Ärkasin täna hommikul üles ja esimese asjana lugesin üsna õõvastavat lugu sellest, et kui sa oled juba kord Fitlapiga liitunud, siis seal anonüümset blogi pidades tasub suu igasuguse negatiivse tagasiside koha pealt kõvemini kinni hoida kui Natsi-Saksamaal*, sest vähemalt nende välisturgude juht Irina arvab, et muidu on igati normaalne su nimi teiste liikmete seas avalikustada ja öelda, et see siin on kiri, mille saatsime Rents Blogijale issanda aastal 2020, neljandal veebruaril, kui ta meie kohta alatut laimu levitas (loe: negatiivset arvamust avaldas). Hea, et ei lisanud, et blogija elab aadressil Kuulsuse tänav 12, minge visake paksul aknad sisse.
Ma olen siin mitu kuud juba kahevahel olnud, sest kui ma blogis kurtsin, et ei ole häid ideid, mida süüa teha, tahaks midagi uut ja huvitavat, siis sõbranna hakkas innukalt kutsuma, et tule Fitlappi, seal ei pea ju kaalu langetama, sobivat suurepäraselt ka säilitajatele ja palju häid retsepte jne. Ja ma siiani mõtlesin, et äkki peaks, aga asi oli soiku vajunud, sest suvel ma langetan ja selleks pole mul neid vaja. Aga no EALES ei liitu ma firmaga, kes arvab, et võib suvalisel hetkel mu isikuandmeid avaldama hakata.
Milline firma üldse arvab praegusel ajal, et nad võivad neile usaldatud isikuandmetega suvalise isikliku solvumise pärast niimoodi ümber käia? Mis te veel teete, müüte ka andmeid hiinlastele? Väga madal ja ebaprofessionaalne.
* Keeleabi käskis selle nii kirjutada. Miks ometi? Et kui juba riigi nimi on seal, siis natsidele ka suur N kohe algusesse?
Pärdikute päevaraamat 
Ole hea, linka viide. Kasutan Fitlapi ja ei leia seda teemat üles.
Julgen arvata, et see kustutati kähku maha, kui avastati, et asi suure kella külge läks. Kui ka ei oleks kustutatud, siis ma ometi ei hakkaks linkima ju, sest ma ei taha inimest veel omalt poolt doxxida.
pfft, siin on veel siis omaette lugu, et kui lollid nad saavad üldse olla. Sellise asjaga on minu arust ootuspärane, et asi läheb suure kella külge ja jama tuleb.
Ma ei tea, mis on doxximine, kuid kirjutised leidsin üles. Loodetavasti firma õpib sellest.
Keele alal võhikuna arvan siiski, et n peaks pigem väike olema, sest tegu pole ju ametliku riigi nimega. Saksamaa ametlik nimi oli Deutches Reich kuni 43’da aastani ja mõnevõrra irooniliselt Großdeutsches Reich 43-45. Natsi partei viidet ei esinenud, selle lisasid riigid teispool rindejoont.
See natsi-Saksamaa on samasugune liitsõna nagu blogi-Rents või kilu-Tallinn. Sisuliselt liitsõna, mille üks osa on pärisnimi. (Küsisin spetsialistilt ja too ütles, mitte ei mõtelnd ise välja.)
Hmm, see õigekirja küsimus jääb täitsa arusaamatuks ikka. Oletasin muidu sama, et äkki pole lihtsalt lubatud nii, et sidekriipsuga seotud sõnaühendis oleks esimene pool väikse ja teine suure algustähega. Aga keeleabi lehel on ka sellised näited:
Muinas-Eesti
nüüdis-Eesti
Ja ma ei näe väga mingit loogikat siin. Mis vahet neil on, mõlemad eesliited (või kuidas iganes peaks neid nimetama) viitavad ju ühtmoodi ajamäärusele?
kui ma üritan kuidagi mõistatada, mis loogikaga on “Muinas-“, aga “nüüdis-“, siis pakuks, et “Muinas-Eesti” all peetakse silmas teatud territoriaalset üksust (umbes nagu Vana-Liivimaa), aga “nüüdis-Eesti” on pigem selline suvaline kirjeldav ühend nagu “tänapäeva Eesti”, lihtsalt “nüüdis”-osist ei saa lahku kirjutada. Vähemalt kui ma neid näiteid seal vaatan, tundub, et vahetegemine käib selle järgi, kas sidekriipsu abil moodustatud liitsõna tähistab (muuhulgas) ka mingit spetsiifilist territoriaalset üksust.
Pakun selle järgi, et keeleviki kohanimepeatükis on “nüüdis-Eesti” välja käidud kui juhusliku täiendi näide (teised sellised näited on nt “mini-Lasnamäe” ja “mitte-Euroopa”).
https://keeleabi.eki.ee/viki/Kohad.html
mingi selle loogikaga, et “Natsi-Saksamaa” oligi üks neist konkreetsetest vormidest, mida Saksa riik ajaloo jooksul võtnud on, aga sellist eraldi poliitilist v territoriaalset üksust nagu “Nüüdis-Eesti” pole eksisteerinud.
Ja üldiselt arvan ma, et netisuhtluses ei peaks sellisele asjale ülearu palju tähelepanu pöörama ega kellegi keeleoskuse kohta selle põhjal järeldusi tegema. See oleks umbes nagu matemaatikavõimekust hinnataks oskuse järgi numbrid ruudulises vihikus ilusti ruutude kaupa kirjutada.
ruuduline vihik pole ehk parim näide, kohe turgatas üks parem: kui matemaatilist võimekust hinnataks selle järgi, kuidas keegi pikemaid arve kirjutades numbreid rühmitab.
Notsu, ma ei leia, et keegi Rentsi keeleoskust küsimuse alla seadis. Ta ju ise imestas, et keeleabi sundis suurt N kasutama. Me ülejäänud haarasime õnnelikult võimalusest sõna sekka pillata.
Ilma tärniga kommentaarita vaevalt keegi oleks tähelepanu pööranud 😉
ma üritasin lihtsalt ennetada seda, et keegi teeks nüüd järelduse, et “hissand, ma ei oska üldse eesti keelt.” sest ma olen blogimaailmas liiga tihti selliseid järeldusi näinud. Kõige rohkem pärast iga-aastast etteütlust, millest miskipärast oleks nagu üldrahvalik meelelahutus saanud.
ehk siis loogika on minu oletust mööda see, et “Muinas-Eesti” tähendab midagi konkreetsemat kui Eesti muinasajal.
Käsiraamat:
https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7
“Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees‑Aasia, Taga‑Kaukaasia, Kesk‑Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana‑Vändra, Uus‑Lõuna‑Wales, Lõuna‑Eesti, Ida‑Euroopa, Põhja‑Iirimaa, Väike‑Maarja, Suure‑Jaani, Ladina‑Ameerika, Välis‑Eesti, Kodu‑Eesti, Kõrg‑Tatra, Mandri‑Eesti, Stepi‑Krimm, Mägi‑Krimm, Muinas‑Egiptus, Vana‑Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari‑Venemaa.
/…/
Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena.
Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised – Euroopa ja mitte‑Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini‑Lasnamäe, nüüdis‑Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised – kuum tusk oma kopli‑Vargamäe pärast, tolleaegse taide‑Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole.”
Hm, hea seletus, ainult mul tekib küsimus, et mis territoriaalne üksus või üldse koht on Välis-Eesti. (seda võib vist tegelikult väikeste tähtedega ka kirjutada, väliseesti kirjandus nt)
Ma nii armastan neid keeleteemasid, eriti kui Notsu kaasa lööb.
/harras ohe
Aga ma nüüd pinisen oma kulunud pininat ja kiidan Elisa äppi,võis annab retseptisoovitusi ka ja kohe kindlasti ei avalikusta mingeid isikuandmeid. Ei, nad ei spondeeri mind, ma täitsa ise.
Kusjuures Nodsu on selles mõttes täielik pärl, ma olen nõus. Mul on nii hea meel, et ta olemas on – ma sain tänu talle sellest loogikast nüüd päriselt aru.
Ohh, keeleminutid 🙂 Kuidas ma üldse siiani kirjutatud olen saanud 😛
Ma arvan, et kõik on juba enne meid olnud. Inimestel on ikka häid ideesid kõike võib ju proovida.