Ärkasin mina täna hommikul ja avastasin, et öösel kell 2 oli mulle kirjutatud ja palutud väga olulisel teemal sõna sekka öelda. Nimelt arutati Daki juures, et ei tea, kui tihti Rents ka juukseid pesta võiks. Okei, tegelikult oli postitus spordispetsiifiline.
Lühike vastus on, et Rents peseb tavaliselt juukseid ainult 2 korda nädalas. Paksud juuksed vist selles mõttes pigem kergendavad asja, et need ei lähe ühe päevaga rasvaseks, sest peanahk on ju ikka üks, ju ta hajub ära sinna kuskile. AGA. Ma ei käi tegelikult jooksmas. Kui ma 10-15 km jooksen, tahan ma ka kohe pärast seda juukseid pesta, sest rõve läbihigistatud tunne on. Ronimine on teistsugune pingutus (intervallidega, mitte pidev) ja ei aja niimoodi higistama. Nii et kui ma jooksen, siis pesen tihedamini juukseid ka. Aga minu eesmärk ei ole kunagi olnud üle 1-2 korra nädalas joosta, sest eelkõige käin ma siiski ronimas, jooksmine ja jooga on nende päevade jaoks, mil sõrmedele-õlgadele puhkust tuleb anda, aga pärast pikka istumist end ikka natuke liigutada tahaks.
Jooksmisega on veel see põlveteema ka. Mul on endal kuri kahtlus, et asi võib olla selles, et ma jooksen mingite 10 aastat vanade katkikulunud käimadega – sõna otseses mõttes hakkab ühest nurgast varvas paistma varsti. Nii et ÄKKi oleks nii, et kui ma endale korralikud jooksutossud ostaksin, siis ei valutaks miski. Aga samas ei taha võtta seda riski, et ostan sajaeurosed tossud, testin ühe korra ja avastan, et krt, ikka valutab. Igapäevajooksjast sõber pakkus, et ma pean aeglaselt ja rahulikult tagasi selle juurde tulema, st alustama algusest 15 minutise ringiga jne, aga see tundub mulle lausa vastik. Selleks, et jooksmine mõnus oleks, pean ma seda VÄHEMALT ca 30 minutit tegema, siis tuleb see nö teine hingamine ja päriselt on hea olla. Rääkimata sellest, et 15 minutit ei ole minu jaoks mingi trenn. Ja sellest, et temal endal oli alles pahkluuvigastus, huiatki ta alustas uuesti 15 minuti pealt, ikka tegi 45 ja hiljem vigises. Aga no eks ma ilmselt ikka proovin, sest koer on mul nii vana, et ta ainult 2-3 ringi ümber tiigi viitsibki teha, saaks temaga kenasti 15 minutit täis ja siis jälle koju tagasi. Ja kui niimoodi tõesti vähehaaval põlvevaluta midagi suurendada annab, siis ehk ikka ühel hetkel normaalsed jalatsid ka. Ma jätkuvalt ootan katseaja lõppu nagu issanda õnnistust ja enne seda ei julge ühtki suuremat väljaminekut teha, trenni aastapiletigi ostsin veritseva südamega. 😀
Btw, kas talvel ja suvel jooksmiseks peaks eraldi tossud olema v? Ma ei tea sellest teemast midagi ju.
P.S. Teisi kehaosi pesen ma tihedamini kui kaks korda nädalas. Kui täpsemalt teada tahate, siis kirjutage, joonistan teile pildi.
Pärdikute päevaraamat 
Spordihunt kommenteerib:
1. Juuste pesemisest – ka aktiivsel trenniperioodil (ja ma räägin siin 2x päevas trennist, ja mitte malest või kaugushüppest, vaid ikka aktiivsest 1,5-3h liigutamisest) sai pestud üle ühe või ka üle kahe päeva. Ma olen muidugi väga nõrk higistaja ka, aeroobses tsoonis pmst särki niiskeks küll ei saa. Vahel oli ka taktika nt teisel päeval pesta puhta veega (st ilma šampoonita) ja kolmas päev siis šampooniga. Praegu pesen 2x nädalas või isegi harvem. Juuste pikkuses on vähemalt minul ka asi, päris lühikestega piisas puhtast veest ikka, khm, nädal-paar.
2. Uuesti jooksma hakkamisest – olin sunnitud jooksmispausil u 6 kuud. Siis hakkasin jooksma, alguses tõesti 10 min kaupa ja sedagi mitte järjest (nt 10min käimist, 1 jooksu ja nii kokku 1,5h). Aga sattusin hoogu, närv ei pidanud vastu ja u teisel nädalal tulid juba pikemad (~1h) jooksud. Ja siis sain endale kannakõõluse põletiku… Ma muidugi jooksin olude sunnil asvaldil ka. Kokkuvõtvalt – vähem on alguses ikkagi parem, kui tundub vähe, siis tee aeg kiirkõnniga täis. Kui kõndimine on liig kerge, siis mine mägedesse (Tartus Toomemägi kasvõi, kui närv seal tiirutamise vastu peab).
Ma arvan, et jookse ennast ikka enne korralikult vigaseks ja siis osta jalatsid ja tee rehabi ja nii.
ma pesen sõltuvalt rattasõidu hulgast (kiivri all pea higistab) juukseid 5-6-7 päeva tagant, üks jooks nädalas ei muuda midagi (ca 20-25min), kui rohkem jooksmas käin, siis pesen ka pead rohkem.
aga põlvevalust – minul läks olukord paremaks kui ostsin korralikud tossud (sportsdirectist ca 40€ eest muidu 120€ maksvad), õige suurusega (st 1,5 nr suuremad kui tavajalanõud) ning hakkasin jooksma vaid mööda metsateid jms pehmemat pinnast. ja panustasin rohkem joomisele (muidu joon külmaga teed ja palavaga vett aga meie suvi pole ju palav ning nii jäi veetarbimine väikseks)
Jaaaa! Pinnas, tehnika, jalanõud, koormus. Aga ei – vaja on ennast ära ribastada enne.
(Ma ise ei ole KUNAGI vigane. Mitte kunagi. Never nagu never eveer.)
Mul tegi samamoodi üks põlv aeg-ajalt liiga, eriti viimasel trennitsükli päeval. Lõpuks tüütas ära see pidev inin peas ära ja ostsin korralikud toetavad tossud. No more. Aga enne ikka paar kuud pidi suruma nui neljaks enda vanade soome Hinnapommi ekvivalendist ostetud sussidega…
Talveks soovitatakse kinnisemaid jalatseid, mis ei lase jalal ootamatu lörtsiplärtsaka peale otseselt märjaks saada + parema haarduvusega talda, aga möödunud talvel nende asjade hinnaklassi vaadates hakkas mul küll süda puperdama.
ma arvan, et 29 raha eest saab poest täitsa uued tuntud ja austatud firma käimad mis kunagi eile maksid 100 ,aga nojah need 100-sed jooksevad ise, samas keegi tõestas hiljuti, et sokkides kõlbab ka joosta, ainult selle nägemine oli traumeeriv.
Kivipallimängija teab, et kui katseaeg läbi, algab uus katseaeg. 🙂
Kuulge jummala hes nõu see veega pesemine ainult! Täiega kohe proovin!