anna kannatust · prantsuse

kuidas tappa pankurit?

Täna läksin ma pangas tõsiselt nii närvi, et ei suutnud otsustada, kas hakata nutma või röökima ja lõpuks ei teinud kumbagi. Nimelt sain ma kirja, mille sõnumiks oli “tulge oma pangakaardile järele” ja PIN-kood. Mina, kui Eesti kultuuritaustaga inimene, eeldasin, et see tähendab “tulge oma pangakaardile järele” ja läksin rõõmsalt kohale. Alguses tunduski, et kõik on hästi, sain juba kaardi kätte – ja siis rebis piff selle mult lihtsalt käte vahelt ära ja teatas “Oi, kaart ei ole veel aktiivne, sest teie elektriarvet pole me ju veel näinud.”

Selgituseks siis nii palju, et konto avamiseks näitasin ma neile kohustuslikus korras töölepingut ja infot oma elamise kohta, kus muuhulgas oli ka kirjas, et üüri hinnas sisaldub internett ja elekter. Ilmselgelt sellest aga ei piisanud, sest nad leidsid, et nad tahaksid nüüd üürilepingut uuesti näha – üürilepingut, mida mul loomulikult kaasas ei olnud, sest kui ma saan kirja “Tulge oma pangakaardile järele,” ei oska ma arvata, et see tähendab “… ja võtke kaasa üürileping, abielutunnistus, koera sünnitunnistus ja ema lapsepõlvepildid”. Ma läksin nii närvi, et nõudsin ingliskeelset teenindust, sest ma ei suutnud uskuda, et nad tõsimeeli tahavad näha üürilepingut, mida ma neile juba korra näidanud olen.

Noh, mis seal ikka, miks ma ei võiks oma kaarti võtta, neile üürilepingut faksida ja kui kaart ükskord aktiivseks tehakse, siis saan ju kasutama hakata – aga ei, nii ikka ei saa, kaardile tuleb hiljem järele tulla. Selle aja peale surusin ma juba läbi hammaste, pooli sõnu tagasi hoides:”Türa, ma faksin teile täna selle sitase üürilepingu ja see pisike sitatükk kaart pange posti, sest ma ei ole siia kuradima urkasse linnaossa lähemal ajal enam tulemas. Ja kui te selle posti olete pannud, raisk, saatke mulle selle kohta kinnitav meil.”

Viimase lause peale hakkasid poisil (sest inglise keelt neil räägibki vist ainult üks poiss kogu selle kamba peale) muidugi käed värisema, sest mis mõttes meil, see on ju midagi internetiga seotut, mingil koolitusel kunagi räägiti, aga ei tea, kas tasub ikka nüüd hakata uurima, mis see täpselt on. Et äkki ikka helistame? Ah ei ole prantsuse numbrit? No kirjutage siia siis oma meiliaadress. Jaa, ma tean, et meil on see süsteemis ka olemas, aga kirjutage ikka siia uuesti, ma proovin teile meilida.

Mitte et mul isiklikult vahet oleks, minu poolest võiks ta mind Facebookis ka lisada ja siis selle info mu seinale panna, andku ainult kuidagi teada. Oskaksin arvestada, kui suure kastiga ma palderjani ostma peaksin, sest väljend “prantsuse bürokraatia” paneb mul juba täiega käed värisema. Seda enam, et nad ju teavad, et palka ma saan, mida kuradit see nende asi on, kas ma maksan selle palga eest elektrit ka või raiskan kõik narkootikumide, viina ja prostituutide peale. Raisk.

P.S. KAPO, kui sa seda loed, siis ära muretse, kahjuks ei ole mul piisavat ligipääsu väetistele, et seda kuradima urgast õhku lasta. Seoses sellega, kui keegi teine müüb odavalt kunstlikku väetist, siis mul on plaanis üks suuremat sorti porgandipeenar teha, nii et võtke ühendust kõrvaloleval meiliaadressil.

P.P.S. Uuest soengust on kasu ka, kui juba rongis istuma saan, pole vaja karta, et keegi veel minu kõrvale istuma tuleb ja näiteks küsib, mis raamatut ma loen. Lisaks on öösiti hea turvaline koju jalutada. Win.

10 kommentaari “kuidas tappa pankurit?

  1. Kas selle peale mõtlesid, et “uue soenguga” on rongis mugavaim istmel laiutada ja tänaval eriti ligi ei tikuta aga PANGAS äratab see vastupidist reageeringut?
    Kui mul on õigesti meeles, siis Euroopa Liidus on vist 30 miljonit inimest, kellel polegi pangakontot.

    1. Ega ma loll ei ole, enne panka jõudmist tegin tänavanurgal ikka viisaka soengu pähe. Kuigi nende jaoks võib “välismaalane” muidugi veel hullem sõimusõna olla kui “mingi kaltsakas”.

  2. Tere tulemast “I hate banks” klubisse 🙂 Ma katkusin eile meie oma koduse SEB’i pärast juukseid. Ja ilmselt katkun edasi ka tulevikus 😀

  3. Mõtle nüüd teistpidi. Suurema osa oma elust veedad sa ilmselt Eestis ja ajad asju .ee reeglite järgi. Ja siis on lust && rõõm tuletada meelde, iga kord, et õnneks ei ela sa Prantsusmaal ja ei pea pidevalt pead vastu seina peksma.

    S.t. kannata praegu see natuke ära ja siis (suurema osa elust) ole rahul, mitte vastupidi.

    Kehtib muide puhkuste kohta ka… Parem on käia 1 kuu kusagil pärapõrgus ja ilgelt kannatada ja siis nautida ülejäänd 11 kuud suhteliselt talutavat ilma, mitte vastupidi. Nii et mina käisin sel suvel puhkamas sinu lähedal Prantsusmaal 🙂 ja sellega võrreldes on Eesti tõesti lausa kullatükk.

  4. See pole siiski mitte panganduse, vaid Belgia ja Prantsuse teeninduse eripära. Kliendi huvides ei tehta mitte midagi, teenindajad on reeglina täiesti süüdimatud ja ettevõtte poolt määratud tingimused mingi teenuse saamiseks on tihti absurdsed, mõttetud ja ebavajalikud. Seejuures on klienditeenindaja toimetamine väga vabades piirides (nt ei juhtu neil midagi, kui nad lihtsalt kaotavad ära remonti toodud eseme), samas kliendil tuleb mingi teenuse saamiseks väga palju end painutada ja mingeid x-nõudeid täita. Ja muidugi sama ettevõtte eri kontorite vahel igasugune kommunikatsioon puudub. Seega edaspidi saadki oma pangatoimetusi ajada ainult selles kontoris, kus end kliendiks regasid ning ka tulevikus saadavad nad kõik pangateated sellele aadressile, kus sa juhtusid elama tol hetkel, ükskõik mitu korda sa neile oma uut aadressi ka ei teata.

  5. juhuu. i’ve been there, almost. http://kilpkonnasaar.wordpress.com/2010/06/11/protsess-naudi/ >> kusjuures jätkuanekdoot on selline, et kui me siis paar kuud hiljem sinna samasse maja selle sama tädi juurde tagasi laekusime, et noh, kus kaart on ja te ju ise ütlesite, et tulgu me sinna tagasi — siis tädi vaatas meile otsa ja ütles: mis te siia tulite? siit ei saa ju midagi. ei, mina küll midagi sellist ei öelnud.
    ja kui ma siis uksest välja jalutasin teadmisega, et ma just skippisin oma skype koosoleku kogu selle jura pärast ja täiesti ilmaasjata, siis ma olin küll nii vihane, et peaaegu oleks sealsamas tädi peale karjuma hakanud ja pool teed koju raevutsesin ka. õrr…

  6. eem… ja kui sulle vähegi antakse, siis ma soovitaks, et mine võta omal see järgmine palk postkontoris sulas välja. kuskil ei ole kirjas ju, et sa selle oma pangale pead andma…

  7. Muide, lasin ühel prantslasel neile helistada ja pisut pahandada ja sebida, kinnitati, et see on viimane paber, mida vaja on. Samas oli “unustatud” öelda, et pärast paberi faksimist läheb 48 tundi, et see valideerida ja pärast seda saab kaardi. Ja võite kolm korda arvata, kas poiss, kes mulle KINDLASTI kinnitava meili lubas saata, seda tegi ka või mitte. Vihjeks nii palju, et tabelis tähistataks vastust miinusmärgiga.

  8. Mul tekkis seda lugedes kange tahtmine õppida ära prantsuse keel ja pangatelleriks ümber kvalifitseeruda, et siis kusagil Lõuna-Prantsusmaal (sest see on minu piiratud kogemuse põhjal Maailma Ilusaim Koht) saada riigi ainsaks kliendisõbralikuks pangatöötajaks. Ainult et kolme lapse ja muu elu kõrvalt ei ole ümberõppeks vist eriti aega, nii et kahjuks jääb siiski ära.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.