on alati kohal ka kõige suurema peapõrutusega lapsevanemad. Miskipärast osaleb sellistel võistlustel alati üsna vähe Pireteid ja Martineid või kasvõi Christophere ja Michaeleid. Küll aga on seal esindatud (ja ma TSITEERIN, need on kõik päris nimed) näiteks: Kristen Stig, Jeison, Lysandra, Brendon, Rico, Kenert, Joko-Liise, Harles, Hayleen, Heily, Keron, Keisy-Daile, Roven, Arabella-Delysa, Mya-Brittlynn, Robin Abzalon, Rihanna, Renesmee Eleanor, Bennet, Makar, Jaslyn-Kristelle, Cirocco, Dominick Bayron.
Mya-Brittlynn? MYA-BRITTLYNN? NO MIKS OMETI? Mida see Mya-Brittlynn teeb elu lõpuni iga kord, kui ta käest küsitakse, kuidas ta nime kirjutatakse? Rihannal vähemalt selles osas niipea probleeme ei tule. Ja kogu sellest nimekirjast Joko-Liise tegelikult kõlab hästi ja ei ole mingit rõvedust sisse topitud, igaüks saab aru, kuidas seda kirjutatakse jne, nii et selle kohta ma halvasti ei ütle. On küll silmatorkav, aga heas mõttes.
Perekoolis (jah, käisin tõesti seal jälle) on see teema palju kirgi kütnud ja muuhulgas kulutatakse palju auru ka selle peale, et miks ometi poistel “pikad tüdrukute juuksed” on. Sest pikad juuksed saavad ju ainult tüdrukutel olla. No ja roosa särk peaks ilmselt ka poiste seljas põlema minema vms.
Pärdikute päevaraamat 
Siin üks tore link
NB! vaadake ka kommentaare:))
Priit-Pilsner on mul ammu oma esmasündinud poja jaoks kõrvale pandud, vat see on õige Eesti mehe nimi.
Mul on ausalt öeldes kõhulihased juba valusad naerust. Selle artikli esimese kommentaari peale põhiliselt 😀
Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma justkui mäletan, et kusagil on tehtud uurimus ja leitud otsene seos vanemate hariduse ja laste nimede eriskummalisuse vahel. A võib-olla ma nägin unes seda 😀
Me arutasime ühe tuttavaga, milla Brainid ja Grislyd ülikooli hakkavad jõudma ning tema ütles vanema ja targema inimesena, et ei tasu pabistada, nad ei jõuagi sinna.
Võiks jah teha statistikat veidrate nimede osakaalude kohta erinevate õppeastmetes. Ja näiteks riigieelarvelistel ning tasulistel kohtadel. Täitsa huvitav oleks tulemust teada. Kellegi seminaritööks vms-ks äkki sobiks? Ehkki ma ei tea, kas filoloogile või ühiskonnteadlasele. 😀
Vaatasin praegu buduaaris võistlusel osalejate kommentaare ja avastasin, et üks lemmiksõnadest on neil lapsevanematel “mõtetu” – ühe t-ga muidugi. No mis me räägime 😀 Ma üldse ei imesta, et Rents vahel perekoolis piilumas käib, no seal on ikka jube huvitav vaatlust läbi viia. Väga pikalt muidugi ei või, siis võib juba väga masendama hakata.
Kusjuures ma olen siiralt avastanud, et kui seal vähem käia, on endal parem tuju. No ei pritsi inimeste lollus näkku kogu aeg ja on kergem motti üleval hoida.
Perekool on antud teemal küll teiega (rents et al.) küll üsna ühel meelel ja sõimab osalejaid nagu jaksab. Nii piltide, nimede kui häälte norimise osas. Too sille ja mõni teine välja arvata, aga nood on selges vähemuses.
No Sille on ise selle Jaslyni võimistandoligi emps ju, arvata on, et tema on poolt.
Renesmee… vanemad on liiga palju Twilighti vaadanud või? Ma arvasin et Eesti nimeseadus keelas ära igasugu ulmenimed kus on palju X ja Y ning mis on hääldamatud? [mitte et ma pahaks paneks, mul on endal ka üsna unikaalne nimi ja ma olen ka pidanud üle kordama kuidas seda kirjutatakse, aga vähemalt on lühike ja lihtne]
Mul pole eriliste nimede vastu midagi, endalgi mul üks, aga need nimed võiksid mingitelegi hääldusreeglitele vastata ja mingigi nurga alt tervemõistuslikud olla. Sirgi vähemalt kõlab hästi.
Eestlane kirub kõike ja kõiki. Humoorikas on see, kuidas inimesed üksteist laidavad maha, et ennast paremas valguses näidata.
Ma sooviksin siinkohal öelda, et nime valikul pole midagi seotud vanemate haridusega. Kui siin natuke pingsamalt uurida nimede kohta, avastate, et mõningail on vana-kreeka või ladina keeles muu tähendus, antud juhtumil “taassünd” ja “armastatud”, järeldan, et nimi on valiti põhjusega, tegemist ei ole fännindusega alati. Veel üks hea näide, minu ema pani mulle ja mu õele nime seebiooperi tähe järgi, kuid mitte mingisuguse fänninduse alusel vaid just seepärast, et talle meeldis see nimi, ilus nimi on Rosangelika ja Veroonika. Kuid ma usun, et aastaid tagasi, jäid ka need nimed kellegile pinnuks silma, nagu ka sajandeid tagasi Jekateriine ja Peeter. Teema tuum kajastub selles, et asi ei ole nimedes vaid selles, et eestlane kirubki põhimõtteliselt teise eestlase tegemisi. Ei möödu päevagi kui uudised, internettifoorumid jms meediakanalid ning oma suhtlusring, kirub ühe või teise tegemist. Kui asjale kasulik külg pöörata, siis midagi kasulikku seal tegelikult ei olegi, see ei toida, katta ning ei maksa sulle palka, tekitaks siin hüpoteegi ,, Keda huvitab”. Keda huvitab, kes kellele nime määras, keda huvitab, kes kellega on, keda huvitab! Mind küll mitte, ainult siis huvitab, kui tean, et inimesele on tehtud ülekohut, kui inimest on piinatud, kui inimesele tehakse haiget, kahju kannatab või veel midagi hullemat, siis mind huvitab ja seda seepärast, et siis ma aitan, just aitan inimest mitte tekita ülekohut ega kritiseeri endale tundmatut, vaid aitan abivajajat. Kas sa, kallis internettikomentaator, ka aitad? Lihtne retooriline küsimus. Veel nt, mina isiklkiku ei tea seda Sillet ega väikest Jaslynit, kuid nii palju inimväärikust on, et oma kaasmaalast mitte kiruda,sest miks peaksingi, inimene teeb suurepärast tööd, et oma tütart kasvatada ning samal ajal hoolitseb oma välimuse eest ja veel palju muudki teeb, kuid mida ta arvatavasti ei tee, on see, et kirub siin emasid ja nende lapsi, naisel on sümpaatsus ja taktitunnetus, mis peakski ühel endast lugupidaval naisel olema.
Olles jälginud netikomentaatorite sõnavara, issand halasta ja hoia, kas mitte see pole punkt kirumiseks. Loodan, et abi oli must.
Äkki ikka hüpoteesi? Minu blogi pole küll see koht, kus hüpoteeke looma hakata. Mina sulle laenu ei anna ja ise võtta ka ei taha.
Aga sinu näidetes märkan kohe vastuolu – kui need on sama ema lapsed, oleks loogiline ikka Rosangeelika ja Veroonika, eeldusel, et ta tõesti Rosangelikat ühe e-ga ei häälda. See, et tuuakse sellised näited, näitabki kohe, et inimesel on ikka keeletunnetusega üsna kehvasti, tal ei ole kirjutamisel mingit ühtset süsteemi, laseb lihtsalt nii nagu juhtub, isegi omaenese laste nimedega. Sellest me siin räägimegi, et inimesed topivad suvaliselt täishäälikud ja x-e ja y-eid, ilma et nad mõtleks, kas ja kuidas see kõlab inimesele, kes rohkem kui Aabitsa läbi on lugenud.
Ja kui sa aitamisega mõtled seda, et kas ma annan oma hääle armsamaile beebile, siis EI, ei aita. Kuigi ka minu Facebookis on üks ema, kes üsna agressiivselt oma tupsununnule (ka sarnase nimega, kuigi siin nimekirjas ei figureeri) hääli nõuab. Neid, kes minu meelest reaalselt abi vajavad, aitan küll. Viimati annetasin eile, kui see teadmine sulle midagi andma peaks.
Jaslyni emme välimusest ei tea ma midagi, sest ei viitsinud mööda internetti luurata, aga Perekoolis võttis ta sõna ja no “sümpaatsus ja taktitunnetus” on küll need sõnad, millega ma sugugi seda sõnavõttu kirjeldada ei oskaks.
Ja mitte paha pärast, aga tegelikult hüpotees ka ei sobi hästi sinna lausesse. Hüpotees on teooria, mitte isiklik seisukoht mingis küsimuses. Ja ma ei taha sind närvi ajada, aga me olemegi keelepeded ja meid huvitavad keeleküsimused. Sh ka nimed.
OT, aga kui keelepedeteseda, siis ei ole hüpotees ka seesama, mis teooria.
Teaduslikus mõttes on hüpotees muidugi oletus ja teoorial juba ka mingi tõestus taga, jah.
Jaslyni ema, niipalju kui mina nägin, väljendus kõigi, absoluutselt kõigi suhtes, kes tema tibukesele punkte ei pannud, võrdlemisi räigelt. Muidu keskeltläbi armsa välimusega lapsele ei teki pärast selliseid sõnavõtte tõesti tahtmist ainsatki punkti panna, isegi, kui muidu selline soov oleks.
See ema teeb oma sõimlemistega lapsele karuteene. Issand halasta ja hoia, kas seda saab nimetada suurepäraseks tööks oma tütre kasvatamisel? Esiteks juba lapse sellisele saidile üles riputamine pole see tegevus, mis mahuks kategooriasse “hea kasvatustöö”.Teiseks ei jäta jõhkrutsemine konkurentide ja teisitimõtlejate kallal sugugi muljet sellest emast kui “endast lugupidavast naisest”
Kui statistikat tehakse, siis levinumateks nimedeks, mis maimukestele pannakse, on slaavipärased, on nagu meelde jäänud, küll mitte päris esimesel kohal kõigist pandud nimedest, aga teisel ikka. Miskipärast neil on ikka ajast aega Andreid ja Antoninad, eks kindlasti on ka omad moevoolud ja eristuda tahtmised, aga vähem, kui eestlastel. Ma ei tea, kas see just parem on ilmtingimata, lihtsalt on teisiti. Mya-Brittlynn ei olegi nii kole nimi ju, elu võibolla lihtsamaks ei tee, aga no mis siis, teadagi pole kusagil öeldud, et peab kerge olema, nii et eks siis nimeomanikul tuleb püüda nimi välja kanda, nii hästi-halvasti kui õnnestub. Ma ise oleks vast ühe “t” ja “n”-ga ja võibolla et ka “i” kirjutanud, kui oleks just taolist originaalset nime panna tahtnud. (Mu nukkudel olid lapsepõlves alati pikad ja uhked nimed). Vahest näitavad need nimevalikud eestlaste kui rahvuse suuremat individualismi ja harali olekut, suuremat originaalitsemispüüdu niikuinii. Samas võõrsil vist sulandutakse venelastest kergemii võõra rahva hulka ära, nii et ei tea ka…
Kuidas seda nime arusaadavalt hääldada? Müa-Britlünn, aga ü-d on igrekid (või siis: ü-d on sabadega)? Mis Miia-Britil nt viga oleks? Liiga maakas? Sest maitse üle ju kuuldavasti vaid kakeldakse.
Oi jah, maitse üle kaklen ja teise teksti korralikult läbi ei loe. Andeks-andeks. Mitte hääldamises vaid välja kandmises oli küsimus. AGA. Ikkagi.
Hea nime väljakandmis näitena tuli näiteks Barbi Pilvre pähe. Paistab küll, et ega ta oma nime pärast ei põe. Väga keeruline ja kummaline ning mitmetpidi kirjutatav see muidugi pole ka,
Miia Britil poleks midagi viga, mõtlesin umbes seda, et ega nimi pole inimese juures ju see kõikse tähtsam asi, mis vanematelt kaasa antakse, kuigi eks midagi ta näitab ka. Ja kõik või isegi enamus ei ole ju nii teadlikud ka, et taipavad y-t ü-ks hääldada, hääldavad rahumeeli i ja rahu majas 🙂 Ma arvan, et nimetet lapse vanemad teeks säärase tähelepanu juhtimise peale suured silmad ja ütleks, et mis Müa, meie ütleme küll Mia. Aga teoreetiliselt võttes siis, miks mitte ka Müa, on ju ü täht eestlastele midagi vaat`et ainuomast… ma täpselt ei tea küll, millistes keeltes ta veel figureerib?
Eks tasub siinkohal ka vana head klassikat ja Jorh Aadnieli väike venna Kolumbus Krisostomuse või lõppeks hoopis Bruno Benno Bernhardi nimepanekut meelde tuletada.
No y peaks ikka ü olema, sest i on meil ju sealsamas nimes täiesti maaka ja tavalisena olemas ju.
Luule Viilma on öelnud, et kõige rohkem halba teeb lapsele tema oma ema. Ja ikka head soovides. Eks see käib ka nimepanemise kohta.
Aga seal konkursil oli ka päris normaalseid nimesid.
Millal tulevad jälle moodi Sirje, Mare, Reet, Anu, Ene, Rein, Jüri, Ants, Vello,………..Sellised olid minu klassikaaslaste nimed . Lihtsast nimest hoolimata on kõik nad elus hästi hakkama saanud.
Uhh. Mitte et ma ise patust puhas oleks, noorimal on ka vääääga ebaharilik nimi, aga siiani on kõik tähthaaval ütlemisest esimesel korral aru saanud.
Nimi Reet on muide kohutav, mitte ükski mitte-eestlane ei saa aru, et see nimi on, kuidas seda hääldada või et see võiks naisenimi olla. Rett, Rhett, Riit, Ret, Reit … Brr.
Ja “reet” tähendab veel hollandi keeles “perse”… 🙂 …hääldatakse kuidagi sedamoodi “rheet”, ma ei tea, kuidas kirjutatakse, aga see polegi oluline. Üks tuttav pidi selle nimega aasta otsa Hollandis elama. Ta kasutas ainult oma hüüdnime, sest esimese nädalaga sai selgeks, et pärisnime väljaütlemine põhjustab kas naeru või hämmeldust.
Ning see on juba see teema, kuidas üks vanema põlve naisterahvas nimega Hilja Venemaal ennast Liljaks laskis kutsuda, sest muidu venelased olid suures hädas, kuidas saab naise nimi olla Ilja. 😀
No ma tänan. 🙂 Tegelikult ma teadsin jah, et sakslaste õlgkatus (Reetdach) ei ole mitte see kõige süütum tõlge …
Nimede soolisusega on nii, et keegi Terje olla Norras õppimiseks stipendiumi saanud, sest seda taheti meesterahvale anda ja eesti neiu Terje oli ainus piisavalt meheliku nimega kandidaat.
Ma saan aru, et inimestele Twilight meeldib..aga selle järgi oma lapsele mingit ebard-nime panna.. Jah, ka nõdrameelne on inimene, mis seal ikka..
Muuseas, Roven tundub täitsa tiptop nimi, kui talle mingit välismaist hääldust külge ei poogita. Aga ehk olen ma hoopis igasugu Tsärilynide poolt nii karastatud..
Sama Jaslyn-Kristelle pildi alla käib kätš laikide nuiamise teemal. Keegi ütleb üsna viisakalt, et kui on _modelli_ konkurss, peaks hindama laste fotogeenilisust, mitte nende emmede facebooki sõbralisti pikkust. Emmed saadavad ta selle peale ropult üle t*ra, v*tu ja järeldavad, et ta enda laps on krokodill ja et tal on lihtsalt kade. Ja nii kümnete ja kümnete kaupa.
Nii et lapsele lolli nime panemine ja kriitikast aru saamine (metoodika arvustamist võetakse isikliku ründena ja vastatakse vastavalt) on selle järgi küll tugevalt seotud.
PK-s võtab Jaslyn-Krystelle emme (Sille) ise ka ägedalt sõna.
Hehe, mu mehe venna poja nimi on Roven ja mumeelest korralik, ilus ja täitsa eestipärase hääldusega nimi. Esimese hooga kirjatükki lugedes mõtlesin, et see meerikamaa toddlers & tiaras ju, täna näiteks oli tüdruku nimi Alycesaundra ja ema hakkas vanduma, kui tema lapse nime valesti hääldati… “I pay you 400 dollars and you still can’t get the name right???” Kusjuures sealmaal on pooled veidrad nimed üpris normaalse kõlaga vähemalt, välja arvatud ekstreemsed näited nagu viimane. Selle keele juures on see talutav, eesti keeles aga jäledalt õõvastav.
Roven kõlab sealt nimekirjast vist jah üsna normaalselt – ja saab ka esimese hooga kohe aru, kuidas seda kirjutada, nii et tegelikult mingit probleemi ei tule.
Aga näiteks seesama Jaslyn – Perekoolist selgus, et tema nime hääldatakse “Jasliin”, mis on ju igasuguste hääldusreeglite vastane. Okei, ma võin nõustuda sellega, et hääldame siis seda y-t nagu i-d, kuigi kui seal juba i on, tahaks esimest j-i automaatselt kohe inglisepärasena hääldada (dzäslin/dzaslin), aga eesti keeles on rõhk ikkagi esimesel silbil ja no ei tule selle pealegi, et seal lõpus ise hakata venitama midagi.
Nimed nimedeks, aga need pseudoseksikad poosid, mida allaviieseid tüdrukuid võtma on sunnitud ja ennekõike need rohked vannis või vannitoas tehtud alastipildid on sootumaks võikamad. Kas neil võistlusel mingeid sündsuspiiranguid ei ole?
Viletsate seebikarpidega toas ja välguga tehtud alastipildid, seejuures. Noh ja see ka, et sugugi mitte kõige fotogeenilisemad lapsed ega ilusamad pildid ei saa enim punkte, vaid mingid suvakad.
Jah – vot see pealesunnitud ‘seksikus’ on tõesti õõvastav. Alati figureerib ka meeskohtunik. Ei, ma ei arva, et kõik mehed on pedofiilid aga mehena mind väga muserdaks idee võistlusest võistluseni ainult tillukeste tüdrukute napis kleidis tagumikuhööritamise vahtimine. Miks ometi? Normaalne mees kes lapsi kasvatab ei saa ju ometi arvata, et see on okei mis seal tehakse? Naised on jah natuke hullud mõrrad kes nõuavad oma lastelt võitmist, võitmist ja kui ikka kõige kõrgemat tiitlit ei saa on põrgu lahti. Reklaamist: “It’s naturally a great feeling to know my kid’s prettier than your kid.” Really??
Tõele au andes – seal on ka täitsa normaalseid emmesid kes ei sunni nutvat ja väsinud last lavale, ei halvusta tema esinemist, rõõmustab ka kõige väiksema krooni pärast ja käib seal tõesti lihtsalt seepärast, et tore on ju kostüümidega hullata ja äkki lapsele ka meeldib. Need ülejäänud segased eided aga… kasvatavad lapsi kes ütlevad kaamera ees tõsimeeli: “Winning is the most important thing in life.” Ega nad oma peaga seda välja ei mõtle, emme õpetab…
Mu pojal ei ole pikad juuksed. Tal on mugavad umbes 7-8 cm pikkused juuksed.
Ja ikka ta lasteaiakaalsase virisevad, et “nagu tüdruuuuuk”.
Õnneks poiss ise on suht külma kõhuga ja leiab, et “pikad juuksed on ilusad”.
iseasi, et tal EI OLE PIKAD JUUKSED ju.
Ma ei suuda seda teemat kommenteerida, sest. liiga. palju. värdjaaaaaid
ja siis inimesed imestavad, miks ma joon. Sest täis peaga on rohkem naljakas ja vähem masendav.
See on delikaatne teema. Ei saa ju koolis ka õpetaja lastele südamele panna, et Brendon-Rixard ja Jacelyyn-Chrisbelle tähendavad kõigis võõrkeeltes Mu Vanemad On Napakad. Sest igas klassis on ilmselt paar niisugust õnnetut.
Ja inimeste arusaamad asjadest ongi väga erinevad. Selles algul viidatud kommentaariumis leidsid mitmed, et Hiiremai on ju väga armas nimi. Mina oleks oma aruga arvanud, et Hiiremai (koos nt Rähnileoga) on mingi multikategelane.
Aga tegelikult on ju nii, et ega nimi meest ei riku. Ja täisealisena saab ju nime vahetada..
Kui nimede teemal sõna võtta, võiks midagi asjalikumat öelda olla. Eesti muutub aasta aastalt järjest multikultuursemaks. Väga suur osa võõrapärastest nimedest on lastel, kelle vanematest vähemalt üks on välismaalane. Võõrtähed nimedes on minu teada lubatud kui selline nimi olemas on- vahet pole, kas Iisraelis või Alaskal. Kui neid nimesid pikas jorus ette lugeda, läheb keel sõlme küll, aga kui ühekaupa, siis on iga nimi omamoodi ilus. Vaevalt ükski ema paneb suurest vihast lapse vastu talle keerulise nime: ikka südamest ja tihtipeale sügavama tähendusega. Kokkuvõtteks: väga labane ja inetu postitus. Öelda “peapõrutusega” kellegi kohta, kelle lapse nimi ei meeldi?! Vot see on lolluse kõrgem tase.
Multikultuursemaks? Sa tahad öelda, et Mya-Brittlynn on multikultuurne nimi? Ei ole, see on konkreetselt värdnimi, mille saab panna ainult inimene, kes mitte ühegi keele reeglitest mitte midagi ei tea. Bayron on konkreetne Byronile sülitamine, kui tahad sellist nime panna, no pane siis – kuigi ma ei tea, miks küll, sest sellest autorist pole see panija nagunii midagi kuulnud ja teiseks tähendab see nimi “place of the cow sheds”, mis ei ole väga selline asi, mida ma oma lapse kohta öelda tahaksin. Pea mitte ükski siinsetest nimedest, pole “multikultuurne” või “võõrapärane”, vaid need on kõik kirjutatud mingi täiesti persekukkunud keeletunnetusega inimese poolt, kes võtavad suvalise nime ja väänavad sinna x-e ja y-eid juurde, et “moodsam” ja “erilisem” oleks. Lihtsalt võõrnimede vastu pole mul midagi, pangu sakslasest isa kasvõi oma pojale Till nimeks.
P.S. Mul on tutvusringkonnas mitu inimest, kes on lastele sarnaseid nimesid pannud – kõik on eranditult eestlased (ei ole välismaalastest vanemate mõju) ja kõik läheksid perekoolis mõiste alla “küünetehnik”, kuigi see nende otsene amet ei ole.
(Eeldades, et see ei ole Poe…)
Mis teha, mõned nimed viitavad vanemate puudujääkidele igas keeles ja kultuuriruumis, olgu ingerlaste, inuitide, irulaste, irokeeside või israeliitide hulgas… Vihaga lapse vastu ei ole siin midagi pistmist, pigem mingi kummalise vajaduse (äkki tähelepanu- ?) rahuldamisega… Peapõrutus, tõepoolest, on ainult üks võimalus, ma lisaks ka põlvkondade kaupa alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid ja muu sellise…
MIs on nimel Kristen viga? Tean isegi paari Kristenit, üks üle 30 a täismees , teine üle 20 ning pole vanematel midagi viga. Mille poolest Cristopher ja Michael paremad on?
Päevad on Sul või midagi? 😀 Iga asja üle ei maksa ka nii võtta
Kui sa hoolega vaatad, siis märkad ehk, et Kristeni järel pole koma, on kombinatsioon “Kristen Stig”. Ehk siin on iva…