Väike võit igas päevas – magasin üle hulga aja järjest TERVE ÖÖ, ilma et ma oleks kordagi pidanud köhimise pärast üles ärkama.
Teine väike võit – kuna haigena oli kõrgemat patja vaja (magasin siin suisa suure hunniku otsas), harjusin ära selle megakalli padjaga, mille ma suvel ostsin, aga mille peal ma magada ei suutnud. Suisa päris mõnus on nüüd.
Kolm – kuna enne tööleminekut tahtsin võimalikult palju asju korda ajada, võtsin end kokku ja tellisin lugerile lihtsalt uued kaaned (Rahva Raamatu kadunud paki ootamisest olen ma ammu loobunud, kuigi nalja pärast võiks neile muidugi helistada ja esitada küsimusi teemal “tellisin teie Tallinna esindusest midagi kuu aja eest, KUI aeglaselt see pakikandja teil täpselt kõnnibki?”). Äkki saan vahelduseks kätte isegi.
Neli. Proovisin juba hästi natuke ennast liigutada ka. Ära ei surnud, kehvem ka ei hakanud, nii et vist juba nagu võib.
Pärdikute päevaraamat 