faith

oh elu elukest

Päris mitu ainet algavad alles järgmisest või koguni ülejärgmisest nädalast, nii et praegu on elu täielik lill – rääkimata sellest, et ma saan meie uue doktorandi dispositiiviteooriat käsitlevast jutust rohkem aru (võiks suisa öelda, et ma saan peaaegu kõigest aru), kui Prantsusmaa ülemuse jutust selle kohta, miks on nii oluline, et klaase tuleb alati korralikult poleerida. Nii et siiani on elu nagu lill, pole põhjust vigiseda. Nii et räägin teile hoopis oma viimasest vabast päevast Prantsusmaal, sest esiteks oli see nii pöörfekt (kui sa oled vana ja noortepärasest keelest aru ei saa, siis see tähendab, et tore oli, lausa suurepärane) ja teiseks oli see nagu nii sümbolistlik, et täitsa lõpp ää.

Esiteks oli lihtsalt vahva ja sain kätte ühe oma kahest tellitud pisikesest hispaania keele voldikust (st rohkem ma ei saagi, sest neilt tuli meil, et “teame küll, et tellisite kaks asja, aga saate ainult ühe, sest me valetasime ja teist meil tegelikult ei olegi, sorry”, mis iseenesest sümboliseerib väga hästi äri Prantsusmaa moodi), mis ei olnud sugugi nii hea ja põhjalik, kui ma lootsin. See on sümbol, mis tähistab seda, et oma hispaania keele oskust ei õnnestunud mul siin sugugi nii palju arendada, kui ma tahtnud oleksin.

Teiseks suutsin ma koduteel leida tölli, kes sõitis oma peatusest mööda, et saaks mulle ainult kauem rääkida, kui hästi ma prantsuse keelt räägin, hoolimata sellest, et ega minul erilist võimalust ei olnud suud lahti teha. Ma tean küll, et ta valetas, aga ilus on sellist asja vahel kuulda ikka. Pealegi tüdinesin ma lõpuks ta mölast ära ja ütlesin talle nii viisakalt, kui oskasin, et ta ei leia endale kunagi naist, kui ta alati nii pealetükkiv on. Ta vastas solvunult, et ta silitab mu kätt ainult selle pärast, et ta täiega austab mind. “Kas sa üldse tead, mis austus on?” Kui vastasin, et meie riigis defineeritakse seda vist teisiti, sest võõra abielunaise käe silitamine tavaliselt selle mõiste alla ei mahu, siis oli kümme sekundit vait ja lasi samas vaimus edasi. Igatahes üksteisest aru me saime, nii et viimane päev näitas kenasti, et 8 nädalat hiljem rääkisin ma siiski üsna palju paremat prantsuse keelt.

Kolmandaks lugesin ma koduteel rongis raamatut. Tuli üks ca 50aastane mees, vaatas mulle otsa, asetas oma raamatu minu vastasolevale pingile ja läks minema. Ju ma siis nägin välja, nagu oskaks inglise keelt ka, sest see oli ingliskeelne. Hea raamat oli kusjuures, see, räägib ajaloost nii, et tõesti on huvitav lugeda. Pole ime, et Bill Bryson kodumaal nii kuulus on. Viisin selle meie töö juurde raamatukokku, kust igaüks raamatuid viia-tuua võib. Igatahes, nagu te muidugi kõik taipate, on see, et raamat mulle üldse anti, väga tähenduslik fakt, mis näitab, et ka inglise keel pole minu elust veel täielikult kadunud.

Ja kõige lõpuks olin ma ostnud päevapileti – ning kui ma selle kojusaamiseks rongist väljudes masinasse lasin, näitas kell täpselt 23:59. Vahel peab pisut õnne ka olema. 😉

13 kommentaari “oh elu elukest

  1. Õnn on hea, eriti kui ta sind oodatust minut varem kohtab. Aga… “Mees vaatas mulle otsa, asetas oma raamatu vastasolevale pingile ja läks minema. Hea raamat oli.” – No kas selline asi saab tänapäevases kapitalistlikus kitsiduses võimalik olla?

    1. No ja mina omakorda lasin ka selle raamatu uuesti ringlusesse. Aga ega ma ei tea, miks ta just minu valis, mõtles ehk, et kui ma oskan lugeda, oskan ehk ka inglisekeelset kirjandust hinnata.

      Meie töö juures oli muide peldikuseinal kiri:”Mis eristab neegreid valgetest? Neegrid magavad rongis, aga valged inimesed loevad raamatuid.” Ja selle all muidugi pikk vaidlus selle kohta, kes on loll ja kes on rassist ja kes peab üksi rabama.

      1. Ma magavat neegrit näinud ei ole, Pääsküla rong annab selleks liiga vähe võimalusi. Aga mõte hakkas liikuma! Et mida mina viimati lugesin? Raamat see ilmselt polnud, kuskohast see aeg võtta. Siis et… mis? Lähen vastust otsima peegli ette – õuudne!

        1. No siin seal sõidavad inimesed iga päev tund aega rongiga tööle ja õhtul tund aega tagasi. Jääb päris palju aega raamatute jaoks. 😀

      2. Ma magan alati rongis, raamatuid loen ma kodus. Veidi pruunima ja päiksele vastupidavama naha võtaks küll, läheb teine 15 mindiga punaseks kätte ära 😦

  2. Kõik inimesed ei ela kapitalismis, nad küll mängivad vajadusel selle reeglitega kaasa, aga ei juhindu sellest pidevalt.
    Ma olen päris mitu raamatut ringlusse lasknud, lisades seda üle andes, et loe läbi ja anna edasi. Üks mu sõber ei kirjutab sama soovituse igasse raamatusse, mille ta pärast lugemist edasi kingib.
    Aga nüüd soetasin lugeri ning sikutan raamatuid netist, seega see tegevus leiab nüüd kurva lõpu 🙂

    Ja seda “vaatas otsa ja andis raamatu” lugedes meenus üks seik kevadisest Soomes käimisest, kus üks mees astus minu ja mu sõbra juurde, kui me üht infotahvlit lugesime, küsis, kuida päev mäel oli ja jättis meie jalge ette kuuspaki.

    Säh sulle kapitalismi.

  3. Säh sulle tõesti!
    Oleks näide kõlanud Neegrid magavad rongis, aga valged.. asemel “Neegrid rongis magavad, valged aga (s e e v a s t u) loevad,” poleks ma vääriti aru saanud, et neegrite põhiline öömaja vaid pingi peal on. Ja mõistnud, et mõnel on rongis kogu teekond silm kinni, teisel lahti… Alles rääkisime tõlkimisest, Rents!

    Aga pole halba ilma heata. Pääskülata poleks ma siin kohanud Oudekki Loonet. Vaikka maapallo on pieni!

    1. No veidi on ikka mõistust ka vaja, isegi peldikuseinale kritseldav inimene saab aru, et see, et neegrid rongides magavad (sest kodu neil ilmselt ei ole) ja valged oma kaunites kodudes muudkui raamatuid loevad, pole ju omavahel kuidagi seotud.

      1. Vau! Sa oled nagu mina parasjagu feedis ja äksonis – 5 minti ja vastus (tõsi küll, mu reaktsioon jääb Sulle alla; pealeselle basiliolik flagma)… Mis puutub teemasse, siis eks see kõik üks humoorikas üldistus ole!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.