Igav heietus

Midagi põnevat öelda ei ole, ütlen ainult seda, et tuligi välja, et järgmisest semestrist pole meil enam hispaania keele osas suurt midagi valida, st sellest tasemest edasi loengud enam ei lähe. Kui veab, tuleb ehk sama tase uuesti, saab seal vabakuulajana käia (põhjust iseenesest oleks), kui ei vea ja loetakse traditsiooniliselt üle semestri, tuleb samm tagasi astuda. Kahju, et mõnes keeles ei olegi ei vestluskursusi ega päris edasijõudnute kursusi, peab järgmisel semestril vist ikka end Hispaania vahetusüliõpilastega hängima sokutama vms. Muidu ei oleks midagi, aga need* tahavad ka ainult juua ju kogu aeg ja mina tahaks à la kudumistehnikaid arutada.

Pildil peaks olema veel üks põhjus, miks hispaania keelt õppida, aga ma ei tea, miks ta silmad nii kurjast vaimust vaevatud tunduvad.

* Ma ei diskrimineerinud praegu hispaanlasi, vaid vahetusüliõpilasi

KÕIK keelaks ära!

Tänases Õhtulehes toimub arutelu selle üle, kas baarid peaksid rasedatele naistele alkoholi müüma või mitte. Mina ei tea, miks nad ainult baaridest räägivad, mitte ka supermarketitest, aga iseenesest on probleem ju olemas. On fakt, et ülalolev pilt illustreerib Eesti elu üsna hästi ja paljud ei oska ega tahagi ilma alkoholita lõõgastuda. No ja sündimata elu kaitsmine on ju üllas idee.

Ainuke miinus on see, et kui juba kaitsmiseks läheb, tuleb tööd päris palju, sest rasedale peaksid olema keelatud kõik järgnevad ained, mis võivad veel sündimata lapse tervist ohustada:

• alkohol
• tubakas
• kiirtoit (ja üldse kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega toit)
• poolproduktid
• transrasvad (ja muu “kräpp”)
• kahjulikud E-ained (kassiiridel võiks kassa juures olla tabel, kust saab kiiresti vaadata, millised E-ained on kahjulikud ja millised mitte, nii et vajadusel saab kõike jooksvalt võrrelda)

Lisaks muidugi mõned ilmselge riskikäitumise juhud – kui rase kõnnib talvel liiga lühikese seelikuga või selga paljaks jätva jopega, peaks teda kindlasti trahvima, et ta oma lapse tervisele rohkem tähelepanu pöörama hakkaks.

Kuna inimene on juba kord selline loll loom, kes ei hooli ei enda ega teiste tervisest, on tõenäoline, et nii mõnigi rase hakkab oma eristaatust varjama, eriti alguses, kui seda on füüsiliselt lihtne teha. Aga ka selle jaoks on mul plaan! Esiteks, raseduse arvelevõtmine kohustuslikuks enne teise raseduskuu lõppu. Ja nii kui ta arsti juurde satub, tehakse talle ajutine tätoveering, kus on kirjas tulevase ilmakodaniku eeldatav sünnikuupäev. See on ühtlasi ka õlekõrs vaesematele rasedatele, nemad võivad kanda näiteks tätoveeringut kirjaga:”Kõhubeebi sündi toetab Pere Leib. Saabun 22. veebruaril 2013.”

Mis siis veel? Ehk annaks läbi suruda nõude, et vähemalt ühe kuu peab rase selle perioodi vältel veetma maal (loomulikult oleks lubatud asustustihedus täpselt määratletud), eemal linnakärast, sudust ja autode tossust? Kui inimene on nii vaene, et kuskil talus tuba üürida ei jaksa, võib ju elada ka telgis, ongi värsket õhku rohkem. No ja maalähedus maksab ju ka midagi.

Nonii, kas unustasin midagi olulist?