Avastasin, et unustasin eelmine kord videot jagada. No lihtsalt juhuks, kui te igavlete ja mõtlete, et tahaks midagi lõbusat teha. On ju vahva?
P.S. Kas see on ka õige koht lapsevanemate kirumiseks? Olen mina eile teel Selverist koju. Minu ees on ema kahe lapsega, seisame koos valgusfoori taga (ühtki autot ei tulnud, aga mõtlesin, et annan siis ka vahelduseks lastele head eeskuju). No ja seisid nemad siis seal ja kirusid kolmekesi ühte noormeest, kes läks hetk enne rohelist üle (autodel oli juba punane), ema rõhutas, kui oluline on ikka ainult rohelisega minna jne. See kõik on väga kena, aga terve selle vestluse aja … seisis see ema oma lastega keset jalgrattateed. Ja siis hakkas mööda jalgrattateed nendega rahulikult edasi jalutama. Selle lühikese aja jooksul, mis ma nendega koos veetsin (ilmselt alla mõne minuti), pidi kaks ratast neist mööda manööverdama, ühe eest pidi üks tüdrukuke ehmunult ära hüppama. Ja ema ikka naeratas rahulikult, ei öelnud sõnagi ja aeglane loivamine mööda jalgrattateed jätkus. Ma saan nagu aru, et lapsi peab harima ja reeglid on reeglid ning vales kohas tuiamise eest trahvi ei saa, aga mis te arvate, kumb lastele füüsiliselt ohtlikum on, kas see, kui nad rattatee peal teistel jalus tolgendavad, või see, kui nad 5 sekundit enne rohelist tuld teed ületavad?
Pärdikute päevaraamat 
Pakun, et too ema ei tea ise ka, et rattatee ei ole kõndimiseks. Mul läks (ka aegajalt-ratturina, muuseas) natu aega, et sellest aru saada, aint viimased 6 aastat olen teadnud vms =P
Ehk kui ei ole “ei tohi”, vaid nt “ei ole soovitatav”, õpetatakse lastele reegleid, mis on konkreetsed, ja ei teata ise ka neid vähe lõdvemad.
Ma arvan, et formaalselt sa eksid. Tallinnas on vist üks koht, kus on jalgrattatee, ma isegi ei tea kus, igatahes ei tohiks see olla ühegi Selveri lähedal. Või pead sa rattateeks seda punast nähtust Gonsiori tänaval? Sellel pole minu teada mingit tegelikku tähendust. Lihtsalt linna PR kampaania.
Sisuliselt olen ma sinuga muidugi nõus. Hoia end teistel / teistmoodi liiklejatel eest ära, kui on selge, et sa neid segad.
Liikluses on üldine, et KÕIK rikuvad ühtesid reegleid ja järgivad teisi. Ja siis halvustavad neid, kes rikuvad teistsuguseid reegleid kui nemad.
See pole mitte lihtsalt punane, vaid sinna on suisa jalgratturi märk peale joonistatud.
… mis absoluutselt EI TEE sellest jalgratteed.
Vähemalt Eesti liiklusseaduse mõttes mitte.
Ma tean ,et on olemas raudtee kus jalgrattaga on ebamugav liigelda, aga et jalgratastele kohe oma tee on tehtud tohib ainult jalgrattaga sõita seda ma ei tea, osadel tänavatel puuduvad isegi kõnniteed. Kõik õpetavad seda mis hetkel tundub oluline ja mida nad teavad, enne õue liiklema minekut tuleb põhjalik eksam teha ja mõtted korda sead muidu tormavad mõtted läbisegi ja segavad kontsentreerumist. 🙂
Ma ise suht agara hobiratturina oleks Amsterdamis sõna otseses mõttes ratta alla jäänud. Sealsed teed on tõepoolest rattateed ja sealjuures tiheda ning kiire liiklusega. Lolli õpetamiseks kulus paar napikat ja hulk ratturite tooni ning ilme põhjal otsustades mahlakat hollandikeelset sõimu millele ehmunult ja totralt naeratades vastasin maakeelsete “viisakusavaldustega”. Rahvusvaheline intsident jäi ära vaid seetõttu, et kumbki osapool teist ei mõistnud ja minu läbi naeratuse ning ehmunud ilme rohkete r’reda vürtsitatud eestikeelsete siivutuste vadistamist peeti ilmselt vabanduseks 😛 Ehk siis inimene kahjuks õpib enamamasti enda mitte teiste vigadest.