Su ema on lits ja su isa on nats – või vastupidi (vihane eraeluline vigin)

Helis kolis ära. Kes veel ei tea, siis Helis on ainus tõsiseltvõetav tõend selle kohta, et maailmas TÕESTI leidub inimesi, kes ei sisusta suuremat osa oma päevast teiste üle irvitamisega. Kontsentreeritud südameheadus, õrnus, lahkus ja muu selline. Mis aga minu seisukohast olulisem – paradoksaalsel kombel suutis ta just sellega, et ta nii õrnake on, tagada selle, et poisid temaga arvestasid, enda tagant elementaarsel määral koristasid ja öösel liigselt ei lärmanud.

Nii et ilmselgelt on tema ärakolimisel meie elukvaliteedile drastilised tagajärjed – Taneli seisukohast ei ole enam ühtki takistust, miks mitte oma sõpru vastu ööd külla “veini villima” kutsuda. Eile oli nende hulgas ka Üks Teine Maarja, kes torkab eelkõige silma selle poolest, et tal on väga võimekad häälepaelad, mis ei tundu tema ajuga just eriti tihedalt seotud olevat. Kui ta seda, mis ta suust välja voolab, veel veidi kontrollib, siis kontroll selle üle, millise tugevusega kloaagisisu välja pursata suvatseb, ei ole just suurem asi. Nii ärkasin ma öösel neli korda üles – ühe korra selle peale, et preili otsustas laulma hakata ja kaks korda ei saanud ta normaalse hääletooniga vist lihtsalt piisavalt tähelepanu ja otsustas, et parim lahendus on volüümi juurde keerata. Iga kord tõmbas ta (eelkõige K noomimise tulemusena) enne tagasi, kui ma jõudsin end vihaselt püsti ajada, aga uni oli perses enivei.

Neljas kord ei olnudki kummalisel kombel temaga seotud, vaid keegi pillas lihtsalt veinikasti maha – kui ma hommikul kell pool kaheksa ärkasin, et peale seda meeldivat ööd erksa ja puhanuna eksamile minna, avastasin ma, et köök on täielik peldik, isegi seda veinikasti polnud vaevutud üles tõstma. Ja päris peldik… Ütleme nii, et ma otsustasin põit koolini kinni hoida. See oli kell pool kaheksa. Arvake ära, kas õhtul kella kuueks, kui ma koolist koju jõudsin, oli MIDAGIGI koristatud? Mhmh, selleks ei pea just selgeltnägija olema. Kui ma vihastasin ja küsisin, kas see, et Helist enam ei ole, tähendab seda, et me hakkame laudas elama, läks K kööki koristama. Tanel vaatas korra üle ukse ja sellega asi piirduski. Kasutasin juhust ja küsisin K käest, miks nad lihtsalt seda kuradima vittu välja ei visanud, kui oli selge, et ta kunagi vait ei jää, K kehitas ainult õlgu ja ütles, et see oli ju Tannu külaline, mitte tema oma. Mis on muidugi eriti asjalik vastus, sest Taneli pingereas on ilmselt sõpradega lakkumine tunduvalt eespool kui minu varahommikune eksam, rääkimata sellest, et tema reaktsioon igasugu sigadustele on pehmelt öeldes tagasihoidlik. No näiteks siis kui mingid tropid meie juures pidutsemise käigus nalja pärast vanaaegsel laual jalad alt ära saagisid ja ahju viskasid, arvas ta hiljem, et süütunne, mida nad nüüd kahtlemata tunnevad (sic!), on neile ju piisav karistus. Nii et ilmselgelt ei ole ta suurem asi väljaviskaja või kas või purjus piffide vaigistaja.

Nii et nüüd olen ma Oma Maarja juures, kes on ka hea, vähemalt minu vastu ja teeb makarone juustuga. Või teen täna mina. Ja loodan, et homme, kui ma koju lähen, näeb see ka kodu moodi välja. Ja et Loud Larry jääb järgmine kord koju või topib soki suhu.