Rents on rõõmus

Ees on ootamas ERITI lahe nädalavahetus. Ma ausalt öeldes natuke juba kartsin, et pean lõpuks koju tagasi minema, nii et olen näinud ainult Sydney suuri ja väikeseid maju ning väikeseid ja veel väiksemaid opossumeid, aga õnneks ikka päris nii ei ole, sest homme lähen ma nädalavahetuseks Marianniga koos Timi (Marianni korterikaaslase) farmi, mis on 7 tundi autosõitu loodesse. Lisaks sellele, et Timil on hobused, pidavat seal ka kängurud ringi hüppama ja muu sihuke Austraaliale omane värk, nii et ma olen väga sillas. Loomaaeda minek ei oleks siiski päris seesama olnud, aga nüüd saan ma ehk lõpuks kätte need igale turistile kohustuslikud pildid “Mina ja känguru”, “Mina kängurule rohtu ulatamas”, “Mina maas lamamas ja känguru mind peksmas”. Nii et bye-bye läpakas ja internet ja hello, peaaegu et pisut metsik loodus! Vähemalt kolmeks päevaks.

Ja tagasiteel jääb meile ette selline asi nagu Blue Mountains (pildil Kolm õde), nii et turistitamist küll ja veel, sest Maike käis seal ja näitas mullegi pilte ja see tundub tõesti NII võimas värk, et seda PEAB oma silmaga nägema ja emale tõestuseks pilte tegema.

P.S. Jõudsin sel nädalal (okei, õhtune loeng on veel ees, aga sinna lähen ma kah) Mallu diversiooniaktidest ja oma laiskusest hoolimata KÕIKIDESSE loengutesse. Kui mul oleks keegi, keda huvitab, kui korralikult ma koolis käin, oleks ta minu üle väga uhke.

P.P.S. Sain täna Liisalt postkaardi, no tõesti, kohe musitada tahaks selle peale. 😛