faith · hooker · movies · music · olemise talumatu kergus · princess · rotid

Kas järgmiseks kaebame Google´i kohtusse?

Olen väga suure huviga jälginud Piraadilahe vastu suunatud kohtuasja (eesti keeles kajastab seda Larko) – kui nad süüdi mõistetaks, tähendaks see, et keegi ei üritagi enam varjata, et kohut mõistab raha, mitte seadused. Lisaks saaks see otsus murranguliseks, ajajärgul, kus kõik teavad, et autor on surnud, ei saa selline otsus jääda tagajärgedeta. Ma ei mõtle ainult seda, et süüdistajate veebilehed olid “juhuslikult” maas, kuni süüdistatavad palusid fännidel veidi tagasi tõmmata, vaid ka seda, et ajad on muutunud ja need, kes muutusi vastu võtta ei taha, saavad need paratamatult oma õuele.

Seletan arvutivõhikutele veidi seda, milles protsess üldse seisneb. Nimelt on Pirate Bay kodulehel viited torrentitele. Inimesed leiavad torrenti selle saidi kaudu üles, tõmbavad enda arvutisse ja selle kaudu tõmbavad kellegi teise arvutist (MITTE piraadilahe kodulehelt ega nende tüüpide arvutitest, vaid täiesti suvaliste arvutikasutajate arvutitest) endale asja, mida nad otsisid. Piraadilahe serverites ei ole mitte kübetki informatsiooni, need ainult aitavad “piraatidel” informatsiooni leida. Seega on Google´i kohtusse kaebamiseks täpselt sama palju seaduslikku alust, ainult selle puhul saab igaüks aru, et see oleks absurd. Pirate Bay sarnasest tööpõhimõttest hoolimata tahaksid autoriõiguste omanikud aga oma “saamata jäänud raha” kuskilt kätte saada ja see tundub nagu hea koht olevat.

Isiklikult arvan ma, et neil oleks targem ajaga kaasas käia. Nagu “piraadid” tabavalt öelnud on, on meelelahutustööstus juba mitu korda surma lävel olnud – esmalt räägiti, et raadio ja televiisor hävitavad muusika- ja filmitööstuse,  kodune lindistamisvõimalus pidi olema kindel kabelimats ja nüüd siis on internet nende viimase hingenatukese kallale läinud. Tegelikult see muidugi päris nii ei ole.

Muidugi arvan ma (nagu ilmselt iga empaatiavõimeline inimene), et ka kunst on midagi väärt ja selle tootjad peaksid saama oma väärtusele vastavalt tasustatud. Väärtuse otsustavad muidugi tarbijad, see on siiski masside armastusele orienteeritud ühiskond. Minu isiklikust seisukohast paneb internet aga tootjad just rohkem pingutama – plaatidele lisatakse igasugust kraami ja kingitusi, et inimesed pigem neid ostaksid, filmidel on lisad, mängudel samuti. Ja vähemalt minu pealt teenib muusikatööstus AINULT tänu internetile. Ma ei ostaks iial muusikaplaati, kui ma ei ole varem seda albumit kuulnud ja selle headuses veendunud. Aga kui ma selle korra alla tõmban ja see mulle VÄGA meeldib, üritan ma selle alati osta. Sama asi ka raamatutega – esimeseks lugemiseks laenutan ma selle raamatukogust, aga mulle meeldivale autorile üritan ma alati oma rahakoti abil märku anda, et ta meeldib mulle. So what, et kõik ei ole minusugused – aga väga paljud on! Ja ka need, kes ei ole, käivad kinos ja kontserditel ja nad saavad tõuke tarbimisotsuse langetamiseks just internetist.

Just ükspäev arutasime, et ainuke asi, millega on jamasti, on mängud – ma ei viitsi neid tavaliselt eriti kaua mängida, samuti ostan ma Eestist mänge üsna harva, sest minu maitse jaoks ei ole neid vähemalt Tartust saada. E-bayst tellida ka ei viitsi, nii et olengi läinud mugavamat teed ja neid kopeerinud (ei, “varastama” oleks selle kohta liiga radikaalne sõna). Aga enamus tarbijaid ei ela äärealadel, nii et ka suurlinnades on piisavalt minusuguseid, kes on valmis heale asjale peale maksma – eeldusel, et nad enne hea maitse suhu saavad.

Vaadake maailma veidi laiema pilguga. Ärge hoidke ideedest nii kõvasti kinni, et see, kui väike laps arvutist multikat vaatab, seostub teie jaoks vargusega. Ideed on paindlikud ja ideed muutuvad, käivad ajaga kaasas ja tasuvad end alati ära. Tarbimine on ainult viimane samm teenimisahelas.

6 kommentaari “Kas järgmiseks kaebame Google´i kohtusse?

  1. Raamatukogust raamatut laenates peaks autor ja tõlkija selle eest väikse kopika saama, vähemalt selline mulje on mul jäänud oma tädisi kuulates, seega ei saa seda päris samasse paata panna. Aga muus osas on mu arvamus, et kunst kuulub rahvale ja nii nimetatud piraatlus on selles osas väga teretulnud. Ega Mansonid, Kornid ja Madonnad ilma asjata Eestisse ei roni, poleks piraatlust siis nad koguksid oma villades rasva, mitte ei jookseks mööda maailma ringi, et lisa tulusi saada. Lisaks sellele on piraatlus tänapäeval üks suuremaid tõukajaid tehnoloogia valdkonnas. DVD-d võeti käibele selle pärast, et erinevalt cd-st pidid need kopeerimis kindlad olema, kuid kahjuks ei läinud ühel Norra häkkeril palju aega vaja, et see kood lahti murda. Sellel järgnes kohe kohtu case, kus mehelt taheti sada nahka võtta. Kuid see andis kohe tõuke tehnoloogia firmadel dvd-kirjutajaid vorpima hakata. Seega on skeem väga lihtne. suur korporatsioonid mõtlevad kogu aeg välja kuidas oma tulusi kaitsta, mille käigus tuuakse turule uusi andme kandjaid. Häkkerid murravad tavliselt need lahti. See annab aga firmadele võimaluse toote arenduseks. Mõlge ise kui suur vajadus oleks praegu suur korporatsioonidel dvd-de järgi kui cd-de rippimine oleks võimatu? Tavakasutajale tähendaks see ikka 700mbga jändamist. Üheõnaga poleks piraatlust siis istuksime me ikka veel 286-te taga ja taoks Super Mariot ja arvaksime, et elu on fantastiline.

  2. USA filmitööstuse advokaat Monique Wadstedt küsis muideks Anders Nilssoni käest, mis vahe on Pirate Bayl ja Googlel. Spontaanselt vastas Nilsson, et Google viitab HTML-failidele kuid parandas ennast kohe, et Googlest leitud lingile klõpsates satub kasutaja kellegi kolmanda konkreetsele veebilehele. Seda võib vabalt tõlgendada, et lobi arvates on just nimelt torrent tehnoloogia kuritegelik, HTML aga mitte.

    Mis aga puudutab Google kohtusse kaebamist, siis seda lobi muidugi ei tee. Küll aga mitte sellespärast et ühe või teise vahendustehnoloogia vahe oluline oleks vaid seepärast, et Googlel on sootumaks suuremad resusrsid vastu panna, k.a. veelgi ilgemad advokaadid kui lobi omad. Piraadid pole nendele materjaalse külje pealt võrdsed vastased, küll aga suudavad oma asja oluliselt paremini argumenteerida.

  3. DVD-d võeti käibele selle pärast, et erinevalt cd-st pidid need kopeerimis kindlad olema, kuid kahjuks ei läinud ühel Norra häkkeril palju aega vaja, et see kood lahti murda.

    Jon Lech Johanseni lugu oli päris huvitav, kunagi sai sellel teemal isegi Norra suursaadikule üks kiri saadetud (http://lemmit.offline.ee/jonjohansen.html). Vahepeal on asjad kahtlemata edasi arenenud, politseivägivalla asemel üritavad sisutootjad status quo’d kohtu abil saavutada.

  4. Raamatukogust neile jah mingi papp jookseb, aga see oli ainult kroon või paar laenutuse pealt – seega on raamatu ostmisest autorile kindlasti rohkem kasu. Mõtlesin lihtsalt seda, et oleks ju kena tunnustada inimest, kes loob midagi, mis sulle meeldib.

  5. Raamatuautorite ja -tõlkijate tasu oleneb lepingust – mõni saab kirjastaja käest mingi kindla summa kätte, annab õigused ja edasi teenib iga müüdud raamatu pealt väljaandja (USA koomiksimaailmas oli see viimase ajani väga levinud mudel, nii et kultuskoomiksite autorid võisid päris vaesed olla), mõni kaupleb endale õigused välja ja saab iga müüdud eksemplari pealt. Aga laenutustasud on ikka abiks.

    Mis veebimüüki puudutab, siis arutas Scott McCloud kunagi koomiksite müümise koha pealt, et inimesed on tegelikult nõus ka internetis saada oleva kauba eest maksma, kui seda oleks lihtne teha (ei peaks täitma lehekülgede viisi vorme), hind oleks mõistlik ja sa ei peaks kuhugi andma allkirja, et loovutad oma esmasündinud poja vms. Mõned koomiksisaidid elavad mikromaksete süsteemi peal päris kenasti.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.