Ehk siis väidetavast imikutapust. Jaa, tapmine on kahtlemata halb ja kõik need muud asjad, aga mind huvitavad hulga rohkem selle loo tagamaad – näiteks artiklit lugedes oli minu esimene küsimus, kus seisab selles loos lapse isa. Keegi pidi selle tite ju sigitama, mis tähendab, et ka siis, kui laps ei olnud kummagi poolt oodatud, oleksid nad pidanud seda omavahel arutama, leidma mõlemale sobiva lahenduse või kehva lahenduse, mis oleks mingigi lahendus. Väidetavalt on isa küll tüdrukuga suhtes, aga alles 15, mis muidugi seletab nii mõndagi – väga võimalik, et sellises vanuses poiss ütlebki lihtsalt, et eks ootame ja vaatame, mis saab. Ja tüdruk ongi oma probleemiga tegelikult täiesti üksi.
Selle peale tekib kohe teine küsimus – miks on selles vanuses kooliealine tüdruk vaimselt üksi? Tal peaks ju olema ema, kes on vanem ja targem ja kui ka poiss ei aita, siis tema ikka hoolib ja aitab. Väidetavalt oli koolipsühholoog tüdruku emaga vestelnud ja ka tema oli rasedust eitanud. Just tüdruku ema oli see, kes tüdruku käekõrval kooli tagasi tõi ja ütles, et kõik on korras. Nii et oma osa on vanaemal kahtlemata.
Kohe lapse ema koletuslikus mõrvas süüdistada on muidugi tase omaette. Meil ei ole õrna aimugi, kas lapse pani sahtlisse ema või tütar, meil on ainult hunnik oletusi – ema võis tappa, vanaema võis tappa, laps võis sündides peaga vastu peldikupoti serva käia. Laps võis isegi sündida surnult ja ema võis teda peale tulutut elustamist meeleheitehoos raputada – või oma nooruse ja teadmatuse tõttu valesid elustamismeetodeid kasutada, siin on ju sada erinevat võimalikku varianti. Seda enam, et Virumaa Teatajas kirjutas, et meedikud tuvastasid kaugelearenenud raseduse KATKEMISE (kuskilt käis läbi kuus kuud, kui see on õige, oleks ellujäämistõenäosus üsna väike). Nii et veidi vara on kedagi surma mõistma hakata.
Pärdikute päevaraamat 
ja sel ajal kui kõik seda ‘kuuma’ teemat arendavad, syydlast tapavad ja ennast maru tegusaina tunnevad, on siinsamas me kõrval tuhanded meeleheites v äärel inimest ja teine tuhat hirmutatud, ahistatud ja alandatud last. kui nad uudise kynnist ei yleta, pole probleemi, exole.
ma pole märganud kuskil artikleid sellest, kuidas nyyd alasti kistud ja materdatud neiut aidata tahetakse … vms
Mis mindkõige enam hämmastav on mõistmise ja heakskiidu vahele meelevaldse võrdusmärgi tõmbamine. Kuniks ei suudeta näha taoliste sündmuste põhjuseid ja tegeletakse vaid avaliku ristilöömisega ei ole võimalik tulevikus midagi sellist ära hoida. Ikka valdab inimesi pimedus tragöödia põhjustanud sündmuste jada suhtes ja reageeritakse ainult tagajärgedele.
Mind hämmastab sama asi, puutusin selle teemaga kokku juba kooliajal kui üritasin mingis kirjandis selgitada, miks inimene, keda on eluaeg alandatud, võib ühel hetkel oma viha endast nõrgema peal välja elada. Muidu viielisena sain selle kirjandi hindele 3 ja emakeeleõpetaja karjus klassi ees, et just minusuguste vägivallaõigustajate tõttu võivad inimesed kirves peas mööda linna ringi käia ja keegi ei küsi, mis viga…Kui ma siis üritasin seletada, et ma ei õigusta, lihtsalt mõtlen, et iial ei tea ju, mida võib allasurutud kannatus inimesega teha, vastas õpetaja lihtsalt, et igas olukorras peab inimene inimlikkuse säilitama. Mina kaldun arvama, et inimlikkus on tegelikult päris õhuke kiht, millest on teatud oludes väga lihtne eemalduda ja selles ei saa alati inimest süüdistada. Ma ei usu, et osad inimesed on sündinud saatanast ja teised jumalast, ma usun, et teatud inimeste saatanaks muutumisel on teistel inimestel enamasti kandev roll.
Nojah, see on sama, nagu oma depressioonist rääkivat inimest süüdistada selles, nagu oleks depressioon moeasi ja “inimene peab igas olukorras optimistiks jääma”
Sa said kolme, sest òpetajale ei meeldinud sinu kaitstav argument? Ai, minus oleks kyll sihuke òpetaja vist kooliajal vàgivallahoo esile kutsunud 😀
Kahju ka, et òpetajale muidugi inimlikkuse mòiste kuidagi segaseks oli jàànud.
Mismoodi see märgindus ikkagi seal mõistmise ja heakskiidu vahel olema peaks? Puht teoreetiliselt.
Mõistan, aga heaks ei kiida?
Mõistan, aga hukka ei mõista?
Samunegiet ise ei teeks, aga kui keegi teine teeb, on pohlad?
Varguste puhul peaks siis mõistma, et kui inimene lihtsalt ei viitsi tööd teha, las varastab. Lihtsustatult: põhjus – viitsimatus tööd tehes pingutada, tagajärg – vargus.
Kui pärast enese paljaks varastada laskmist paberkott pähe tõmmata ja isegi mitte uta-uta teha, siis ongi võimalik varguste arv viia nullini?
Mõistame, et tädi ja onu olid alles noored ja rumalad, vanamoor takkapihta veel kah. Tapsid teised kamba peale väeti ja vastuhakkamatu tite ära (nottisid maha teise ja kolmandagi, peksid veel kedagi vigasekski), sest näiteks king pigistas. Kui me nüüd ilusti kõrvale vaadates vilet laseme, siis juba homme pole kinnimajasid enam ehitada vajagi?
Humanismi ja sallivuse sünonüüm ongi karistamatus?
Psühholoogias on täiesti eri kategooria äsjsünnitanud naise psüühika. Väga paljudes maades on vastsündinu tapmine kriminaliseeritud hoopis teistmoodi kui kasvõi kahepäevase imiku tapmine. Miks ja kuidas – seda võiks ju psühholoogide käest küsida.
Märgindusest: jah, mõistmise ja heakskiidu vahel ei ole mingit märki, need on eri kategooria asjad. Heakskiit/hukkamõist on alasti emotsioonid, mõistmises on natuke teadmist ka sees.
Oot, st et väga paljudes meile teada olevates kultuuriliselt lähedastes tsiviliseeritud maades on on täiesti OK saata teise ilma äsjasündinu?
Olen küll kuulnud hämmastavalt palju sünnitaja psühholoogia kohta loenguid, aga ei meenu küll kohe ükski selline maa, kus sündinud lapse teise ilma saatnud ema aplausi ja lilledega tervitatakse.
Ja kuidas jääb ikkagi selle tänu arusaamisele pilgu kõrvalepööramisega ja ootamisega, et äkki läheb ise mööda?
Miks sellisele geniaalsele lahendusele arenenud demokraatiaga riikides veel tuldud ei ole ja ikka veel koostatakse/lähtutakse kriminaalseadustikust?
Miks näiteks Eestis karistamatuse normiks muutudes kuritegevus ära ei ole kadnud?
nyyd ma saan aru(mõistan) miks mehed naeravad välja naiste ‘loogikat’
Ma ei ole just oma arukaimas konditsioonis, aga siin on praegu … aiast, aiaaugust, kunsthammastest ja sekka ka rootorist.
Kust see mõistmise/arusaamise ja pilgu kõrvalepööramise võrdlus tuli?
Ja kriminaalseadus on nagu seadus ikka, lauaga lapiti, elu ise on kuidagi rohkem … flexible ja dynamic, mis on ka üks põhjusist, miks seadused kunagi lõplikus vormis valmis ei saa. Pretsedendid, mis alati olemasolevatesse raamidesse ei mahu.
Mõistan, aga heaks ei kiida?
Mõistan, aga hukka ei mõista?
Et mis me tast ikka kotime, äkki järgmine kord ja ülejärgmine kord ta enam nii ei tee ja parem lihtsalt unustame asja nüüd ilusasti ära onju?
Selle usina kottimisega (mis muide ei ole üldse sinu ega minu, vaid õigusorganite rida) võib lihtsalt veel ühe laiba juurde saada, seda nüüd ka vaja poleks. Või on?
Heaks ei kiida, hukka ei mõista, asjaolud on mulle ja ma kahtlustan et ka muule avalikkusele teadmata, äkki ootaks veidi? + nagu siin mainitud, ei juhtunud see kõik keset metsa, vaid keset inimühiskonda, kuhu olid kaasatud mitmedki instantsid, kes peaks märkama, mis nende nina all toimub.
Naljakal moel on mul kahju, et tütarlaps oli 18, mitte enam 17 ehk alaealine, kuigi neil päevadel-kuudel ei pruugi inimlikust aspektist vahet olla. Küll aga seaduse silmis – kõrvalseisjad ja pealtnägijad on sellega paljust justkui vabastatud. Seaduse järele.
Kus ma kirjtasin, et vastsündinu surmamine OK on? Psut funktsionaalset lugemisoskust kuluks ka dzihaadis ära! Lihtsalt suuremas osas meie kultuuriruumi kuuluvates maades on äsjasünnitanud naise poolt toime pandud lapse vastu suunatud vägivald kvalifitseeritud kui mitte teadlik ning külmavereliselt sooritatud mõrv vaid sellise teo puhul võetakse arvesse naise nii hormoonide kui füüsise poolt paigastlöödud psüühikat.
Emotsionaalne vahtulöömine ei aita siin kedagi.
Aa, isegi Eesti kriminaalseaduses on selline kuritöö eraldi klausli all.
Muide: me mõistame usinasti kohut, aga kas vara pole? Tolle lapse ema käitumine ei ole kindlasti medalit väärt, aga kas teda natuke liiga kiirest risti ei pooda?
Pidingi tänitama juba, et KaRS ka kvalifitseerib vastsündinutappu ema poolt eraldiseisvana, aga näedsa’, said ise järjele! 🙂
Jäetaksegi karistamata ja unustatakse lihtsalt ära?
Wau, väga võimas seadus meitel tõesti.
Võta KaRS ette, loe ja siis kommenteeri. (“Jäetaksegi karistamata”- no kuule!)
Aga kas praegu ei käi pallitagumine just sinna väravasse, et kui raske sel tädil on ja kuidas tuleks ikka toetada ja mõista ja sallida ja aru saada?
Kas põhiline pole siingi point, et küll ta vaeseke kannatab ja hukka mõista teist küll ei tohiks?
Või kuidas see mõistame, aga karistame ikka konteksti sobitubki.
Just täpselt: mõistame, aga karistame.
Kusjuures on karistusseadustikus suuuuur llünk, nagu ehk isegi tähele panid: see naine ei olnud üksi kõrbes. Mitte keegi ei näinud mitte midagi, kellelgi ei tulnud pähe oma abi kasvõi vägisi toppida siis, kui sellelst ka kasu oleks olnud.
Viimane kui üks nendest “pimedatest” jääb ilusasti puhtaks.
Tegelikult ma saan aru, et üritati vägisi abi toppida, aga kuna neiu õpetajale ja nõustajale oma rasedust otse EITAS… siis ei olnud neil ju seaduse järgi rohkemaks õigust. Õpetaja ei tohi minna koju vanematega rääkima, kui teda ei lubata või kutsuta; õpetaja võib vanemaid küll kooli kutsuda, aga kui need keelduvad tulemast, siis nii asi jääbki.
Ieska, mis asi on riigipoolne karistus? Veritasu vòi kriminaalteraapia? S.t karistuse yks eesmàrkidest oleks ehk ka see, et see inimene teeks oma elus mingisuguseid korrektiive ja teist korda samas olukorras kàituks teisiti.
Lisaks, karistuse iseloom ja raskus siiski sòltub olukorrast, seepàrast ongi vàga oluline vaadata kuriteo toimepanemise asjaolusid, kus on nii kergendavaid kui raskendavaid kui lihtsalt eripàrasedi asjaolusid. àsjasynnitanud naise psyyhika on yks asjaoludest, seega vastsyndinu tapmine on spetsiifiline tegu ja nòuab spetsiifilist reaktsiooni.
Mòistmine ei tàhenda òigustamist. Aga mòistmine on vajalik jàrgmiste tegude ennetamiseks, nàiteks. Ja teiste analoogiliste tegude ennetamiseks.
Armas selgitus!
Kui enne vehkisin näpuga kohaliku valla sots. töötajate poole, siis siin võiks järgmisena anda kätte bakatöö teema mõnele … eem … sotsioloogihakatisele (andestage mu võhiklikus, kui eksin nüüd eriala nimetamisega!), kes võiks jälgida kogu selle kaasuse retseptsiooni meedias ja peldikuseintel. Esimesest nupust kuni selle 18. aastase edasise elukäiguni. Klikkide arvud ja -dünaamika, reaktsionide polaarsus jms. Võiks olla päris põnev.
Ma imestan siin palju maisemate asjade üle – koolis on psühholoog! Nagu wau! Psühholoog tegeles teemaga. Nagu sada wau’d! Klassikaaslased juhtisid korduvalt tähelepanu, klassijuhataja pani ka tähele ja rääkis emaga ka… aga viimane tõi lapse (juriidilises plaanis täiskasvanu) pärast (nuri?)sünnitust käeotsas kooli tagasi ja kinnitas, et “pole häda ühti, juba läks üle!”
Eeem… kas ainult mulle tundub, et tegelikult on siin ainest küsimuste esitamiseks kohaliku omavalitsuse sotisaaltöötajale? Nii ema, tütre kui ka kapisahtlist leitud tütretütre osas. Terve aruga inimeste maailmas sellist sündmuste komplekti juba kokku ei pane.
No jumala õige!
Nojah ja jälle sama lugu, et nii klassijuhataja kui psühholoogi käed jäävad sellises olukorras liiga lühikeseks, kui ema ise toob oma äsja (nuri)sünnitanud tütre koolitundi tagasi… ilmselgelt oli tegu väga ajupestud tüdrukuga, sest 18aastane peaks tegelikult tohtima ise enda eest seista, aga seda ta ei teinud.
Ahjaa, rents, kuumim kelle jaoks ja/või kus?
Delfinaariumis ehk küll ja Tamsalus tõenäoliselt ka, aga see ei ole ju miski ülemäära enneolematu sündmus siinpool Emajõge? Alles siin oli, kui Suurejõel (on sihuke küla seal Pärnu jõe kaldal, Vändra sektoris) üks napi aruga ema diivanipadjal lösutades kogemata padja alla sattunud rinnalapse ära lämmatas. No ja kuna selle lõpnud lapsega tal miskit tarka teha polnud enam, siis pistis teise ahju ja … põletas ära. Nagu nõu šit! karjute? Statistika. Puhas SS Sitalehe materjal.
Täitsa mäletan toda lugu, see oli ikka päris räige. Aga kuumus ongi selline asi, mis üsna kiirestii maha jahtub.
pidin juba ieska kallal tänitama hakkama, aga siis lugesin nagu mingi halva eelaimduse ajel tema plogi esimese lehekülje läbi ja … naeratan siin nüüd niisama 😀
/räme naer auditooriumi tagaridadest/
“Aga oleks vist palju oodata, et ajakirjanikud süütuse presumptsioonist kuulnud oleks.”
Aga oleks vist palju oodata, et kõrgeltharitud, enda meelest arukas ja keskmist ületav inimene suudaks jätte üldistamine.
Lihtsuse mõttes äkki ajaks titetapu ka ajakirjanike kaela?
PS: Koomas Toomas – oled, mida loed. Mõni loeb Õhtulehte. Sina oled SS Sitalugeja.
höhhöhhöööö!
mina armastan sind kaa!
/ma olen ieska, kuna lugesin just tema ploogi! Kuda nooremad selle kohta ütleksidki? ROFLMAO/
Tore, siis lugesid ju ka natuke arukamaid arutlusi.
Lugemisoskuse puudumises ei ole mitte midagi arukat. Keegi ei ole öelnud, et tapjat karistama ei peaks (eeldusel, et tegu oli tapmisega [ja kui oli, siis et tapjaks oli ema, mitte vanaema], mille kohta ei ole praegu veel mitte mingeid tõendeid), räägitakse lihtsalt sellest, et tuleks mõista ka toimunu tagamaid. Näiteks suur hulk pedofiile on ise olnud nooruses väärkoheldud – loomulikult ma tunnen sellistele inimestele kaasa ja mõistan mingil määral, mis neid sellise olemuseni viinud on. See ei tähenda, et ma arvaks, et neid ei peaks karistama. Mõistmine on oluline juba selleks, et teiste samalaadsete juhtumite puhul oleks ehk võimalik tegeleda probleemiga ENNE, kui see nii hirmsate tagajärgedeni jõuab.
kuule, lammas, mölla ikka ühe nime all!
Lihtsalt märkuseks, et vähemalt IP aadressid on neil erinevad. Mitte et ma välistaks, et Ieska oskab ruuterile restarti teha, aga ma arvan, et need on siiski erinevad kommenteerijad.
ja sina, Rents, ära tule siin ieska vanatestamentlikku “hammas-hamba-vastu” moraali kõigutama! Ieska seda just jutlustabki, et koolilaps oleks tulnud selsamal esmaspäeval peaga vastu sitapotti tagudes surmata. Vastukaaluks koletule lootetapule.
Ma tõesti ei arva, et absoluutselt kõik ajakirjanikud ainult odava kõmu peal väljas oleks, aga fakt on see, et ka Postimees (seega ka sealt palgasaajad) järjest kindlama käega selles suunas roolivad. Varsti pole SL Õhtulehega enam mingit vahet.
Aga katsuge ieskat ka ometi mõista. Ega temalgi kerge ei ole. 😛
Khm, nagu ülal avanevast (osast sellest) näha, võib ka parimatest blogidest kiiresti Delfi miniversiooni teha.
sorry! 😀
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tamsalu-vastsundinu-surmas-ei-pruugi-ema-suudi-olla.d?id=34182485
Isegi prokurör manitseb juba leheneegreid. Aga see ei sega ieskadel hangude-tõrvikutega kolli väljaandmist nõuda. Lintšimiseks.
Ärge last pesuveega ka nüüd välja visake (antud kontekstis ilgelt kõlav palve, eksole?).
Ieska blogis on jummala häid tähelepanekuid ja mitte vähe! (Minu isiklik arvamus) Lihtsalt selles konkreetses asjas tundume erinevaid piibleid tõlgendavat.
Hmmm, mu meelest pole keegi öelnud, et tüdrukule peaks karistamise asemel kaasa tundma ja laskma tal “edasi tappa”. Minu jaoks tähendab see mõistmine just nimelt mõistmist ja mitte heakskiitu, mõistmist, kuid karistamist. See ei ole ju võimatu? Selle asemel aga lööb enamus tüdruku lihtsalt risti – et vaadake, milline jäletis on olemas, tuleks hävitada. Ennast korrates – ma ei usu, et see tüdruk oli sündinud sadist vaid suur roll tema teos oli ka kõrvaltvaatajatel. Kui ei teadvustata seda, et ka tüdruku lähedased jätsid paljutki tegemata, jääb mõistmata ka see, et teiste sarnaste lugude puhul saaksid teised midagi ära teha, et tragöödiat ära hoida. Oligi sündinud saatan, keegi poleks midagi muuta saanud!
Minu meelest pole point mitte selles, kuidas “tema teosse” suhtuda, vaid selles, et me ju ei tea üldse, kes tegi ja mida tegi.
Bingo!
Ma ei tea, mu meelest postimehe artikli pealkiri oli kenasti neutraalne – imik leiti surnult, prokurör arvab, et võis olla vägivaldne – süütuse presumptsiooni vastu postimees ise otse ei eksi.
Kommentaare ma igaks juhuks ei loe, kardan. Kommenteerimise sellise artikli taga oleks võinud ära keelata.
Lugu on võigas nii või naa. 18aastane on sisuliselt täiskasvanud inimene ju juba. Samas on ta väga värske täiskasvanu. Kui ta sellises olukorras lihtsalt jaanalindu mängis, on ta kas puudega või tõsiselt ära hirmutatud. Ka mina leian, et tüdruku vanematel ja muudel lähedastel on siin oma osa. Ja lisaks – jah, see on vaid jäämäe tipp, aga meie ühiskonnas on tõepoolest midagi väga korrast ära. Tipust allapoole jäävad kõikvõimalikud muud väärkohtlemised, pedofiiliani välja. Mis tõepoolest uudistekünnist ei ületa. Enne kui juhtumiste arv juba kriitiliseks massiks kasvab.
Voonakeste vaikimine on see.
Ma ei oska praegu öelda, kas pealkirja on muudetud või ajasin ma selle millegiga segamini, sest lugesin mitut artiklit, nii et võtan igaks juhuks selle osa postitusest ära. 😀
Sa lugesid vist delfi versiooni, ma pakun…/punastab/
Mulle meeldib see arvamus: http://naine.postimees.ee/?id=322464
Mida seal oleks andnud teha? Noh, artikli järgi pole selge, kas klassijuhataja kohaliku sotsiaaltöötaja poole ka ikka pöördus, kui hakkas rasedust kahtlustama. See on üks asi, mida ta OLEKS saanud teha. Aga ega sotsiaaltöötaja võimuses ka eriti palju ole. Kuni otsest kuritarvitamist VEEL ei ole selgunud – inimene on lihtsalt rase, see pole kuritegu, kodus on pealtnäha kõik enamvähem korras – ei saa sotsiaaltöötaja ka eriti vist sekkuda. Või saaks? Mõni sotsiaaltöötaja võiks seda nüüd öelda. Kas oleks veel midagigi saanud ette võtta enne surnud imiku leidmist? Antud juhul, olukorda eitava raseda teismelise koolitüdruku ja seda eitamist mahitava ema puhul?
Nagu ma juba ütlesin, rase olemine pole kuritegu ja samas on see üldiselt väga inimese enda intiimne asi – ka see oleks võigas, kui iga raseduskahtlusega inimest hakataks kohe pehmete seintega kongi toppima ja tervislike toiduainetega sundsöötma. Kasvõi see teema: http://naine.postimees.ee/?id=322464
Kah kaksipidine käsitlus.
Oi tegelikult on selle minu poolt viimasena viidatud artikli pealkiri küll väga kallutatud… kuidas kaitsta veel sündimata last – see mõte on okei – aga just ema mõtlematuse eest???
Nagu ema mõtlematus oleks ainuke asi, mis loodet kahjustada saab ja nagu seega iga rase oleks juba potentsiaalne kurjategija…
Ja kui mõtet jätkata ja iga rasedat juba ette potentsiaalseks kurjategijaks tembeldada, siis selline ühiskondlik hoiak võib tõesti viia imikusurmade arvu sagenemiseni.
Ajalooliselt pole imikusurmad muuseas mitte midagi uut. Vanasti, mil abieluvälised rasedused oli tänapäevast hoopis rohkem lubamatud ja vallaslapsi stigmatiseeriti praegusest rohkem, oli üsna sage, et isegi suhteliselt mõistuse juures olev neiu võis oma sotsiaalse äpardumise varjamiseks oma ettevaatamatuse tagajärje vägivaldsellt likvideerida… See mõte ei pruugi meile meeldida, aga kas keegi saab öelda, et see pole tõsi?
Siin on lahingut peetud..
Kuna aga see teema peaks hoopis kotis olema, mitte avalikkuse ees närida, siis mina olen vait… ainus mida öelda tahan, et te kõik võiks vahel oma lapse tuppa vaadata …
Haugud vale puu all, proua.
Ja ma arvan, et see teema peab just avalik olema, ilma nimedeta küll paluks. Sest on tõsi, et sellised juhused annavad märku – midagi ON mäda taani riigis.
isegi, kui tegu oli konkreetselt tapmisega, ei ole hetkel teada, kas tüdruk oli teo toime panemise hetkel SÜÜDIV… selle teeb kindlaks kohtupsühhiaatriline ekspertiis (juhul, kui tüdrukule esitatakse süüdistus)… kui ekspertiis leiab, et teo toimepanemise hetkel tüdruk süüdiv ei olnud, ei saa (ja ei peagi) teda ka karistada… küll aga nt sundravida, variante on veel…
Mhmh, ema sünnitusjärgsest seisundist on näiteks Notsu siinsamas kommentaariumis rääkinud.
Olen või? mitte ei mäleta.
Aa, sorry, kaamosrules oli see 😀
Ja meite külaserval elas proua oma paljude lastega ning kuuseheki all oli väike surnuaed. Ok, ma ei tea seda küll nii kindlalt, sest kaevamas seal pole käinud. Aga seda räägiti. Teati. KÕIK teadsid. Ise vaid mäletan põhikooliealise peretütre suurt kõhtu, mis ühel päeval nagu niuhtigi kadunud oli. A pereema olla säänset soovimatu peresuurenemise vastast abinõud kasutanud. Kordi palju. Siis ei löödud imekombel kedagi risti. Ei kontrollitud. Vaid heideti haiget nalja, et nääd, veel üks ristike juures. Tagantjärele mõeldes äärmiselt haige, aga lapsena ei osanud üldse seisukohta võtta. Ja see ei olnud üldse nii ammu. 80-tel…
Ehk see oligi kõigest haige nali. Külakogukond ja kuulujutud jne…
Kuigi mingi osa minust (ehk see, mis kuulis neid jutte, mida laste kuuldes ei räägitud) kardab, et mingine tõepõhi sel lool oli. Kes teab. Tunamullune lumi?