Sõitsin neljapäeva õhtul Tartusse ning värvid olid nii ilusad ja sügavad, nagu muidu ainult telerist näeb. Suvine Eesti on ikka imeilus. Käisime hiljuti eelmise firma suvepäevadel ka – kuna seal pandi terve Tallinna kontor kinni (mitte seoses koroonaga), otsustati suvel veel üks viimane ühine kräu teha. Looduskaunis maakoht Võrtsjärve ääres.
Vett oli nii palju, et mine hulluks – järv, bassein, hot tub jne. Ütleme nii, et rind on veits põlenud nüüd, ootan huviga, kas tuleb nahk maha, kuigi juba üle nädala möödas, sest alguses oli teist värvi ja nüüd on katsudes kuidagi teistsugune. Mitu korda päevas katsun siin murelikult tissi ja mõtlen, et ei tea, kas hakkan nahka heitma.
No ja sel nädalavahetusel käisime Soomes, kus oli õnneks kuiv ja ilus, aga enne seda oli terve nädala sadanud, nii et maapind oli veel märg ja kohati pidi ületama selliseid asju:
Ehk siis vesi muudkui voolab viimasel ajal. Suvi voolab ka mööda. Mul hakkab vaikselt see sama paanika tulema, mida Mallukas juba mitme nädala eest tegi – kohe on suvi läbi, nii kurb, nii kurb, mis nüüd saab. Mis seal ikka saab, tuleb sügis. 😀 Lihtsalt kuna on tunne, et kevadest jäime me sel aastal ebaõiglaselt ilma, siis mitte ei tahaks ka suve kohe käest anda. Peaks ära kasutama seda, et nüüd töötavad nagunii kõik kodust, ja talveks kuskile vähe soojemasse kohta kobima.
P.S. Meil oli siin reedel väike koosviibimine ja üks mu sõbranna, kes teadis, et Sirru teeb ketot, tegi talle ketokoogi. Nagu täitsa pekkis, nii äge lihtsalt. Vaarikad ja kirsid sõin muidugi mina ära, aga nii kena mõte. Ja “juustukook” sai hetkega hoopis uue tähenduse. 😀
Pärdikute päevaraamat 
Nii! Mis seal sees oli? Koogis ma mõtlen
Erinevat sorti juustud lihtsalt, kaunistuseks salaami ja peekon. Kirsid ja kiivi jms jäid mulle.
Olgem nüüd ikkagi täpsed, et see oli Serrano sink, mitte peekon :D. Aga eelmisele kommenteerijale, et see kook ise oligi juust. Juustu sees oli juust ja veel natuke juustu :D.
Cyrus teeb nii ranget ketot, et marju ka ei söö? Need täitsa ketod marjad iseenesest mõistlikus koguses :).
Ta üldiselt jääb päevas ca 10-15 grammi süsivesikute juurde, nii et sööb tõesti väga vähe selliseid asju. Üks päev siin sai kogemata ainult 6 g hilisemate arvutuste kohaselt, siis oli küll järgmisel hommikul halb olla.
Tunduksne ikka tõsiselt piinarikas see keto
Ronimine nõuab ohvreid, mis sa ära teed. Vahel ma küll soovin, et ta ei tooks neid ohvreid, näiteks siis, kui ta lahkelt ütleb, et on valmis siseseinal trenni tegema parema vormi nimel, aga kavatseb iga sekundit jälestada. Parim trennikaaslane ever, eks. 🤣
vaatasin seda tordikest, kujutasin ette, kuidas oleks sellise toidu peal elada, kujutlus oli umbes selline, et paratamatult võtab alla, sest ettekujutus, et söök koosneb ainult nii rammusast kraamist, hakkab vastu. Mul endal saaks siis, kui midagi… kergendavat, nt salatit või tomatit või puuvilja või näkileiba kõrvale ei saaks süüa, juba kahe esimese ampsu peale juustuisu täis. Loomsest rasvast läheb ruttu süda pahaks.
eriti hommikusöögiks. see jääks siis ilmselt lihtsalt söömata.
Ma küll võtaks selle tordi, aga ma arvan, et neerudele ja maksale oleks asi lõppkokkuvõtteks ikka väga piinarikas. Tahaks kuidagi vahepealselt hakkama saada 😛 Et sööks kõike ja rohkem 😛
Minu jaoks on vajalik pmst üks hoiatus: on oodata toidupilte. Seksi ja vägivallaga saan hakkama.
Võinoh, tegelikult muidugi on olemas nii jõledaid kuritegusid mida ei taha vaadata ja selliseid vahepealseid, mille peale ei taha sattuda pahaaimamatult, aga toidupilt tõmbab, raip, kohe kõik süsikud ja vesikud mis peaks mu kehas veel mitmeks tunniks olemas olema otseteed korstnasse ja mul on kohe vaja süüa. Veel süüa. Veel! Ega ma asjata ei räägi, et mu hingeloom on hamster. Hea, kui miski oleks ikka põses kogu aeg, sest ei või teada, millal kõht tühjaks läheb.
PS! Ma ei eelda siiski, et sa hakkaksid hoiatama. Tulen toime. Võinoh, söön natuke. Nii umbes pool rõuku heina ja ühe keskmist kasvu sea.