kõik need asjad, mis mulle kesta peale käivad

Ja oi, neid on palju. Olen juba kirjutanud, kuidas mind ajab närvi, et MITTE KUSKILT ei saa normaalseid pükse. Kõik kohad on täis skinny jeanse, mis sobivad ainult anorektikutele ja 13aastastele poistele. Tavalisi pükse on ehk kaks paari sirgeid ja kaks paari alt laienevaid ja see on kõik. Ma hakkan juba vaikselt leppima sellega, et ägedaid pükse saan ma ainult siis, kui Prantsusmaal käin või kaltsukast leian, aga see ei peaks ju nii olema? Kuradima kuus aastat juba kestab see mood ja üle ei lähe, kuigi kõik näevad nende pükstega välja nagu sardellid. Iga kord ma luban endale, et ostan paari (sest midagi on ju vaja jalga panna) ja kannan ainult külmaga villaste kleitide all, aga ikka on kuu aja pärast niisama jalas ja ununeb varsti, et ma näen välja nagu järjekordne ringitaaruv jõehobu. Isegi neid üle põlve ulatuvaid suvalist värvi punkaripükse pole saada, et ma võiks ka välja näha nagu keskmine tolgus, aga vähemalt nagu enamvähem normaalse tagumikuga keskmine tolgus.

Siis tahtsin ma vinguda, et ma olen vist salaja korterist väljatõstetud, sest Eesti Energia veebileht, kus ma näite teatan, väitis mulle veel eile hommikul, et mul ei ole ühtki tarbimiskohta. Õnneks oli see tänaseks meelt muutnud ja sai aru, et ikka on. Mõtlesin, et ehk korteriomanik ei tahtnud otse näkku öelda, lõpetas lihtsalt kõik lepingud ja tellis kolimisauto vms.😀 Nalja tegin, tegelikult on ta väga tore ja noh, eks ma ise üritan ka jõudumööda tore üürnik olla.

Veel ajab mind närvi see, et ma pärast öiseid vahetusi nii sooda olen. Ma olen jõudnud nii kaugele, et tunnen end hommikuti igati reipalt, lihtsalt tekivad igasugused diibid ideed ja täiesti totrad sundmõtted. Kui veab, siis ma nende mõjul ei blogi. Kui ei vea, siis hiljem kustutan häbiga. Aga eile hommikul läksin näiteks enne kojuminekut Konsumist läbi ja siis hakkasin koduteel täiesti tõsiselt kartma, et mõtle, äkki mu ketšupipudel kukub maha ja veereb jõkke! Täiesti adekvaatne hirm ometi, pidevalt juhtub, et kõnnid mööda kõnniteed ja kogu ostukott paneb lihtsalt jõe poole ajama. Nii et ma läksin igaks juhuks üle tee, et ikka jõest natuke kaugemal oleks.

Teine, natuke realistlikum hirm, mis mul pidevalt talvehommikutel on, on see, et ma koristan oma koera tagant ja siis kukun enne prügikastini jõudmist – ja mitte ainult ei lenda selili maha, vaid kott käib pauguga vastu maad, plahvatab ja siis ma lesin seal õndsalt, käed jalad laiali ja üleni … Nojah, saate aru küll. Ma ei ole küll kunagi näinud ega isegi kuulnud, et see kellegi teisega juhtuks, aga iial ei või teada. Nii et hommikuti koeraga väljas käies panen ma kilekoti ettevaatlikult nii kinni, et õhku vähem sisse jääks. Igaks juhuks.

P.S. Väga naine kirjutas just, et mina olen oma eesmärke saavutamas – naljakas, sest ma ise just vaatasin oma uusaastalubadusi ja avastasin, et ma pole sealt põhimõtteliselt midagi saavutanud. Ma lihtsalt unustasin ära, et need eksisteerivad, pühendusin hoopis muudele asjadele ja olengi nendega rahumeeli tegelenud. Vähemalt ei pea sel aastal uut nimekirja tegema, saan rahumeeli vana veel ühe korra letti lüüa.😀 Õnneks oli tookordne nimekiri pigem soovituslik ja vähemalt seda nägin ma ette, et tahan vahelduseks natuke rahulikumalt võtta. Tagasivaates võin öelda, et hea on, et võtsin. Tunnen end hetkel peaaegu nagu normaalne inimene, mõnus on.

P.P.S. Proovisin esimest korda elus crossfiti ja selle olulisim reegel on teatavasti see, et sellest tuleb KOGU AEG rääkida, nii et olgu siin ka öeldud, et ma pole ammu üle keha nii mõnusasti valutanud kui praegu.

9 kommentaari

  1. Ma olen seda siin kunagi juba korra öelnud: öötöö on saatanast! Jätsin selle jõleduse pool aastat tagasi maha ja ei jõua ennast ära tanada.

  2. Tuleta meelda, kuidas sa küpsetusmargariini asemel hommikul juustu ostsid, sest silt oli ju margariini oma. Ja kuidas mina olin ilma doumentideta illegaal, sest jätsin pangakaardi masinasse ning uut tegema minnes, selgus, et mul on nii ID-kaart kui ka pass aegunud..Ja kuidas ma välklambi sujuvalt võistluse ajal Viljandi staadionile jätsin pärast öövahetust. Öötöö on tglt ka saatanast, ausalt.

    Ja tglt nägid sa nende pükstega täitsa ok välja, ausalt. Uute riietega ongi nii, et vaja on harjuda endaga nende sees. Ja oleks ju hullem, kui sul oleks läinud nagu minul nende pükstega, mis poes olid täpselt parajad ja pärast paaripäevast kandmist on nii välja veninud, et põlved kotitavad ja püksipee on põlveõndlas.

    Lubadusi ma ei tea sul, aga 10-st lõuatõmbest on 9 käes, s.t 90% ja magistri sa kaitsesid ka ära (oli see üldse tänavu või?😀 ). Aga võta uue aasta lubaduseks mitte üle jõu lubada.😛

    • Anonüümus on k.k.p-s

  3. öötöö definitsioon oleneb mõistagi päevaplaanist. minu jaoks lõppevad enamasti halvasti sellised tööasjad, mis nõuavad, et ma enne nelja pärastlõunal kuskil tegus oleks. kui ma pean tegus olema nt kell üks päeval, olen selline vähemaganult pahur. Kui ma pean tegus olema enne kahtteist, siis olen üldse või peaaegu üldse magamata, mul on väga tore ja huvitav, aga mõtted võtavd just selliseid veidraid kurve, nagu Rents kirjeldas.

  4. irw… ma arvasin, et olen ainus koeraomanik, kellel libedaga teekond prügikastini ERITI ettevaatlikult möödub😀

  5. et kommenteerida ka seni veel kommenteerimata pükste ostmise teemat, siis mina olen enda jaoks avastanud meesteriiete osakonnad. seal müüdavad püksid on enamasti tugevamast/vähem sünteetilisest materjalist, vähem liibuvad (nn boy’s fit, aga isegi meeste skinnyd on kuidagi mugavamad) ja sageli ka odavamad.

    • R. on lühike. Meeste püksid kipuvad liiga pikad olema. Ma olen ka ostnud meeste pükse ja alati imestanud, et maailmas on nii kiduraid mehi teoreetiliselt olemas (mitte et ma maru peenike oleksin, aga ka kiduraimad mehed on tglt hämmastavalt suured ja nende särgid alati põlvini jne). Praktiliselt vist Eestis neid siiski ei ole, sest ma olen ikka hullult allahinnatud pükse saanud, mida ilmselt mitte keegi ei ole tahtnud.🙂 Aga Rents on hulga pisem kui mina, nii et tal on ikka päriselt vaja Jaapanisse minna meestepükste järgi.

      • Pikkus pole nii oluline, selle õmblevad vajadusel sugulased lühemaks. Pea kõik mu püksid on õmmelnud, välja arvatud need, millel ma lihtsalt alt serva üles olen keeranud. Et muus osas paras oleks, on olulisem.

        Aga ma proovisin ühte paari meestepükse ka, nood ei olnud parajad.😀

  6. Kui telliksin XXXL langevarje, kas keegi õmbleks need?


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid