feminismus

Feminismist ja sookvootidest

Nodsu ütles sookvootide kohta ära selle, millele ma paar päeva Kaamose blogi kommentaare lugedes mõelnud olen, aga mida ma kuidagi sõnastada ei osanud – tõesti on kummaline, et need samad inimesed leiavad, et kui naiste kaitseks kvoote kasutatakse, tähendab see, et naised on lollimad, aga samas on normaalne, et poistele (ja hiljem ka meesõpetajatele) tehakse järeleandmisi (ehk siis kasutatakse kvoote, kuigi need pole ametlikult kehtestatud), et koolis mehi rohkem oleks. Samas ei leia nad sugugi, et mehed lollimad oleks, oh ei, neile on lihtsalt vaja kvoote, sest neile tehakse ju liiga.

Silmakirjalikkus? Ma ei tea, millest te räägite, aga tõmban igal hommikul laineriga silma kirjuks jah.

14 kommentaari “Feminismist ja sookvootidest

  1. Keegi ei tee meestele liiga.

    juurdle parem selle üle, miks mehed ei taha koolis tööl käia. Miks mõni naine (ja ma ütlen siin mõni, sest ilmselgelt ju sitaks paljud tahaksid aga…) ei taha autoremondi töökotta minna?

    Mina näiteks ei unista sellest, et ma lähen tööle kuhugi, kus ees on ootamas peamiselt naistekari. Ma tean väga hästi kuidas vitud töökohal õelutsevad omavahel ja kõigi teistega ka.

    Samamoodi ei taha minna naine tööle kuhugi, kus on ees ootamas kari munne. (ma oletan)

    Sookvoodid… no türa kus nüüd on ikka teema. vabandust… vitt.

    1. See osa hakkab muidugi ka mängima, aga siin sõltub ilgelt seltskonnast. Näiteks ma võiksin vabalt olla mingis Eesti firmas ainuke naistööline, aga Lõuna-Prantsusmaal Hispaania vanameestega poleks ma küll koos töötada suutnud.

    2. needsamad mehed on nõus täpselt sama palga eest (koolides ei ole sugugi nii kehv palk) tegema märksa mustemat tööd. Mehed ei taha lihtsalt õpetajana töötada. Sest haridus, noh, see on mömmidele.
      Nimelt sellist hoiakut toodabki sookvootide ehk allahindluste kehtestamine gümnaasiumidesse vastuvõtul.

  2. Ma olen töötanud nii naistekollektiivis, segakollektiivsis kui ainukese naisena meestekollektiivis. Igas neist rohkem kui korra. Ainukese naisena meeste kollektiivis töötaks iga kell uuesti, naistekollektiivis enam iial mitte ja segakollektiivis olenevalt seltskonnast.

    1. No kuidas sa seda võrdsust lasteaias endale ette kujutad? Või kui paljud mehed asuksid tööle haiglasanitaridena? Ntks.

      1. Mida sa mõtled selle võrdsuse alla lasteaias? Kasvatajaid? Aga miks mitte? Mees ei lähe kasvatajaks, sest 1) see on justkui rohkem “naiste töö” 2) tööaladel, kus on tunduvalt enam naisi kui mehi, on palgad väiksed (ja mees-on-pere-toitja-macho-kultuur ei saa lubada, et mees teenib vähe(m kui naine)) 3) mees kasvatatakse lapsest saati mingi stereotüübi järgi (autod vs nukud jms), mis ei arenda poisslapses omadusi a la järgnevas punktis nr 4. 4) mees jääb kõigil kahe kõrva vahel oleva müüdi järgi naisele alla tundlikkuses, empaatiavõimes, suhtlemisoskuses jm “pehmetes” omadustes, k.a suhtlemises lastega. Miks me ei saa aru, et selline elukorraldus ja arusaam on vastuoluline ja ebaproduktiivne? Naise koht praeguses ühiskonnas on olla ikka veel keegi, kes teeb mehe elu lihtsamaks – triigib pesu ja teeb süüa, et mees saaks maailma vallutada. Ja kui see naine ise tahab maailma vallutada, peab ta oma pesu ise triikima ja ise endale süüa leidma – mees seda ei teeks ja meest ta ju ei leiaks ka… 🙂 Võib-olla kaob see arusaam järgnevates põlvkondades. Loodan. Kui ühiskonnas on naisi-mehi enam-vähem võrdselt, oleks loomulik, et selline tasakaal on ideaal ka selle ühiskonna kõigis eluvaldkondades. Mitte et peaks sookvootidega andma 50% kavatajakohtadest meestele ja 50% ehitajatest peaks olema naised. Ebavõrdsuseta ei oleks juttu mingitest kvootidest. Võiks olla nii, et kellegi palk ja prestiiž ei kannata tema soo pärast, et igaüks saaks areneda oma huvidele ja võimetele vastavalt, valida tegevused, mis talle rahuldust ja rõõmu pakuvad. See jutt on juba vist juba klišee… Aga see ju olekski päriselt loomulik ja õiglane?

  3. vaata, sookvootide kehtestamisel töökohtades on selline kaval nõks, et need mitteametlikult aga kindlalt kehtiksid üksnes tüüpiliste meeste tööde kohta – aga mitte keegi ei lähe nõudma, et lasteaiakasvatajate hulgas peab ka olema vähemalt 40% mehi.
    Niiet sookvootide kehtestamine töölevõtul toimib ainult ühte pidi.

    Koolides, üldhariduskoolides eelduste kohaselt peaks käima mõlemast soost lapsed. Seega on sookvootide kehtestamine gümnaasiumi vastuvõtul mõnes mõttes inilikult mõistetav.
    Samas leian ma, et poiste õppeedukusele see sugugi hästi ei mõju ja seega tegelikult poiste koolist väljalangevust ei takista vaid pigem soodustab. Poisid muutuvad üleolevaks, hariduse prestiiz nende silmis langeb ja tulemus on see, mida me ei soovi.
    Mis aitaks, noh aitaks hariduse prestiizi suurendamine.

  4. tglt võiks ju ollagi koolikohustus keskkooli lõpuni (olgu siis gümna või kutsekas), nii et päris välja langeda ei saakski, aga kui näiteks kooliastme vahetamise aegu ei ole õpilane parajal tasemel, siis õpib lihtsalt kas suve jooksul või järgmise aastakese järele ja proovib uuesti.

  5. Naised ei ole lollimad, aga mehed kardavad endast arukamaid ja tegusamaid naisi. Seega nad sihilikult otsivad endast rumalamad naised, et ise oleks endal mehisem tunne 😛

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.