Just selle postituse jaoks guugeldasin ja sain teada, et eesti keeles on mängudel pealkirjad, mitte nimed. Nii et näiteks “Alias” jutumärkides, aga samas on igati korrektne öelda jutumärkideta Aliase mäng, sest siin võime lähtuda tootenime reeglist. See osa on nüüd selge, liigume edasi.
Ehk siis postitus on sellest, et oleme siin uuel aastal vaadanud sarja nimega See ja mänginud mängu pealkirjaga “Stray”. Sirru on mänginud, mina olen vaadanud, sest ma tean, et seda tüüpi mängus ma annaksin kohe alla ja oleksin praeguseks neli korda piilunud juba internetist, kas olen midagi kahe silma vahele jätnud, aga tema mängu vaadates keskendun ainult süžeele ja see on huvitav. Nimelt jõuab üks hulkurkass kogemata linna, mida kutsutakse surnud linnaks, ja üks robot aitab tal sealt väljapääsu leida. Ainsad bioloogilised eluvormid on (vähemalt senini) väikesed … poolpõrsad/poolrobotid vist? Igatahes on nad võimelised KÕIKE sööma, sealhulgas roboteid, nii et kõik kardavad neid. Kassid maitsevad neile ka väga. Ja väljapääsu otsimise käigus saab vaikselt teada, kuhu inimesed on kadunud jne. Ma ei tea, kas see on hea mäng, minu maitse jaoks natuke liiga lineaarne, aga kui võtta seda, kui interaktiivset raamatut, on päris nunnu. Siiani vähemalt on mul väga huvitav vaadata, ja me pole isegi linna kõige madalamalt tasandilt väljas (seal on mingi traditsiooniline sci-fi teema, kus sealt ei näe tähti, näeb ainult lampe, sest vaesed inimesed on enamvähem keldrikorrusele pandud). Nüüd tahaks kohe teada, mis siis sai, sest mu armas robotkaaslane on vigase mäluga ja oli väga pikalt välja lülitatud, nii et tema fragmenteerunud mälu taastub jupikaupa ja vaevaliselt.
Aga kui selles mängus vaesed inimesed ei näe tähti, siis sarjas ei näe üldse keegi üldse midagi. Postapokalüptiline ühiskond, oli mingi hirmus haigus, kõik, kes selle üle elasid, jäid pimedaks – ja pimedatena sündisid ka nende lapsed, nii et nüüdseks on üldse nägemisest rääkiminegi pühaduseteotus. No ja nüüd järsku saab üks naine nägijatest kaksikud ja oi, mis nüüd siis kõik saama hakkab. Olin veidi skeptiline, sest siin on Jason Momoa, kes on tavaliselt selline Kalevipoeg (ilus, tugev, aga mitte ilmtingimata taibukas ega moraalne), aga tegelikult on algus väga hea olnud. Mõni tegelane on suisa väga huvitav, loodud fantaasiamaailm on huvitav (vähemalt tundub, et natuke on tõesti ka üleloomulikku elementi sees, aga ma hetkel pole päris kindel) ja tahaks kohe teada, mis edasi saab. Kuninganna näiteks on huvitav karakter. Loogika siin siis veits selline, et kuna juba mitu põlvkonda (kui õigesti aru saan, siis kuus) pole nägemismeelest kasu olnud, on ühiskonnas kõrgemale tõusnud need, kel muud meeled väga tundlikud, sh igasugu “nõiad” jms, kes suudavad teistest paremini inimeste emotsioone lugeda või väikeseid märke tähele panna. Kohe päris esimeses osas oli keegi, kes “luges” teise inimese emotsioone suhteliselt pika maa tagant, aga no ega seda me ju ei tea, kas ta seda ka õigesti tegi või mitte, nii et eks me seda veel saame alles teada, kas siin on tõesti igasugused selgeltnägijad või lihtsalt inimesed, kes usuvad, et nad on selgeltnägijad.
P.S. Miks ma teen praegu sarja- ja mängupostitusi, mitte ei kirjuta oma lõputööd? Oy vey, kust ma alustan … Varem töötasin ma Redditipostitustega, mis olid mul juba Pushshifti abil alla laetud. Nüüd vahetasin teemat ja selgus, et Pushshift migreerus detsembri alguses – aga kinnitati, et sellest kõigest pole midagi, sest ka vanemad postitused jõuavad hiljemalt 19. detsembriks uutesse serveritesse. Noh, täna on üheksas jaanuar, aga kõige vanemad postitused, millele niimoodi ligi pääseb, on neljandast novembrist. Redditi enda API töötab, aga neil pole juba mitu aastat isegi kuupäeva järgi otsimise või before/after filtreerimise võimalust ja nende ametlik vastus küsimustele selle kohta, et kuidas andmetele ligi saaks, on … et kasutage Pushshifti. 😀 Ehk siis sealt kaudu sain 972 postitust ja see on hetkel ka kõik (neil on piir ees ca tuhande kandis, lootsin sellest mingi loop-variandiga mööda saada, aga hetkel vähemalt ei näe selleks ühtki varianti). Nii et nüüd ma siin istun ja mõtlen, mida teha, küsisin juba ühe inimese käest, kas on võimalik terve subredditi datadumpi saada, eks näis, kas ja mis mulle vastatakse.
Pärdikute päevaraamat 
Kui viitsid, siis kommenteeri, kui See on lõpuni vaadatud, ma loeks kohe huviga 😀
Oeh, ma ette juba kardan, sest internetis hirmutati, et selle sarja peamiseks looarendamismootoriks on debiilikud ja ma vihkan seda lähenemist, et iga uus asi on tingitud sellest, et keegi on loll. Aga eks me varsti näeme, kas on nii hull või ei. 😀
Seega ka “jalgpalli” maailmameistrivõistlused? Mängin õhtuti lapsega “malet”? Ja kas mängime “kaarte” või kehtib see pealkiri aiult konkreetsete mängude, nagu “tuhat” võ “turakas” kohta?
Mina saan nii aru, et kehtib ainult selliste mängude kohta, mis on samas ka müüdavad tooted – et keks ja jalgpall jms ei lähe sinna alla, sest need on nimetused. Miks, ei tea.
Mulle tundub, et yks võimalik vastus suur- või väiketähe kohta on – kui mingit pärisnime on kasutatud piisavalt kaua ja palju, et sellest on saanud terve esemete liigi nimetus. Kahtlemata oli lugupeetav Hiinast või Indiast pärit Malemäng Euruupasse jõudes algul mingi piduliku nimega a la Keisri Imeline Sõjamäng või midagi, mõnedel kaardimängudel olid mingid oma pärisnimed (vabandust, ma ei talu lauamänge ja keeldun nende ajalugu tundmast), kaasajast on sellisteks, kuigi mitte mängulisteks, näideteks rokla ja dreemel (Rocla ja Dremel on konkreetsed firmad tglt) eitia, kas Alias hakkab kunagi aliase kujul tähendama kõiki taolisi sõnamänge, võimatu ei ole. Mängime aliast, kõlab ja näeb välja igapidi loomulikult.
Sarjadel on ka pealkirjad.
Kaurile EKI teatmikust pealkirjade kirjutamise kohta: “11) mängud: lauamäng „Reis ümber maailma“, laulumängud „Me lähme rukist lõikama“ ja „Kes aias?“. Mõnel juhul saab kirjutada rööpselt tootenime reegli järgi, nt lauamäng „Alias“ ~ Alias või „Aliase“ ~ Aliase lauamäng. Osal mängudel on kirjeldavad nimetused, mida sobib kirjutada väiketähega, nt rahvastepall, pandilunastamine.”
Krt, miks ma mäletasin, et filmidel on pealkirjad, aga sarjadel nimed. 😀 Aitäh.
vanasti (mu algkooliaastail) oli ses mõttes lihtsam, et kõik, mis vähegi pealkirja moodi välja nägi, oligi pealkiri ja käis pealkirja loogikaga, et jutumärgid ümber ja esisuurtäht, kui just mingil kunstilisel põhjusel kõik väikeste tähtedega ei olnud.
aga siis muudeti perioodikaväljaannete pealkirjade reegel ära (et ilma jutumärkideta ja läbiva sõnaalguse suurtähega), arvatavasti inglise keele mõjul (? ega ma ei tea tglt) ja sestsaadik peab igal juhul jälle mõtlema hakkama, kuidas nüüd on.
Justnimelt, 1990tel tuli nii palju ingliskeelset asja, et rahvaalgatusena levis läbiv suurtäht nagu kulutuli ja sellega ei jaksatud v peetud mõttekaks võidelda, muu maailma mõju oligi argument. Kuku raadjos räägiti, visati nalja, kritiseeriti ja öeldi ka, et nõukaaegne jutumärkides lausekujuline peakirion oma aja ära eland. (Mäletan, sest sajandivahetusest polnud enam eriti aega jutusaateid kuulata, mis aga kuuldud oli, see oli.)
Ma lugesin neid EKI reegleid ja sain aru, et:
a) need on nii detailsed, et ma ei hakka neid iial teadma ega pea vajalikuks, aga
b) nad kenasti rõhutavad, et eesmärk on ikkagi arusaadavus ja loomulikkus. Kui mingi nimi on lühike ja kirjeldav, siis tee sellest sõna. Jutumärgid on ikkagi eraldaja, et me teeks Eesti looduse ja “Eesti looduse” vahel vahet, või et konstruktsioonid “lugesin kaks korda 1984/ läbi” oleks selged, või et me ei peaks hakkama nimesid käänama kuidagi.
Ehk siis kui kasutada jutumärke nii, et lause on lugejale arusaadav, siis on nad ka ortograafiliselt õigesti / õieti pandud.
(Mul on teooria, et totaka võõrsõna “korrektne” vohamise taga on teadmatus, kumb on õige, õigesti või õieti, ja siis võetakse lollikindlam korrektne nende asemele.)
Su teooria ei päde =) Ehk mul ei ole mingit probleemi “õieti” ja “õigesti” vahel vahet tegemisega, ent “nii on korrektne kirjutada” ütleb phmt “mitte keegi ei saa siin millegi kallal iriseda, absull reeglipärane” ja “õigesti kirjutada tuleks sedaviisi” ütleb lihtsalt, et õigesti kirjutada tuleks sedaviisi. See viimane on tõdemusena vähemalt kaks kraadi lõdvem. Pole üldse peenutsevat “nii on ideaalne” maiku, ainult maavillane õigekirjaõpetus.
mina (ka m2ngijat k6rvalt vaadanuna) olen kogu aeg arvanud, et need vastikud v2ikesed elajad seal “Strays” on rotid hoopis. kasse s88vad rotid :S mulle meeldib seda m2ngu vaadata, aga ma ei saaks ise iial neist rottidest m88da, see osa on justkui puhta kiiruse ja osavuse peale.