Eestlased on miskipärast harjunud nö Rootsi tüüpi feminismiga – seeliku kandmine on juba iseenese objektistamine, Tõeline Naine näeb välja nagu mees, räägib nagu mees ja käitub nagu mees, sest tal on selleks õigus. Naisel EI OLE õigust lapsega kodus olla ja küüsi lakkida, sest TEGELIKULT ta ei taha seda, selle väära arvamuse on talle peale surunud SIGA. Siga on kaval, keerab naise ümber sõrme, nii et see ei saa arugi, mis ilmas toimub ja mõtlebki ainult solaariumist ja spa-st ja laste saamisest. Selle pärast tulebki neile sigameestele koht kätte näidata ja ise suur karvane rusikas lauale lüüa. Ei oleks ju sugugi nii efektne, kui see rusikakene oleks ilus pehme ja lakitud küüntega.
Ukrainlannad võtavad asja veits teistmoodi. Näiteks korraldasid nad kampaania (mis oli eesti ajakirjanduses Elu24-s, sest sinna läheb meil kõik, mis päris tavalistesse raamidesse ei mahu) prostitutsiooni vastu võitlemiseks, mille tarbeks feministliku partei liikmed end prostituutideks riietasid, “härrasid” vankritel härgadena ringi vedasid, laulsid* ja tantsisid ning potentsiaalsete seksturistide käest sõbralikult oma plaanile toetust käisid nurumas. Ütleme nii, et inglise poissmehed ei olnud just väga rõõmsate nägudega, kui kuulsid, mille vastu meelt avaldatakse. 😀
Kui välismaa ajakirjanik feministide esindaja käest küsis, kas teda ei häiri oma kampaania raameks sellise väljundi valimine, vastas feminist täiesti rahulikult, et lisaks sellele, et nad on feministid, on nad ka naised ja pealekauba vägagi seksikad naised (mis on kahtlemata tõsi, nagu pildilt näha) ning nad ei leia, et nad peaksid seda häbenema või et naised ja mehed peaksid võrdsuse saavutamiseks miskipärast oma kehad kinni katma. Üldse ajas ta üsna asjalikku juttu, oleks see partei Eestis, siis saaks see piff küll enne mu hääle omale kui näiteks Ansip või Savisaar. Või peaks Eestisse ise kodanikualgatuse korras sellise partei/kodanikuühenduse looma. Oleks päris huvitav vastukaal meie üldlevinud “mehed, kuradima värdjad ei tahagi ise poemüüjana töötada, järelikult nad SURUVAD naised neisse positsioonidesse”. Või nagu Mitteniikole Jaanus ükspäev ütles (ma nüüd mälu järgi parafraseerin):”Feministid on nagu kommunistid. Kui sa näitad kommunistidele pilti kahest porgandit söövast jänesest, näevad kommunistid seal klassivõitlust. Kui sa näitad sama pilti feministidele, on nad kindlad, et isane jänes üritab emast alla suruda.”
* ma sõnu täpselt ei mäleta, aga mingi osa oli, et “jah, ukrainlannad on tõesti sweet as honey, but you can’t buy us with money“.
P.S. Kas pole armas, kuidas minu feministlik postitus läheb nii suurepäraselt kokku minu tänase ilublogi postitusega meie suurepäraste naiskirjanike teemadel?
P.P.S. Tundub, et ma olen nüüd kah üks neist represseeritutest, kellel pole enam au blog.tr.ee eliidi hulka pääseda, nii et kui te pole veel bookmarkima õppinud, on viimane aeg seda teha.
Pärdikute päevaraamat 
For Every Woman
For every woman who is tired of acting weak when she knows she is strong, there is a man who is tired of appearing strong when he feels vulnerable.
For every woman who is tired of acting dumb, there is a man who is burdened with the constant expectation of “knowing everything.”… Vaata veel
For every woman who is tired of being called “an emotional female,” there is a man who is denied the right to weep and to be gentle.
For every woman who is called unfeminine when she competes, there is a man for whom competition is the only way to prove his masculinity.
For every woman who is tired of being a sex object, there is a man who must worry about his potency.
For every woman who feels “tied down” by her children, there is a man who is denied the full pleasures of shared parenthood.
For every woman who is denied meaningful employment or equal pay, there is a man who must bear full financial responsibility for another human being.
For every woman who was not taught the intricacies of an automobile, there is a man who was not taught the satisfactions of cooking.
For every woman who takes a step toward her own liberation, there is a man who finds the way to freedom has been made a little easier.
– Nancy R. Smith, 1973