse või kuidas kerjused lõuna ajal teenistuse bossile üle annavad. Tore, et inimesed tahavad head teha, aga alati tasub veenduda selles, et te lihtsalt ei peaks üleval inimesi, kes rõõmuga teiste haletsuse pealt teenivad, selle käigus kedagi veel rahumeeli ära kasutades.

P.S. Kuna inimesed küsivad, siis ei, mina ei ole internetis kuskil anonüümselt oma juhusuhetest kirjutanud ega isegi nõustu eriti palju selles, mida seal postituses kirjutatakse. Mulle isegi ei istu suvalised baarist üles korjatud tüübid, sest ei viitsi mina hakata avastama, kellel varustus ka pärast viiendat õlut töötab ja kes loob suhteid eelkõige positiivse suhtumise ajel, et hiljem avastada, et vaim oli küll valmis, aga … Sellest, kui kehvasti mul Tinderiga läks, sest ma olen liiga valiv, kirjutasin juba ka. Nii et seekord pole tegu minuga.

andke tislerinõu

Kuna mulle on alati hädasti vaja igasugu asju, olen ma nüüd jõudnud arusaamisele, et minu elust on puudu … mitte selline mees, vaid need asjad, mille peal ta ukerdab. Neid saab netist vabalt tellida ja päris haigeks ei maksaks ka (ca saja euroga tuuakse igatahes koju kohale, ehk odavamaltki, kui natuke otsida), aga mõtlesin, et kena oleks ju iseenesest Eesti tegijaid toetada – samas ei tahaks selle eest ka neli korda rohkem maksta ja keskmisel tisleril, kes sihukesest asjast midagi ei tea, ei tasuks sama hinnaga millegi ehitamine ilmselt ära, sest enda asjaga kurssi viimine ja vajalike jooniste leidmine või loomine võtaks juba aega (mis oleks ilmselt üsna mahavisatud, sest vaevalt sellistele asjadele Eestis megasuurt nõudlust on). Nii et kas oskab keegi öelda mulle, kas meil on Eestis osavkäppasid, kes asjaga juba kursis on ja midagi sihukest müüvad? Ma ei oska isegi guugeldada mitte, sest mul pole õrna aimu ka, kuidas neid eesti keeles nimetada. 😀

  • Kategooriad