Küll on kena, kui asjad sujuvad

Lennupiletid said ostetud, soovitustest oli palju kasu – kummalisel kombel on juuni lõpus minna veits kallim kui juuni alguses, kuigi Pariisis peaks ühtviisi suvehooaeg olema. Igatahes ostsin need tapmisähvardustest hoolimata siiski hilisemaks, nagu plaanis oli, nii kaua joon kuuma piima meega, et kätevärinat alla suruda, varjun trellitatud akende taha ja loen vaikselt nurgas raamatuid. Milliseid täpsemalt, hiljem kirjutan ka.

Aga see on uskumatu, kui lihtsalt mulle vahel kõik kätte tuleb. Ma näiteks pidevalt saan mingeid asju täiesti juhuslikult. Alles hiljuti vigisesin sõbrannale, et uusi jalatseid oleks vaja, praegused on omadega läbi (eelmisedki olid kusjuures ise minu juurde tulnud) ja nüüd saatis K ema paki, kus oli sees NELI paari erinevaid jalanõusid. Seejuures tuletan meelde, et talle polnud ma poole sõnagagi maininud, et mul midagi vaja oleks, aga sain nüüd ühe paari täiega lahedaid saapaid, ühe paari ägedaid tosse ja kaks paari lihtsalt okeisid asju, mida ma otseselt nimetada ei oskagi. Riideid ka. Nii et nüüd on mõnda aega jälle muretu.

Paar päeva tagasi vigisesin, et raha on vähe (sest on ka) ja nüüd sain jälle paariks päevaks tööd juurde ja üldse tundub maikuu graafik üsna lootustandev, nagu olekski ehk võimalik näljasurmast pääseda ja ühel päeval ka lennupiletid kinni maksta. Ja ei vigisenud ma muidugi tööandjatele, vaid niisama. Mul on tunne, et ving on nagu imerelv, toob head asjad kuidagi kohale. Peaksin hakkama kirjutama ülemaailmset edu saavutavaid eneseabiraamatuid. Esimene oleks “Vingu end tippu”, teine “Kuidas efektiivsemalt vinguda” ja kolmas “W(h)ine like you mean it!”, mis ühendab vingupilli väikese klaasi veiniga. Selle jaoks oleks mul muidugi väikest rahastust vaja, nii et võtke julgelt ühendust.

Aga lugemisest. Nagu öeldud, loen raamatuid. “Troonide mängu” sarja esimest hooaega hõlmavad raamatud said juba läbi ja plaanin kohe hakata ka teise hooaja oma lugema*. Teisipidi poleks tahtnud, kui oleks enne lugenud, oleks igav sarja vaadata, aga nii on väga tore, annab tegelastele sügavust juurde, tuletab rohkem meelde, kes on kes ja mis teda kannustab ja annab üldse parema ülevaate. Kõik detailid ju sarja ära ei mahu ja iga kirjeldatud silmavaadet pole võimalik edasi anda.

* Hiljem üle lugedes jäi mulle mulje, et lugeja võib siin ekslikult mõelda, nagu oleks keegi sarja põhjal raamatu ka teinud, mitte vastupidi, aga kõik on siiski traditsiooniline, esmalt tegi George R.R. Martin (WHO’S NOT YOUR BITCH!) raamatud ja hiljem tehti selle põhjal sari. Sarja nimi on “Jää ja tule laul”, mille avab “Troonide mäng” ja siis tuleb “Kuningate heitlus” ja ma ei mäletagi, mis siis tuleb. Kaheksa peaks neid igatahes lõpuks kokku tulema, osa on veel ilmumata, nii et arvestades seda, et George saab sel aastal 64, tasub tulihingelisematel fännidel talle vitamiine ja spordiklubide kinkekaarte saata.