anna kannatust

lugemisest ei tule midagi head

Käime siis üle tänased põnevaimad artiklid. Esiteks loen juba mitmendat korda sellist väidet:

Abikaasa juures välisriigis elavad naised üldjuhul tööl ei käi, tihti ei valda nad ka kohalikku keelt.

Esiteks olen ma muidugi veidi skeptiline. Arvan, et pigem on nii, et enamus neist suure kisaga lahutavatest naistest, kes oma lapsi kätte ei saa, on need, kes tööl ei käi ja ei valda kohalikku keelt. Mina ämmana ei jätaks ka oma pojakesele sapist märkust (või viit) tegemata, kui ta tooks koju venelanna või hispaanlanna, kes abielluks temaga, sünnitaks talle lapse, aga kogu selle protsessi käigus keelt ära õppida ei viitsiks. Teiseks paneb naine end sellega teadlikult nõrgemasse positsiooni, sest on selge, et kuhu ta ikka läheb, kui keelt ei oska. Perekoolist lugesin kunagi põhjendust, et “mul ei ole siin sõpru, nii et ei ole kellega keelt praktiseerida”. Elati siis mehe sünnimaal, aga no ega ta mehega ometigi juttu ajama ei hakka, mehe suguvõsast rääkimata.

Teiseks lugesin ambitsioonika pealkirjaga artiklit “Kõrgharitud noore lugu: kuidas ma tööd otsin“. Artiklist selgus, et kõrgharidusest rääkides peeti silmas Tallinna Ülikoolist saadud bakadiplomit filosoofias. Tööd otsib ta juba üle kevadest saadik, aga no ei taheta sobivat tööd pakkuda ja ettekandjaks ta ka ei taha. Seda, mis see sobiv töö siis oleks, kahjuks sealt artiklist välja ei tule, tüdruk suisa kurjustab selle pärast, et töötukassa töötajad ei taha kuulata tema pikka juttu sellest, kui loogiline mõttekäik tal on, vaid tahavad teada, mis nad sobiva töö lahtrisse siis kirjutama peaksid. Ma tahaks ka teada, sest isegi kui mul oleks näiteks sekretäritööd pakkuda, ei julgeks küsima minna, sest äkki see ei ole samuti piisavalt kõrgelennuline.

Püha Jumalaema, loen ja mõtlen, et miks mina siis ometi aega raiskan, mul on ju ometigi baka kirjanduses ja suisa kõrvalerialagi olemas, viimane aeg hakata vorpima artikleid sellest, kuidas mind ei olegi veel Sirpi toimetajaks võetud. Aga kui täitsa tõsiselt rääkida – kui juba pool aastat on tööd otsitud, tasuks ehk mõelda sellele, et minna kuskile vabatahtlikuks. Saaks vähemalt veidi kogemusi ja oleks hiljem midagigi CV-sse kirjutada.

P.S. Üks hea artikkel ka. Nimelt arutasime eile Facebookis seda, et kuidas küll prantsuse koomikud kõik nii lõpmata kehvad on (ja parimad neist pole üldiselt prantslased) ja leidsin ühe artikli, mis seda teemat analüüsib ja on tõesti täpselt nagu rusikas silmaauku. Ka see hariduse kohta käiv osa.

30 kommentaari “lugemisest ei tule midagi head

  1. Konsultant: Siin on see otsitava ameti lahter … Mis ma siia lahtrisse kirjutan?
    Tööotsija noor: Ma olen õpingute ajal töötanud pool aastat baaris, kuid nüüd tahaksin oma elult juba midagi muud.
    Konsultant: Eee … okei … aga mida ma siia lahtrisse panen?
    Tööotsija noor: Ma olen noor inimene, täis värsket indu, võimet mõelda nii loominguliselt kui ka loogiliselt, tahet leida värskeid lahendusi ja entusiasmi muuta maailma, alustades väikestest asjadest.
    Konsultant: Tore-tore, aga see ei mahu siia lahtrisse. Mida ma siia lahtrisse kirjutan?
    Tööotsija noor: Ma lõpetasin filosoofia. Filosoofia õppimine arendab mõtlemisvõimet, õpetab kahtlema, küsima, analüüsima ja täpne olema. Need on väga universaalselt vajalikud oskused. Ma arvan, et tegelikult peaks selline oskustepagas andma mulle võime saada hakkama üpris laias töövaldkonnas.
    Konsultant: Ahah .. aga mida ma siia lahtrisse kirjutan?

    Selle kommentaari võiks ära raamida ja EHI seinale riputada.

    1. Ma lugesin ka seda kommentaari ja mõtlesin, kas peaks selle ka oma blogisse kopeerima, aga lõpuks mõtlesin ümber. Tore, et keegi veel seda tähelepanuvääriliseks pidas. 😀

    2. Minu lemmikkommentaar loo juurest:

      Minule assotsieeruvad sõnaga “filosoof” sõnad “Diogenes” ja “tünn”, kindlasti mitte töö.

    3. Tõepoolest mul tekkis kah selles kohas küsimus, et mida preili siis ikkagi lahtrisse soovis, eriti veel kui haritud inimesena saavat googeldamisega ise hakkama 😀

      1. Ma arvan, et tegelikult soovis ta ka edaspidi ametit – üliõpilane.

        Mulle on jäänud mulje, et on palju selliseid, kes lähevad ülikooli mitte omandama haridust kui tööriista-relva vaid noorpõlve head elu pikendama. Sest ülikool, see tähendab nii mõnegi jaoks eelkõige – puhtad riided, vabadus, prii korter ja söök (vanemad toetavad).

        Energeetilises mõttes on selline ärimudel üsna hea ERoEIga – minimaalse pingutusega saab end toita ja elust rõõmu tunda (peod, huvitavad sõbrad).

        Sisulises mõttes peab Mad Max tunnistama, et tüdruk on tark ja kaval. Tõeline energia-ala asjatundja:))

        1. No ma ei tea, ma olen ka üliõpilane, aga isemajandav. Tõsi küll, nominaalajal vanemad toetasid, aga meil on pea pooled olnud sellised, kes end ise ülal peavad, algusest saadik (või vähemalt kuskil esimese aasta jooksul töö otsivad).

        2. Siis ma tõenäoliselt eksin, sest minu tutvusringkonnas kõrgharidusega inimesi ei ole ja ma pole võimeline adekvaatset hinnangut andma.

          Minu põhimõte on läbi elu olnud – ei õpi ise ja ei soovita ka teistele:))

        3. Laias laastus on ikka nii, et isegi kui vanemad toetavad, siis mitte lõpmatuseni. Kamoon, mis vanemad seda endale lubada saaks. Eeldus on ikka, et kuskil õpingute ajal juba hakatakse tööotsi võtma. Pealegi, kesse tahab lõpmatuseni kellestki sõltuda.

          Ma mäletan, et magistriõppe ajal varjasin ma vanemate eest vahel edukalt, vahel vähemedukalt neid perioode, kui mul üldse raha ei olnud.

        4. Mad, kui sa ei tunne kõrgharidusega inimesi, siis sa ju ka ei saa sõna võtta teemal, et mis alustel ja mis rahadega nad õpivad. Mina õppisin eluks ametit ja pean seda siiamaani. Ma tean lausa igasugu asju. Omaenda raha eest ja omaenda võlgadega. Aga sa ei tunne mind, nii et jah…sinu kaotus ilmselt 😀

  2. Ei tule jah midagi head. See harjumus on paha asi. Aga ma laenan sulle ikkagi “Lazari naised”, et sul midagi paremat oleks lugeda kui eesti kvaliteetajalehed.

  3. Issand, ma pean nüüd kohe hakkama protesteerima, et prantslased võivad olla ikka naljakad ka. Mulle meeldivad näiteks Chevaliers du Fiel, Florence Foresti, Eric Antoine, Nicolas Canteloup, Laurent Gerra, klassikud Les Inconnus…kohe kuidagi ei saa kurta, et nad nalja ei oskaks teha. Võib-olla on asi selles, et mõnikord kipub see nali olema tiba kultuurispetsiifiline ja kõrvaltvaatajal on raske sisule pihta saada.

    1. Ahhaa, Florence Forestid me täitsa arutasime ka, sest ta on siiski hetkel Prantsusmaa kuulsaim naiskoomik (tunnistagem, et itaalia verd, mõlemad ta vanemad on siiski itaallased, nii nagu Gad Elmaleh on Marokost, nii et torkab ikka silma see, et Prantsusmaa kuulsaimad koomikud ei ole läbinisti prantslased) – jah, ta teeb vahel mõnda inimest hästi järele, kuigi muidugi ülepakutult, aga üldiselt on tema isiklikud stand-upid pigem klounaadilaadsed. No kasvõi see “Mulle ei meeldi poisid”, see on ju jube.

    2. Nii, uurisin neid teisi ka. Chevaliers du Fiel pole vähemalt labane, see tundus tõesti vahepeal päris naljakas.Eric Antoine oli täitsa äge, tunnistan, et ma naersin vahepeal kõva häälega. Gerra ja Canteloup ei pakkunud mulle midagi. Ja muide, need mehed on kõik ca 50, kus on pealekasvav põlvkond?

      1. Eric Antoine ongi pealekasvav põlvkond, sündinud 76 🙂 Tunnistan ausalt, et ega ma ei ole kunagi teemasse süvenenud, vaatame kodus seda, mis telekast tuleb. Chevaliers du Fiel on Edela-Prantsusmaa rahvuslik uhkus ja neid ma olen isegi päriselus laval vaatamas käinud. Nende puhul on huvitav see, et üks neist on sotsioloogiadoktor ja teine lõpetas Ecole nationale des beaux-arts’i, mis pole ka paha. Ja Florence Foresti mulle meeldib, ‘une vache, une Porsche, une patate’ on meil kodus igapäevases kasutuses 🙂

      1. Deemit, Rents, ma juba lootsin. Aga kui sealt sobimatud sõnad välja kraamida, siis ei jää suurt teksti alles. Ja ehk kaob mõtegi.

        1. Noh, võib ju väga lühidalt kokku võtta – “tööturul on oluline see, mida sa oskad ja milleks sa võimeline oled, mitte see, mida su ema sinust arvab” – aga siis muutuks see loosungiks ja ei jõuaks lastele kohale.

    1. see crackedi artikkel ei käinud tööturu, vaid kogu elu kohta – et sind hinnatakse mis tahes valdkonnas selle järgi, mida sul pakkuda on, mitte selle järgi, kui tore inimene sa oled.

      a ma ei ole selle just selle üldisusega nõus. või noh, kui keegi on lihtsalt tore inimene, siis vähemalt mulle ta küll juba pakubki. väga palju pakub.

      mind ümbritseb hulk inimesi, keda ma hindan just sellepärast, et nad on lihtsalt toredad.

      1. Sa neile raha ja eluaset ka pakuks nendel alustel? Sest minu arust see artikkel ei käinud mitte selle kohta, et niisama tore olemine oleks kuidagi kasutu või mõttetu, see käis selle kohta, et kui sa arvad, et see ongi sinu elu eesmärk, siis sa oled veidi eksinud. Sisemine ilu ei skoori ja head kavatsused mammutit koju ei too kahjuks. Ma peaks teadma, ma olen proovinud.

        1. no seal pakuti seda lahenduseks ka kurvastamisele,et “miks ma tüdrukutele ei meeldi”, puhtalt skoorimise mõttes. Tüdrukutele vahel vägagi meeldivad poisid, kes on lihtsalt nunnud.

        2. Need poisid meeldivad käimise mõttes, mitte kooselu mõttes. Kasvõi see Eesti blogi, kus väga vaimne daam kirjutab, kuidas ta oma mehe ja nunnu poisi vahel valis – kui poisil raha otsa sai, oli naine kõpsti kodus oma mehe juures, sest vaimsus teatavasti leiba lauale ei too, noor ja nunnu ka mitte, oma mees aga küll.

        3. ja tegemissoovitused olid kas või “alusta omaenda youtube’i blogi”, mis on iseenesest tore idee, aga vaevalt et just tööturule pääsemiseks mõeldud.

  4. Kusjuures ma mõtlesin seda teist artiklit lugedes ka Rentsi peale. Et miks Rents nii hullusti tõmbleb, kas talle MEELDIB mikihiirelas ettekandja olla ve? Saab ju elegantsemalt ka, käsi määrimata.

    Ja siis et, kui inimesel on eriarendatud “võime mõelda nii loominguliselt kui ka loogiliselt, tahe leida värskeid lahendusi ja entusiasmi muuta maailma, alustades väikestest asjadest” siis miks ta ei tule toime lihtsa lahtri täitmisega, mis kasu sellest võimest ja tahtest on, kui see ei tööta isegi nii väikestes asjades?

    1. See on siuke naljakas suhtumine jah, et “ma ise ei tea täpselt, mida ma teha tahan, aga siia peaks palgatud olema mingi inimene, kes selle minu eest välja mõtleb, ja kui ta seda ei tee, siis TEMA on süüdi, mitte mina” – ei noh, oma elu peab ikka ise elama. Võib-olla see ongi see filosoofiline õppetund, mille noor omandama peab.

    2. Võib ju ka nii mõelda, et kui eriarendatud filosoof ei suuda ankeeti loetavalt täita, siis on see kapsas Tallinna ülikooli filosoofide kiviaeda. Antireklaam.

  5. Tibi on tore, aga kõva kolm (või rohkem?) aastat ära raisanud.

    “võime mõelda nii loominguliselt kui ka loogiliselt, tahe leida värskeid lahendusi ja entusiasmi muuta maailma, alustades väikestest asjadest”

    Tibinal on teadmised, aga mitte võimed ega oskused.
    Huvitav, kui rängad silmaklapid peavad olema, et mitte näha selle kursaõe või -venna konkurentsieelist tööturul, kes on töötanud kogu stuudiumi jooksul, mitte pool aastat.

    EHI-s on praegu konkurss filosoofia lektori ametikohale. Seega erialast tööd eestis pakutakse. AGA see töökoht eeldab minimaalselt magistrit…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.