Ehk siis Ghinzu. Olen seda laulu varemgi näidanud, aga ega küll küllale liiga ei tee.
Kui ma veel noorem olin, oli meie seltskonnas üks punkar, tüdruk, kes nüüdseks on surnud. Igatahes hakkas ta alati ühte Vennaskonna laulu kuuldes nutma, öeldes ise, et ega ta ei tea, miks ta nutab, et tal ei seostu selle lauluga mitte mingeid mälestusi vms, aga lihtsalt nii kurb on. Mind päris nutma ei aja, aga see laul sama moodi puudutab midagi kuskil, täiesti ilma põhjuseta.
Pärdikute päevaraamat 